Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Vainupea – kabelist kogukonnani

Eesti põhjarannikul leidub ridamisi looduskauneid paiku ja idüllilisi rannakülasid. Vainupea küla – dokumentide järgi juba vana ja väärikas asupaik – laiub rahuliku ja väärikana teiste seas. Külas elab püsivalt ligikaudu 25 inimest: Vainupea on liialt kaugel, et olla lihtsalt Tallinna, Tartu või Rakvere tagalaks. Ometigi on Vainupeast saanud populaarne ja südamelähedane suvituskoht paljudele peredele.

Ühistegevused Vainupeal: muruvõimlemine ja mandalate kujundamine. Foto: Mario Luik

Küla ajaloo ja tänaste tegevuste keskpunktiks on Vainupea kabel, mis asub vaid mõnekümne meetri kaugusel merest. 2013. aastal asutatud Vainupea küla selts loodi esmajoones seetõttu, et vältida kabeli sattumist kogukonna käest omavalitsuse kätesse. Päris alguses olid värskelt loodud seltsi eesmärgid seotud esmajoones kabeli haldamisega, kuid tasapisi on lisandunud mitmesuguseid kogukondlikke tegevusi ning on kasvanud eestvedajate soov külaelule hoogu juurde puhuda.

On tähelepanuväärne, et selle küla praegune eestvedaja ei ole kohalik külaelanik. Seltsi üht asutajat ja juhatuse esimeest, Mario Luike, seob külaseltsiga asjaolu, et tema elukaaslase vanavanemad elavad Vainupeal. Säherdune lugu on olnud arutlusel nii külas kui ka vallavalitsuses: miks peaks küll keegi võõras tulema külaelu korraldama ja aktiivselt panustama:  kas sellist inimest saab usaldada? Mario kinnitab, et tema püüdlused ja motiivid on olnud täiesti siirad: „Ma tõesti ei ela siin püsivalt, kuid käime väga tihti perega maal külas. Mulle meeldib ja sobib distantsilt panustada, kui suurem siht on selge ja väiksemad eesmärgid sõnastatud. Tõsi, mõnikord on see veidi keeruline. Näiteks küla heakorda puudutavate teemade lahendamiseks peaks viibima ikkagi kohapeal. Ometigi tahan ma väga, et Vainupea elukeskkond on turvaline, inimesed suhtlevad omavahel, hoolivad oma kodukohast ning meil kõigil on siin hea olla.“

Muinastulede öö Vainupeal. Foto: Lee Nuutre

Seltsi viie eluaasta jooksul on liikmeskond omajagu kasvanud. Seltsis on 31 liiget, suurem osa neist pigem küla keskuses elavad perekonnad ning paiksem ja vanem generatsioon. Abilisi ja vabatahtlikke on aga ka uute tulijate ja suvitajate seas. „Paljud on oma panuse aastakümnete jooksul andnud. Uus põlvkond tuleb peale, las meie nüüd teeme ja toimetame ja jätkame traditsioone ja säilitame loodud väärtusi. Kaasame kõiki huvilisi ja proovime koos tarvilikud tegevused ära teha. Vanematelt inimestelt saame nõu küsida ja asju arutada,“ arvab Mario, kelle meelest on külaelanikel kuhjaga põhjusi aktiivselt kaasa rääkida elukeskkonna kujundamise ja külamiljöö tuleviku osas.

Vabatahtlikena kabelis

Vainupea küla tänavused kevadtalgud. Foto: Kadi Ummik

Vainupea kabeli külastajad ning laulatuste ja abielude registreerimiste läbiviijad saavad kabelile teha annetusi. Annetuste abil hallatakse kabelit ning kaetakse remondi- ja renoveerimistööde projektide omafinantseeringuid. Samuti kaetakse laekunud annetuste abil vabatahtlike kulud (näiteks kütte ostmine muru niitmiseks või puhastusvahendite soetamine kabeli hooldamiseks).

Kõige sujuvamalt toimibki vabatahtlike kaasamine kabeliga seonduvate tegevuste juurde. Aasta algab ühise Teeme Ära raames talgupäevaga mai  esimesel nädalavahetusel, mille käigus koristatakse kabel ja korrastatakse selle ümbrus.

Iga hooaja alguses jagatakse ülesanded kogukonna liikmete vahel ning üldjoontes on teada,  millal keegi muru niidab, sündmuste ajal inimesi vastu võtab ning kabelis korda peab. „Kui esimest aastat tegutsesime, oli vaja palju selgitada ja paluda, et inimesed kohale tuleksid ja ka oma õla alla paneksid. Ülesandeid tuli jagada käputäie inimeste seas. Aasta-aastalt on panustavate inimeste ring suurenenud. Küllap saadakse üha paremini aru kui olulised on sellised väikesed teod,“ jutustab Mario. Suviti elab külas ligikaudu 120-150 inimest, kuid seltsis on toimekad umbkaudu 30-40 inimest. „Natukene kardetakse, et kui kord näpu annad, võetakse terve käsi,“ nendib Mario ning püüab väsimatult selgitada, et igaüks saab aidata oma jõuvarude ja ajaliste võimaluste piires ning ootusi ega eeldusi ei ole. Veel vähem on kogukonna liikmete suunas näpuga näitamist – kes panustab ja kes mitte.

Suviti osaleb Vainupea küla selts Teeliste Kirikute programmis: juulis ja augustis hoitakse igal pühapäeval vabatahtlike abil kolme tunni jooksul kabeli uksed lahti ning tutvustakse huvilistele pühakoda ning Vainupea küla lugu.

Kes on kaasas ja kes jääb maha?

Kus on inimesed, on ka erinevad arvamused ja erinevad tõed. „Ma olen üritanud erinevate vabaühenduste tegutsemise ajalugu mitte surkida. Minu tagasihoidlik soov on üles ehitada uus ja usaldusväärne suhe erinevate osapooltega ja teen selle nimel tööd,“ mõtiskleb Mario.

Portselanimaali õpipäev Vainupeal. Foto: Kadi Ummik

Mario hinnangul on selts väga avatud ning oodatud on kõik külaelanikud ning suvitajad, samuti nende sõbrad ja tuttavad. Seltsi tegemistes on kaasa lööma oodatud kõik, kes oma kodukanti või suvituspaika kalliks peavad.

Tänasel päeval on suur osa seltsi tegemistest Mario vedada, teised juhatuse liikmed ning liikmeskond aitavad loomulikult erinevate ülesannete täitmisega jõudumööda kaasa. Näiteks loodi 2016. aastal Vainupeal Eesti suurim Naabrivalve sektor, kuhu kuulub üle 60 majapidamise. Murelikuks teeb asjaolu, et külaelanike seast ei ole rohkem uusi aktiivseid eestvedajaid kõrvale kasvanud.

„Minul on tänaseks piir ees ning rohkem tegevusi enda kanda võtta ei jaksa,“ nendib Mario ning lisab: „Võibolla ei ole külaelanikud veel valmis suuremat vastutust võtma või ei tunne, kuidas selts suurt pilti vaadates külaelule kaasa aitab. Teisalt pean ehk ise ka rohkem ülesandeid delegeerima.“ See on ikkagi kõigil ju samamoodi, et oma elu tahab elamist, kodused toimetused toimetamist ning lapsed kasvatamist.

Haldusreform on aga elukorraldust omajagu muutnud, sest Vihula ja Haljala vald liideti ning nüüdseks on küla Haljala vallas. Valla juurde on loodud kogukonnakomisjon ning parajasti kombitakse ja sõnastatakse omavahelise edasise koostöö võimalusi. Haldusreformiga suureks paisunud omavalitsus loodab, et kohalik külavanem või selts võtaks kohapeal märkimisväärselt vastustust endale. Kuidas aga saab vastutust võtta kogukond, kes pole selleks valmis? „Head ja sisukad asjad sünnivad ikkagi rohujuure tasandilt, mitte ülevalt alla. Kui aktiivseid inimesi kohapeal pole ja keegi kaasa rääkida ei taha või ei oska, siis pole ehk mõistlik sellist mudelit rakendada,“ usub Mario, kes kummatigi ei taha, et väiksemad või siis nii-öelda nõrgema häälega valla külad haridusreformi järgselt tähelepanuta jäävad.

Seltsi eestvedajad on täheldanud, et soov Vainupea küla asju analüüsida ja kaasa mõelda, on aja jooksul kasvanud. Inimesed on end tasahilju kurssi viinud ja oskavad küla tervikpilti paremini mõtestada, probleeme märgata ja lahendusi välja pakkuda. Eks siis näis, mis tulevik kaasa toob.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja