Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Ääremaast tõmbekeskuseks?

Ääsmäe pole sugugi vaid üksik maanteesilt teel Haapsallu või Pärnusse. Vastupidi – tegemist on suure ja toimeka linnalähedase külaga!

Ääsmäe asub küll Tallinna ligiduses, kuid autota on Ääsmäelase elu ebamugav: perearst on kaugel ning õhtul teatrist bussiga enam koju ei saa. Aga uskuge mind, Ääsmäe on väga eriline ning igati elamiseks sobilik kant.

Ääsmäe külakogu tegemised said alguse 2006. aastal, kusjuures esimesed eestvedajad olid mehed! Tänaseks päevaks on külas võim meeste ja naiste jaotunud enamvähem võrdselt. Oma tegemistest räägivad mulle Ääsmäe põhikooli kitsukeses tagatoas – kogukonnakeskuses –  külakogu eestvedajad Ave Kruus, Tiina Tint, Kristiina Muidre, Marek Muidre ja Virge Keidla.

Kogukonnatunne

Suur osa Ääsmäe aktivistidest on siia elama asunud erinevatest Eesti paikadest. „Mulle näib, et igipõlised elanikud on ümbritseva keskkonnaga harjunud ja nad on eluga rahul. Väljastpoolt tulijal on teine pilk, tahtmine ja julgus asju muuta,“ mõtiskleb Tiina. Tema on Ääsmäel elanud 15 aastat. Ave elab Ääsmäe naaberkülas, Tagametsal juba ligi 20 aastat. Kuigi Ääsmäega teda enam miski otseselt ei seo – töökoht on linnas, lapsed suured ja kohalikus koolis enam ei käi – tegeleb ta ihu ja hingega kohaliku elu eestvedamisega edasi.

Ääsmäe kõige tublimad tänuüritusel
Ääsmäe kõige tublimad tänuüritusel

Küla tegemistesse on kaasatud siiski kõik, nii uued tulijad kui ka vanad olijad. Ka kõige eakamad! Justnimelt nemad oskavad üritustel suurepäraselt tutvustada kodukandi ajalugu. Hoogne külaelu pakub eakatele lisaks rõõmu ja suhtlemisvõimalust: mardipäeval käiakse nende juures marti jooksmas ning kaks korda aastas korraldatakse ühine teatriskäik. Isegi buss tellitakse, et transpordiküsimused takistuseks ei saaks.

Pereinimesed võtavad tegemistesse meelsasti kaasa ka oma lapsed. Sedasi kasvavad neist maast-madalast Ääsmäe tulihingelised patrioodid, kes ei pelga kodukandis ühtki tööd ega tegemist. Kui mõni noor Ääsmäelt ka lahkub ja mujale elama või õppima läheb, on nad suveks või koolivaheajaks ikkagi klõpsti! Ääsmäel tagasi ning valmis pea igale tegevusele käed külge panema.

Küla on eriti hoogsalt arenenud viimase 6-7 aasta jooksul. Algus, tuleb tunnistada, edenes mõnevõrra konarlikult. Ave meenutab: „Eks lõbusaid lugusid ole igasuguseid, kuid kui tahtsime külakeskusesse rajada lillepeenra, siis mehed kirtsutasid nina ja kurtsid, kellele neid lilli ikka vaja on! Raudselt kisutakse lilled peenrast välja, lõhutakse ära ning tolku ei miskit! Lillepeenra nad siiski tegid ning istutasid meie palvel hortensiaid ja roose täis. Oma kätetööd tutvustasid needsamad mehed uhkusega kõikidele külaelanikele ja külalistele. Mõne aasta pärast juhtisid nad tähelepanu, et ka teisele poole teed on samuti lillepeenart vaja, sest muidu on kole!“ naerab Ave. Tiina lisab, et enam pole isegi rohimisega muret, lillepeenar seisab justkui iseenesest puhas. Küllap iga mööduja nopib mõne umbrohukese välja ja sedasi peenrad kenad püsivadki.

Külakogu rajatud külaplats on aktiivselt kasutuses kevadest kevadeni ning pärast esimesi valusaid õppetunde püsib plats ilusti puhas ka. Eriti heal meelel kasutavad platsi koolilapsed, kes – kui ilm vähegi kannatab – tormavad igaks vahetunniks külaplatsile, sõidavad seal paar tiiru rattaga, kiiguvad kiigel või mängivad pinksi. Tunni alguseks kihutatakse kooli tagasi.

Mis hoiab silma säravana?

Tiina on veendunud, et inimesi ei saa asju sunniviisiliselt tegema panna: „Inimesi tuleb kaasata projektidesse, mis neid huvitavad, siis on sootuks teine tera! Nad tulevad vabatahtlikult ja teevad rohkemgi, kui palutud!“

Algusest peale on tegemistesse kaasatud kõiki külaelanikke. Igaüks võib tulla külakogu koosolekule kuulama ja kaasa rääkima. Siis saab aimu, mis täpsemalt plaanis ning miks mõni asi võtab esialgu planeeritust kauem aega. Suur osa külakogu tööst on tegelikult peidetud ning varjus. Näiteks mõne suurema projekti või sündmuse eeltööd ja korraldamissaginat on kõrvalseisjal keeruline märgata.

Laua ümber istujad nendivad kui ühest suust, et neil on väga mõnus, toetav ja ühtehoidev seltskond. Tiina lisab, et küla areng annab samuti indu juurde: oma kätetööd on ilus imetleda. „Õnneks on meid palju ka. Inimesed on ikka inimesed ning mõnikord väsime me kõik. Siis saab korraks kõrvale astuda ja teised jätkavad tööd. Pärast hingetõmbepausi saab tulla tagasi ja jätkata,“ kinnitab Tiina.

Vaikiv kokkulepe on, et iga külakogu liige teeb seda, mida ta kõige paremini oskab. Eestvedajate seas on esindatud väga palju erinevaid elualasid ning palju oskusi on seetõttu omast käest võtta. Ülesanded ja vastutusvaldkonnad on inimeste vahel ära jagatud ning igaüks vastutab oma osa eest. Nii ei pea kõik kõigega pead vaevama ning oma energiat asjatult kulutama. Kes hoiab töös grillmaja, kes korraldab spordiüritusi, kes planeerib eelarvet jne. „Vaid projektikirjutamise vabatahtlikku pole ma veel leidnud,“ ohkab Ave.

Väsimusvaevusi leevendavad ka ühised väljasõidud teistesse küladesse, valdadesse, maakondadesse. Mujal on elu ikka natuke teistmoodi ning pakub uusi ideid ja rõõmu kodus olevatest headest asjadest.

Suhted vallaga

Saue vald on rahaasjade korraldamisel paljudele külaliigutajale eeskujuks. Ääsmäe külakogu kõrgelennulised unistused panevad teinekord ilmselt iga pragmaatilise vallaametniku või vallavalitsuse liikme pea valutama, kuid rahastussüsteem annab külaseltsile kindlustunde, et plaani võetud asjad saavad tehtud. Nimelt on valla igas külas välja valitud kolmeaastaseks perioodiks üks kohaliku elu arendamisega tegelev MTÜ, kellele tegevustoetust antakse.

„Me oleme suutnud väga palju asju ise ära teha. Me saame vallalt toetust, aga omatuluga ja projektidega suudame sisse tuua kaks korda enam raha,“ on Ave uhke. Külakogu teenib raha näiteks kohviku pidamisega, seikluspargi rentimisega jms.  Näiteks seikluspargi ehitamiseks saadi 3000 eurot Siseministeeriumilt ning ülejäänud raha teenis külakogu oma tegevustega ise.

Külakogu toimib vahelülina valla ja külaelanike vahel. Vald saab sedasi kiiresti infot edastada, sisendit küsida ning külaelanik vallale oma mured kiiremini edasi anda.

Valla arengukava koostamisel kuulati ka külade eestvedajate arvamusi, mida võimalust mööda arvesse võeti ning arengukavasse sisse kirjutati. Muideks, arengukavasse kirjutatud plaanid viiakse ellu ka!

Külaseltsi tegemised

Tegemisi tehakse külas palju ja unistatakse veelgi rohkem. Vallavanemgi olevat kurtnud, et Ääsmäe omad käivad muudkui pilvede peal.

Külaseltsi elu pole siiski sugugi vaid trill ja trall. „Suuremaid pidusid korraldame me aastas vaid kaks: suure avaliku jaanipeo ning kutsetega tänuõhtu kõige tublimatele panustajatele. Ülejäänud aeg kulub küla heakorda ja külaplatsi,“ jutustab Ave. Tänu külakogu ettevõtlikkusele on Ääsmäel kordatehtud mõisallee, rajatud on diskgolfiväljakud ja terviserajad, planeeritakse kergliiklusteid ning rajamisel on kirsipark. Kord aastas kutsutakse külla korstnapühkija, kes puhastab kõigi soovijate korstnad. „Sedasi on hind ilusam!“ kiidab Tiina.

Ääsmäe külakohviku rõõmsameelne punt
Ääsmäe külakohviku rõõmsameelne punt

Kaks aastat tagasi tuli külakogule mõttele organiseerida vallas avatud külaväravate päevad. Algatusega sooviti kaasata võimalikult palju külasid ning planeerida iga küla sündmused erinevale päevale. Iga küla saaks pakkuda oma kodukanti iseloomustavat programmi ja tegevusi: korraldada näiteks kohvikut, käsitöömüüki või muid toredaid tegevusi. „Küladega läbirääkimistele kulus oktoober, november ja pool detsembrit ka,“ meenutab Tiina. Ka vallavanem suhtlus alguses üritusse suure kahtlustega. Läbirääkimised viidi siiski edukalt lõpuni ning algatusega tuli kaasa 17 Saue valla küla. Nüüdseks on üritusest saanud tore traditsioon ning alguse on saanud kümne küla tihe suhtlus ja koostöö.

Külakogu eestvedamisel on valminud Saue mõisate raamat ning nüüd ei saa enam keegi kurta, et Saue vallas pole ajalooväärtusi. Vaadake raamatust järele ja ise näete! „Kõiki häid asju ei pea kohapeal dubleerima,“ on Tiina siiski veendunud: „näiteks Laagri kultuurikeskuses toimuvad sügisest kevadeni regulaarselt kinoseansid. Aga vot autokino pole kellelgi ja seda me korraldame suviti ise.“ Tegemist on väga populaarse ettevõtmisega. Kord aeti sellega isegi Pärnu maantee umbe: nii suure rahvahulgaga polnud organiseerijad arvestatud ning pileteid ei jõutud piisavalt kiiresti müüa.

Külakogu toimekus on silma torganud ka kohalikele ettevõtetele, kes sageli jõu ja jõuga aitavad: pakuvad oma tooteid või tasuvad mõne sündmuse toitlustuse eest. Kuristiku miniloomaaiaga tehakse aga sisulist koostööd kooliõpilastele meelelahutuspakettide müümises. Kui Tiina Tauraite etendusele oli traktorit tarvis, siis Kadarbik eraldas keset kibekiiret põllutööaega külakogule läikivaks nühitud uhiuue John Deere traktori! Usaldus on suur, pole küsimustki!

Haldusreform ja tuleviku tuuled

Haldusreformi käigus ühineb Saue vald Kernu ja Nissi vallaga ning Saue linnaga. „Tegelikult on tulevik ju tume. Saime ühinemislepingu koostamisel ka sõna sekka öelda ning esmane plaan on paigas. Mingisugusel hetkel lõppeb leping ju ära ja siis ei tea mis saab. Asjad igal juhul muutuvad,“ jutustab Ave: „Püüame oma elu sedasi sättida, et suudaksime asju hallata ka siis, kui raha kuskilt juurde ei tule.“

Suurimaks muutuseks on see, et Ääsmäe muutub ääremaast tõmbekeskuseks. See tähendab, et ka tulevikus säilib siin kool ja lasteaed, postkontor ning loodetavasti asub loodavas külakeskuses üle aastate tööle ka perearst.

Üks suur muutus ootab igal juhul ees: valla eelarvest on eraldatud raha ammu unistatud külakeskuse ehitamiseks ning nüüd käib kibe töö lisarahastuse otsimiseks ning ehitusprojekti kaasaajastamiseks.  Ave loodab, et külakogu suudab loodavat külakeskust ning muid teenuseid (terviserajad, kirsiaed, teemapargid jms) nii hästi turundada, et selle arvelt tekiksid finantsid kirsiaia ja diskgolfiraja korrashoidmiseks ning ehk isegi heakorratöötaja palkamiseks. „Meile on ette nähtud valla eelarvest kultuuritöötaja töökoht. Loodame sellise inimese tööle võtta kohe, kui külakeskus avaneb. Tema ülesandeks jääks kultuuritegevuste, pidude ja vabaaja veetmise võimaluste korraldamine,“ loodab Ave. Vabatahtlike eestvedajate koormust võtaks see oluliselt vähemaks.

„Igal juhul me ei saa jätta oma kodukohta unarusse, hoolimata rahapotist,“ on Ave veendunud: „Aga palgalised töötajad aitaks meie tegemistesse tuua enam süsteemi. Meie teeme asju siiski töö ja kodu kõrvalt ning sageli – tõsi küll – ülepeakaela.“

Loodan väga, et eestvedajate ind ei väsi ning lisaks külaelu vedamisele jätkub neil aega loodavas kirsiaias mõnuleda, raamatut lugeda ning puult kirsse ja mureleid noppida.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja