Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Abiliseks Rahvusraamatukogu rindel

Küllap ei vaja Eesti Rahvusraamatukogu lugejatele pikemalt tutvustamist. Kes vähegi raamatuid oluliseks peab või on elus vähemalt ühe teadustöö (või teadustöö laadse teose) valmis kirjutanud, on Rahvusraamatukogu seinte vahel veetnud ilmselt nii mõnegi tunni.

Erinevate nimede ja ka ülesannetega on Eesti Rahvusraamatukogu tegutsenud juba Eesti vabariigi algusaegadest, nimelt 21. detsembrist 1918. aastast. Toona asus raamatukogu Toompea lossis ning oli mõeldud vaid riigikogu liikmetele. Muideks, parlamendi raamatukogu ülesandeid täidab Rahvusraamatukogu siiani.

Tänapäeval on Rahvusraamatukogu ülesandeks hoida ja kaitsta meie keelt ja kultuuri. Seega on kogutud ja kogutakse raamatukogu väärikate seinte vahele pea kõikide Eestis ja Eesti kohta ilmunud raamatute sundeksemplarid ja säilituskoopiad. Samuti asub selles majas Eesti muusika täielik kogu ning aukartustäratavalt mahukas kunstikogu.  Arhitekt Raine Karpi visiooni järgi ehitatud kindlust meenutav maja on kokku kaheksakorruseline – kuus korrust on maa peal ja kaks maa all. Maa-alustes ruumides hoiustataksegi meie kõige kallimat vara: meie mälu ja iseolemise lugu.

Rahvusraamatukogu külastab aastas suur hulk inimesi.  2017. a. seisuga oli 48 733 registreeritud kasutajat ja raamatukogu füüsiliste külastuste arv oli kokku 135 125. Enamasti hakatakse maja külastama põhikooli aegu ning jätkatakse käimist kuni magistri- või doktorikraadini. Uurimistöid on Rahvusraamatukogu seinte vahel hea planeerida ning materjale otsida, sest infotöötajad saavad huvilistele pakkuda näiteks infootsingut ja viitamisnõu. Loomulikult jääbki suur hulk inimesi kõrge elueani Rahvusraamatukogu püsikülalisteks. Töötajaid on selles suures majas veidi alla 300. Rahvusraamatukogu kommunikatsiooni- ja turundusjuht Terje Talv ja haridusprogrammi juht Sabina Sägi tutvustasid oma plaane vabatahtlike kaasamise vallas.

Vabatahtlike kaasamisest

Vabatahtlikud ei ole Rahvusraamatukogu koridorides sugugi võõras nähtus. Seni on vabatahtlikena tegutsenud esmajoones sellised inimesed, kes on lihtsalt jäänud Rahvusraamatukogu külge, näiteks endised töötajad ning eriti usinad tudengid. „Umbes kümmekond inimest,“ loendab Sabina ning tõdeb, et endised töötajad tulevad meeleldi appi näiteks siis, kui majas toimub avalikkusele planeeritud suuremaid üritusi. Samuti on vabatahtlikke kaasatud näiteks Kultuurinädala raames, kui abilised jagasid Rahvusraamatukogu külastajatele sündmusi tutvustavaid flaiereid.

Sabina asus tööle alles hiljuti ning otsustas ühtlasi ka vabatahtlike kaasamisvõimalusi süsteemselt läbi mõtlema ja koordineerima hakata.

Raamatud on selles majas püha ja väga eriline asi, mida isegi iga töötaja katsuda ei tohi. Ometigi jätkub tegevusi ka vabatahtlikele. „Esmajoones saame väljakutseid pakkuda suhtlemisaltidele inimestele. Nimelt ei jaksa me omade jõududega pakkuda kõikidele huvilistele Rahvusraamatukogu ekskursioone. Ekskursioone peame aga oluliseks, et inimestel oleks võimalik piiluda raamatukogu sügavamatesse ja salapärasematesse katakombidesse. Seega otsimegi esmajoones vabatahtlikke giide,“ jutustab Sabina.

Tulevastele vabatahtlikele giididele valmistatakse ette koolitusmaterjalid ning samuti saab algatuseks mõned korrad giidiga ekskursioonil kaasas käia ka – parim õppematerjal on teadagi praktika ise. Tulevikus näeb Sabina süsteemi nii, et ta pakub vabatahtlikele välja portsu aegu, mille hulgast igaüks saab välja pakkuda endale sobivad ajad ekskursioonide tegemiseks. Oodatud on igasuguse emakeelega inimesed ning eesti keele oskamine ei olegi ehk kõige olulisem, sest huvilistele tuleb maja tutvustada väga erinevates keeltes.

Lisaks sellele korraldab Rahvusraamatukogu mitmesuguseid laiemale avalikkusele suunatud raamatu- ja kultuuriüritusi. Sellistel üritustel oleks töötajatel hea meel rõõmsameelsete vabatahtlike üle, kes aitaksid külalisi vastu võtta ning suunaks neid sobivasse kohta istuma.

Kes kaugemal elab või aktiivset suhtlemist pelgab, võib kätt proovida DEA-s. See andmebaas sisaldab tuhandeid digiteeritud Eestis ilmunud artikleid. Iga huviline saab käised üles käärida ning tulla appi kirjavigu parandama. „Seal on terve kogukond inimesi, ligikaudu 500 inimest. Käin seal ka ise toimetamas, kui tööasjad pea pulki täis ajavad. Artiklite lugemine ning kirjavigade parandamine on rahustav ja teraapiline,“ muheleb Terje.

Huvilised on oodatud kandideerima kasvõi juba täna.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja