Otsi kodulehelt
Sulge otsing

E-vabatahtlikud

Nutiseadmed on teinud meid kättesaadavaks praktiliselt 24/7. Facebooki, Instragrammi, Twitteri, Whatsappi vms kontod nõuavad meie tähelepanu, kommentaare, laikimisi ja jagamisi. Näib, et elu kihab ja keeb täistuuridel olenemata kellaajast, nädalapäevast ja aastaajast. Tänapäeva inimene peab tegema üha hoolikamaid valikuid, et selle kiiruse ja nõudlikkuse juures ise (vaimselt) terve püsida. Mis võiks aidata pingeid ja kiirust maha laadida ning teha oma süda soojaks ja meel rõõmsaks?

Paljud vabatahtlikud tunnistavad, et vabatahtlikkus teeb neil olemise heaks: rahulolu tehtud heateost ning vabatahtliku tegevuse käigus sõlmitud toredad tutvused ei jäta teisipidi mõtlemiseks tihtipeale ruumi. Aga mis saab siis, kui elu näib nii kiire, et pole näpistada sellist aega, et minna mõne ühenduse või asutuse juurde vabatahtlikuks?

Üks võimalus on pakkuda oma ajanatukest ja oskusi interneti teel –  e-vabatahtlikuna. E-vabatahtlik ehk online vabatahtlik ehk digitaalne vabatahtlik võib olla ükskõik kus – näiteks kodus, tööl, kohvikus, spordisaalis või looduses. Panustada saab endale jõukohases mahus: e-vabatahtlik võib olla mõnest minutist pikemate ajaperioodideni välja.

Misasi see e-vabatahtlikkus siis on?

Erinevad tehnoloogilised lahendused ja võimalused võivad meie aja täielikult ära röövida, kuid selle abil on võimalik lahendada mitmesuguseid sotsiaalseid probleeme. Tõsijutt!

Toredaid näited võib leida üle ilma. Näiteks Be My Eyes on telefoniäpp, mille abil saab vabatahtlik pakkuda nägemispuudega inimesele äpi abil oma silmanägemist. Poola algatus Hejt Stop tugineb e-vabatahtlikele, kes monitoorivad kodulehtedele tehtud kommentaare ja postitusi ning reageerivad vihakõnele: selle vastavalt veebilehelt eemaldades või paludes kodulehe moderaatoril seda teha. Sellised vabatahtlikud ei pea tegema oma päevakavasse suuri muudatusi ega minema kuskile kohale: nad reageerivad äpi kaudu tulnud ülesandele sealsamas, kus nad parasjagu ise viibivad.

E- vabatahtlikke saavad oma töödesse ja tegemistesse rakendada ka päris tavalised ühendused ilma peente äppide ja süsteemideta. Näiteks saavad vabatahtlikud ulatada abikäe tekstide loomise, toimetamise, tõlkimise juures või hoopiski kodulehe või sotsiaalmeedia konto haldamisel ja toimetamisel. Samuti võib e-vabatahtlik aidata otsida ühendusele erinevat infot ning koostada terviklikke ülevaateid mõne küsimuse kohta. Ka erinevaid turundusteemasid on võimalik lahendada e-vabatahtlike abil. Võimalusi on lõputult!

E-vabatahtlikkuse entusiastide meelest on potentsiaali meeletult. Digital Agenda Scoreboard uuringust selgub, et üle Euroopa kasutab 72% rahvastikust internetti vähemalt kord nädalas. Teadlik e-vabatahtlike kaasamine võimaldab vabatahtliku tegevuse juurde kaasata hoopis uusi inimesi ning sobilike inimeste ja oskuste kaasamisel saab vaadata oma kodukohast kaugemale, lausa üle maailma, kui soovite! Good Network Foundtationi eestvedaja Marzena Kacprowiczi sõnul miksib tänapäevane nutikas ühendus traditsioonilist vabatahtlikkust ja e-vabatahtlikkust, et tõhusamalt oma eesmärkide poole liikuda. „Tehnoloogia on tulnud selleks, et jääda ja areneda. E-vabatahtlikkus võimaldab kaasata vabatahtlikeks täiesti uusi inimesi ning avardada ühenduste võimalusi sobilike vabatahtlike leidmisel,“ kinnitab Marzena.

Eesti Keele Instituudi vanemteadur Ene Vainik kaasas veebipõhiselt vabatahtlikke assotsiatsioonisõnastiku loomise juures ning hindab kogemust üldjoontes väga edukaks: „Varasemates uurimustes olen inimesi intervjueerinud nende töökohtades, kodus, raamatukogus jms, kuid selle sõnaraamatu koostamiseks oli vaja vastuseid väga paljudelt inimestelt: 1000 stiimulit, mis on jagatud 10 testi vahel, vajaks umbes 1000 inimese vastuseid. Püüdsin ühendust saada küsitlusfirmadega, kuid ilma erilise eelarveta oli see tegevus tulutu. Seega tuli andmeid koguda ise ja suur lootus langes vabatahtlikele. Veebi kasutasime seetõttu, et küsimustikud on ise veebis ja andmed lähevad kohe elektroonsesse käsitlemisse. Seega on veebikeskkond lihtsaim ja kiireim viis andmete kogumiseks. Pabertestide puhul peaks keegi vastuseid veel eraldi sisestama, mis oleks väga suur töö.“ Ene seadis eesmärgiks saada iga stiimulsõna kohta 100 inimese vastused, kuid tegelikkuses kujunes keskmiseks vastuste hulgaks suisa 300. „Arvestama pean küll sellega, et kaasalööjate seas oli 90 % naisi ja suurem enamus kõrgema haridusega. Seega ei ole vastused demograafiliselt representatiivsed. Kuna sõnaraamat ei ole sotsioloogiline uurimus, vaid on keeles valitsevaid seoseid kirjeldav sõnastik, siis soolisest kallutatusest pole lugu. Haridustase aga mõjutab tulemusi ja sellega pean edasises töös kindlasti arvestama,“ lisab Ene. Eriti kõrgelt hindab Ene asjaolu, et õnnestus luua püsivate abiliste baas:  kaks kolmandikku igakordse testi vastustest tuli just püsipartneritelt.

E-vabatahtlik vs onsite vabatahtlik

Otse loomulikult ei asenda e-vabatahtlikkus traditsioonilist vabatahtlikkust. On palju ülesandeid, mida interneti teel teha ei saa.

E-vabatahtlikkuse puhul peab silmas pidama, et kuigi tehnoloogia on teine, mõned asjad siiski ei muutu. Ka e-vabatahtlik peab olema motiveeritud ning ühenduse eesmärk peab teda kõnetama ja talle korda minema. Ka e-vabatahtlik peab leidma oma ülesannete täitmise jaoks aja.

E-vabatahtlikud võivad aidata nii ühenduse igapäevategevuste juures (infomaterjalide otsimine, veebilehe haldamine) kui ka eriprojektide juures. Ühenduse ülesandeks on vajadused ja ülesanded kaardistada ning vastavalt sellele töötada välja (e-)vabatahtlikke kaasamise plaan.

Ehk nagu ikka: kõik algab planeerimisest. Mõelge läbi, millised on ühenduse vajadused ja eesmärgid. Milliste tegevuste juurde on vabatahtlikke vaja ning milliseid ülesandeid saaks neist täita e-vabatahtlik? Kui oled alles selle teekonna alguses, võib ülesannete jagamine nö majast välja tunduda hirmutav: kuidas jälgida ja hinnata e-vabatahtliku tööd? On oluline, et e-vabatahtlike tööd planeerib ja koordineerib kindel inimene – nö traditsiooniliste vabatahtlike koordinaator või keegi muu. Kindlasti ei pea e-vabatahtlikkuse juurutamiseks olema ise nö digitaalne pärismaalane: koostööd saab arendada täiesti lihtsate lahenduste abil: e-post, FB jms.

E-vabatahtlike värbamine eeldab head turunduskampaaniat ning tugevat sõnumit. Mõtle, milliseid kanaleid kasutada, et jõuda soovitud inimesteni. E-vabatahtlike kandidaatidel võib paluda täitsa e-vormi, lahendada mõni näidisülesandeid ning viia läbi online või võimalusel traditsioonile silmast-silma intervjuu.

Kindlasti tasub e-vabatahtlikega koostada tegevusplaan: millised ülesanded milliseks ajaks tuleb ära teha, milliseid töövahendeid kasutatakse ning vajadusel kirjeldada tööprotsessi. Leppige kokku, kuidas ülesandeid kätte jagatakse (silmast-silma kohtumistel, e-posti teel vms) ning kuidas ja milliste kanalite abil toimub igapäevane suhtlus. Vabatahtlike koolitust on võimalik lahendada ühenduses traditsioonilisel viisil, aga miks mitte ka e-õppena.

Nuputada tuleb ka selle üle, kuidas hoida oma ühenduse e-vabatahtlikke motiveerituna. Kindlasti tuleb olla nende jaoks kokkulepitud kanalites olemas, anda regulaarset ja sisukat tagasisidet, tunnustada ning lase neil kasvada ja areneda. Hea on luua e-vabatahtlikele omavaheliseks suhtluseks meililist, FB grupp vms.

Crowd-sourcing ehk rahvakaasamine

Mõnikord on mõistlik kasutada mass e-vabatahtlikkust: crowdsourcingut ehk rahvakaasamist. Rahvakaasamine on mõistlik selliste projektide juures, kus on vaja kaasata väga suurt hulka inimesi ning kaasa võib lüüa iga huviline. Tegevusi raamistavad veebi või äpikasutajatingimused. Rahvakaasamise taga on uskumine, et meie – tavaliste inimeste seas – on palju tarkust ning teadmiste ja kogemuste jagamine ja vahetamine toob kaasa uut teadmist või ideid.

Kõige tuntum rahvakaasamise näide on Wikipedia, kus vabatahtlikud üle maailma saavad panustada erinevate (teadus)artiklite kirjutamisse. Eestis on huvitavaks näiteks ka Ajapaik.ee, kus huvilised saavad pakkuda oma abi erinevate ajalooliste piltide dateerimisel. Sedasi saavad täiesti tavalised inimesed ulatada oma abikäe meie kõigi ühise kultuuripärandi säilitamisel ning andmete rikastamisel.

Marta Peebo, Wikimedia Eesti tegevjuhi sõnul moodustavad Vikipeediasse panustavad vabatahtlikud ühtehoidva kogukonna: „Vikipeedia vabatahtlikke ühendab avatud hoiak: nad jagavad, arutlevad ja täiendavad üksteise tööd. Me ei ole huvitatud sellest, et Vikipeedia oleks kindlate akadeemikute poolt lõpetatud teos, mis pakub „tõde“. Pigem soovime luua veebiplatvormi, mis muutub ja areneb ajas vastavalt kogukonna vajadustele ja väärtushinnangutele.“ Vikipeedia vabatahtlikke motiveerib kogukonna seast saadud tunnustus. Selleks korraldatakse erinevaid konkursse ning vikipedistid saavad omavahel mõõtu võtta. Olgugi, et konkursside auhinnad ei ole alati rahaliselt väärtuslikud, tunneb inimene uhkust selle üle, kui ta kindla konkursi raames kõige rohkem/kõige kvaliteetsemaid artikleid kirjutas. „Demokraatliku ühiskonna ideaaliks on see, et igaüks saab panustada ühiskonna kujunemisesse. Internet ja sotsiaalmeedia on andnud massidele hääle ning on suurel määral aidanud kaasa selle ideaali levikusse. Me Vikipeedias usume, et teadmised peaksid olema avalik hüve – ülemaailmne ensüklopeedia võiks olla igaühele kättesaadav ning iga inimese panus selles kajastuma. Vaid nii saavad väärtuslikud ideed tuult tiibadesse ning arenevad edasi,“ ütleb Marta lõpetuseks.

E-vabatahtlike kaasamisvõimalustest ning soovitustest e-vabatahtlike kaasamisel uuri lähemalt Good Network Foundationi poolt koostatud käsiraamatust http://e-volunteering.eu/wp-content/uploads/2014/11/evolunteering-handbook.pdf.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja