Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Ei midagi vähemat kui vabatahtlikud staarid!

Kuigi AHHAA teaduskeskuse maja on Tartus tegutsenud vaid kuus aastat, ulatub keskuse lugu juba 20 aasta taha. Idee sünni ja loomise juures on olnud loomulikult palju inimesi, kuid Tiiu Sillale, Jaak Jaanistele, Jaak Aaviksoole ja Jaak Kikasele kuulub siinkohal eriline au. Just tänu nende panusele on Tähetornist alguse saanud mõte kasvanud mahukaks ja interaktiivseks teaduskeskuseks.

Teaduskeskus AHHAA vabatahtlikud: staarvabatahtlikud ja TÖF vabatahtlikud

AHHAA klienditeenindusjuht Rita-Anette Kohava sõnab uhkusega, et tänaseks on keskus uhkelt teaduskeskuste maailmakaardil. „Mitmetes kohtades nimetatakse teaduskeskuseks üht saali või tuba. Tihtipeale näitusi ostetakse ja renditakse. Me oleme superheas seisus: meil on kasutada terve suur maja, me loome ise oma näitusi ja ekspositsiooni. Samuti pakume kooliõpilastele sisukat täiendust õppeprogrammile,“ jätkab Rita. Teaduskeskuses avatakse uus näitus iga poole aasta tagant ning pidevalt täienevas püsiekspositsioonis on üle 150 käed-külge eksponaadi.

Haridusministeeriumi, Tartu Ülikooli ja Tartu linna loodud sihtasutusena tuleb siiski vaid ligikaudu 10% eelarvest riigilt. Ülejäänu tuleb keskusel ise teenida omatuludena või kaasata välisprojektide ning sponsorlussuhete abil. Uskumatul kombel on kuue tegutsemisaasta jooksul külastuste arv järjepidevalt kasvanud. Ka korduvkülastuste arv on väga suur. „Oleme Tallinna loomaaia järel külastatavuselt teisel kohal ning meie juures käib lisaks välisturistidele palju eestlasi,“ on Rital põhjust uhke olla. Palju on ka lätikeelseid ja venekeelseid külastajaid, kellel on võimalik osa võtta omakeelsetest teadusteatrites ja töötubades.

AHHAA tegemisi raamistavad põhiväärtused – sõbralikkus, professionaalsus ja teadmistepõhisus  – on läbi arutatud ja sõnastatud koostöös töötajatega. Iga tehtav tegevus peab vastama vähemalt kahele põhiväärtusele, et see toetaks teaduskeskuse eesmärke. Sellest põhimõtetest peetakse kinni kõiges alates ürituste planeerimisest kuni sponsorlussuhete loomisel.

Miks AHHAA vabatahtlikke kaasab?

AHHAA keskuse vabatahtlike kaasamise traditsioon sai alguses Teadlaste Öö festivali (TÖF) korraldamisest. Festivali abilised koguti augustis kokku ning septembri lõpuks olid tegevused vabatahtlikega juba läbi. Säravamad tegelased said tööle, kuid peatselt tekkis arusaamine, et teaduskeskuses oleks vabatahtlikele pakkuda põnevaid ja arendavaid tegevusi terve aasta vältel. Sedasi hakkas tasapisi kooruma staarvabatahtlikke kontseptsioon.

Rita meelest võiks vabatahtlikkus olla noortele esimeseks sammuks karjääriredelil ning sedasi see AHHAA-s sageli ka on. Ka teaduskeskuse vabatahtlike koordinaator Kaimo Kukk on sellise lähenemisviisi ehe näide. „Tulin AHHAA-sse umbes neli aastat tagasi TÖF-ile vabatahtlikuks ning lõpuks mult küsiti, kas ma tahan siia hoopiski päriselt tööle tulla!“ jutustab Kaimo. Rita sõnul tuli Kaimo kohta palju positiivset tagasisidet ning nii kui vakants tekkis, polnud kahtlustki: Kaimole tuleb pakkuda AHHAA-s püsiv ja palgaline töökoht. Nüüd töötabki Kaimo giidina ja vabatahtlike koordinaatorina.

Teaduskeskuse klienditeeninduse valdkonnas on tööjõu voolavus juba tegevustesse planeeritud, sest siin on palju osakoormusega töötajaid ning palju noori ja tudengeid, kelle eluplaanid võivad väga kiiresti muutuda. Paindlikkus on AHHAA personalipoliitikas igapäevane reaalsus ja praktika. Vabatahtlikud aitavad valdkonda tuua rohkem paindlikkust ning kasvatada järelkasvu. Seega võib puhtsüdamlikult öelda, et AHHAA keskus on hakkajatele noortele justkui arengukiirendi, tihtipeale esimene (püsiv) vabatahtliku tegevuse kogemus ning sageli ka esimene töökoht!

Püsivabatahtlikuks AHHAAs – ei midagi vähemat kui staar!

Staarvabatahtlikuks nimetatakse AHHAA-s neid abilisi, kes tegutsevad teaduskeskuses vähemalt aasta jagu ning neile laienevad samasugused soodustused nagu töötajatelegi.

Staarvabatahtlikuks tuleb kandideerida. Möödunud aasta lõpus toimunud konkursile laekus 60 avaldust, neist 40 kutsuti vestlusele ning välja valiti 19 inimest.

Laekunud sooviavaldused vaadati koos juba toona tegutsevate staarvabatahtlikega üle: kas neil on kandidaatide seas tuttavaid inimesi ning kas ja keda nad soovitavad. Vestlusvooru pääsenud 40 noort pidid hindamiskomisjoni ees (koosneb erinevatest valdkonnajuhtidest) vestlema ühel kindlal etteantud ning eelnevalt ettevalmistatud teemal. Samuti anti osalejatele kohapeal üks lisaülesanne, et hinnata, kuidas vabatahtlikuks pürgija ootamatus olukorras hakkama saab.

Staarvabatahtlik peab kindlasti olema julge ning särava isiksus ja  suurepäraselt suhtleja, sest tihtipeale tuleb töötuba läbi viies seista üksi mitmekümne inimese ees. Põhiväärtused on au sees ka vabatahtlike puhul – teadmistepõhisus, professionaalsus ja sõbralikkus! „Meie külastajatele ei aeta katteta juttu ning seega on täiesti asjakohane ausalt öelda, kui kohe õigesti vastata ei oska,“ tõdeb Rita, et keegi ei peagi kõike peensusteni teadma. Lai silmaring ning kursisolemine erinevate loodusteaduste teemadega on AHHAA staarvabatahtlike küll igati oluline.

Seda kõike hindamiskomisjon vestlusvoorus hindabki – neil on hindamislehel kindlad hindamiskriteeriumid ning nad saavad noorte soorituse eest anda punkte. Moodustub pingerida ning nii ongi selgunud uued staarid. Tuleb tõdeda, et konkurss on sedavõrd tihe, et mitmed tugevad kandidaadid võivad ikkagi joone alla jääda.

Uued staarid koolitatakse välja giidideks, töötubade läbiviijaks jms. Sisseelamist soodustavad põhjalikud juhendid, koolitused, tutvumisõhtud ning ühisüritused. Lisaks Kaimole on vabatahtlike kontaktisikuks ka kaks mentorit, et jaguks kõrvu ja tähelepanu kõikide vabatahtlike rõõmudeks, muredeks ja mõteteks. Tihe, vahetu ja sisuline suhtlus vabatahtlikega on võtmesõnaks, teab Kaimo.

Joonealustele tublidele noortele pakutakse AHHAA tegevuste piires muid võimalusi: näiteks võimalust kaasa aidata mõne eriürituse juures. Osa neist leidis rakendust Teadlaste Öö festivalil, kuhu kandideeris sel aastal 120 inimest ning 80 inimest valiti välja.

Aegade jooksul on teaduskeskusel tekkinud umbes 200-liikmeline vabatahtlike grupp, kes on juba eelnevalt majas mõne teemaga abiks olnud ning on üles näidanud valmisolekut ka tulevikus jõudumööda panustada. See on ka esimene allikas, kust mõne eriürituse jaoks vabatahtlikke otsima asutakse. Lisaks kõigele eelnevale on majas tegutsema asunud esimene EVT vabatahtlik.

Teaduskeskuse keskmine vabatahtlik on teadmistejanune gümnaasiumiõpilane, kuid küllap sobiks AHHAA vabatahtlikuks ma mõni eluküpsem (aga kindlasti nooruslik!) inimene.

Kuidas hinnatakse ja märgatakse staare

Vabatahtlikud on lahutamatu AHHAA meeskonna osa. Nad saavad samasuguseid soodustusi ning samasuguseid koolitusi. Tublimaid vabatahtlikke kaasatakse erinevatele väljasõitudele: näiteks võimalus minna giididega Lätti ringreisile. Samuti saavad staažikamad vabatahtlikud osaleda keskuse suvepäevadel, jõulupidudel jms.

Rita meelest näitab töökeskkonna kvaliteeti seegi, et mitmed tudengid töötavad kord vabatahtlikuna, kord töölepinguga – olenevalt sellest, kuipalju neil on aega ja võimalust AHHAA tegemistesse panustada. „On tore teada, et mõlemal pool on hea,“ kinnitab Rita.

AHHAA vabatahtlikud maalritöödel

Vabatahtliku tööd saab mõõta aja ning sisulise panusena. „Loomulikult ei ole panustatud tundide arv ainus sobiv kriteerium. Aga kui keegi vabatahtlik pole poole aasta jooksul panustanud, on aga jõudsalt boonuseid kasutanud, siis vaatame olukorra eraldi üle,“ jutustab Rita. Lisaks sellele on meeskonnal kombeks julgelt Ritale ja Kaimole tagasisidet anda – nii positiivset kui negatiivset.  Tublimatel ja rohkem silmapaistvatel on – nagu eelnevaltki öeldud – lootus ja võimalus saada giidina palgalisele tööle.

Lõpetuseks

AHHAA teaduskeskuse vabatahtlike kaasamise süsteem on igatähes muljetavaldavalt hästi läbi mõeldud. Kaimo on olnud varasemalt vabatahtlik väga erinevates kohtades. „Iga kuu käisin erinevatel üritustel vabatahtlikuna abiks, sest see oli lõbus ja arendav. AHHAA keskuse süsteemsus ja terviklikkus oli minu jaoks siiski uus. Siin oli väga mõnus ja turvaline vabatahtlik olla ning minule kui vabatahtlikule pöörati väga palju tähelepanu,“ selgitab Kaimo, miks tema AHHAA-sse on pidama jäänud.

Ükski süsteem ei saa kunagi päriselt valmis ning sellest saab AHHAA keskuse meeskond suurepäraselt aru. Vabatahtlike kaasamisprotsess on pidevas uuendamises ja täiendamises. Näiteks plaanitakse välja töötada hindamislehed, mille abil vabatahtliku tegevuse lõppedes võimalikult täpselt  tagasisidestada vabatahtliku õpitud oskusi, panust jms. „See oleks suurepäraseks täienduseks näiteks soovituskirjale,“ lisab Rita, kes arvab, et nii inimesed kui süsteemid peavadki koguaeg muutuma ja arenema.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja