Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Elustame ajalugu

Teate ju küll, et mis silmist, see meelest. Ei mäleta me hästi möödunud aastal juhtunudki, mis siis veel ajalootunnis õpitust rääkida. Eesti  Vabaõhumuuseumis saab aga iga huviline justkui ajas rännata ning tunda enda ümber meie esivanemate elu lugu ning igapäevast olemist. Veelgi enam, hakkaja inimene saab muuseumis vabatahtlikuna ajalugu lausa taasluua.

Kevadlaadal elava ajaloo rollimäng Pulga talu saunas, kuhu kaasati ka külastajaid.

Muuseumi vabatahtlike kaasamise lugu algas tõtt öelda hiilimisi. Töötajad kutsusid alguses üritustele abiks oma häid sõpru ja tuttavaid. Märkamatult muututi üha julgemaks ning kaasati meelsasti ka sõprade sõpru ja tuttavate tuttavaid, seejärel puha võõraid inimesi. Pikka aega tegutses iga osakond omaette. Vabatahtlike kaasati oma parema äranägemise järgi ning kanti hoolt selle eest, et iga heatahtlik abiline asjakohaselt kiidetud ja tänatud saaks.

Kui Triin Aadli (avalike ürituste juht) muuseumisse tööle tuli, märkas ta kohe, et vabatahtlikke kaasatakse rohkesti, kuid igaüks rabistab omaette. „Mõtlesin, et kui vabatahtlike värbamist ning motiveerimist osakondade üleselt korraldada, paistab vabatahtlik tegevus paremini välja ning on võimalik senisest enam abilisi kaasata. Lisaks annaks see võimaluse süsteemsemalt vabatahtlikke toetada ja koolitada,“ jutustab Triin. Idee leidis muuseumis koheselt laialdast heakskiitu. Ilona Dmitrijeva toob välja veel ühe olulise aspekti: „ Personalijuhina näen, et meie vabatahtlikud on meie talendibaas, meie võimalikud tulevased töötajad!“

Eesti Vabaõhumuuseumisse vabatahtlikuks

Jaanilaupäeval tuli Härjapea talusse rahvast lõbustama kohalik laulu- ja mänguselts 1930. aastatel. Etenduse esitamine.

Nüüdseks saab iga huviline muuseumi kodulehel tutvuda, millistesse tegevustesse ja milliste ürituste juurde vabatahtlikke oodatakse. Valikust leiab nii juhuslikumat laadi talgutöid kui ka näitlemisvõimalusi mõne eriürituste elavas ajaloos. Viimasel juhul peab vabatahtlik eelnevalt lugema mitmesuguseid materjale vastava ajastu kohta ning samuti peab ta julgema näidelda. Vabatahtlikule jagub tegevusi ka muuseumi kassas ning erioskuste olemasolul ka kogudes või arhiivis. Vajalike töövahendite ning ajastutruu riietuse pärast muretsema ei pea, need sätib vabatahtlikule valmis vabaõhumuuseum.

Jõulukülas tahab jõulusokk majja sisse saada! Sokku mängib vabatahtlik.

Juba praeguseks on muuseumil kujunenud oma püsivabatahtlikke hulk. On inimesi, kes on juba aastaid regulaarselt mõne ürituse juures abiks käinud. „Mõned inimesed käivad alati näiteks kevadistel koristustalgutel, teine tuleb meelsasti appi jõulukülla,“ loetleb Triin ja lisab, et muuseumis on nii palju erilaadilisi võimalusi, nii et meelepärase tegevuse peaks leidma endale iga soovija.

Muuseumitöötajad on kogenud, et vabatahtlikke tuleb hoolega kuulata, et aru saada, mis neile meeldib ja huvi pakub. Seetõttu saab vabatahtlik mitmete võimaluste hulgast valida endale meelepäraseima. „On olnud juhtumeid, kus vabatahtlik on täiesti ise uusi tegevusi välja pakkunud. Näiteks tahtis üks vabatahtlik kord üritusel talu juures lusikaid voolida. Kuna lusikavoolimine sobis teema ja ajastuga suurepäraselt, saigi idee teoks,“ toob Triin näite. Mõnikord ongi hea, kui keegi tuleb värske pilguga ning pakub julgelt lisategevusi ja -võimalusi välja.

Muuseumi vabatahtlikuks tuleb kõige meelsamini keskealine naisterahvas. On ka nooremaid inimesi ning meesterahvaid, kuigi viimaseid on vabatahtlike seas vähevõitu. Kes on tulnud, on aga jäänud. Kord sattunud üks noormees nägema, kuidas muuseumi töötajad ja vabatahtlikud pärast ühist tööpäeva sauna läksid. See tekitas noormehes niisuure huvi ja vaimustuse, et temagi käib nüüd muuseumis regulaarselt abiks. „Küllap meie muuseumi õdus keskkond ja kaunis loodus toob meie vabatahtlikud ikka ja jälle tagasi,“ arvab Triin. Kindlasti ei saa siiski alahinnata asjaolu, et pärast ühist töötegemist minnakse tihtipeale sauna või süüakse sooja suppi.

Triinu meelest võiks iga ürituse juurde olla kaasatud vähemalt kaks vabatahtlikku ning mõnel suuremal üritusel (näiteks laadal) kuni kümme inimest. „Ühtpidi toob vabatahtlike abi meile uut jõudu ja värskeid mõtteid, kuid ühtlasi aitab see veidi vähendada muuseumitöötajate koormust. Meie üritused toimuvad üldjuhul ju riigipühadel ja nädalavahetusel,“ tunnistab Ilona.

Tsaariaegne perekeskne jaaniõhtu jaanilaupäeval.

Ilona ja Triinu kinnitusel peavad vabatahtlikud oma lubadustest kinni ning annavad varakult märku, kui midagi vahele tuleb ja tulla ei saa. Töötajad püüavad omalt poolt tegevusi niimoodi planeerida, et mitte üheski rollis ei sõltu päeva õnnestumine ainult vabatahtlikust. Igal pool tegutseb töötaja vabatahtliku kõrval ning on valmis vajadusel juhendama ja toetama. Õigel inimesel on vabaõhumuuseumis kuhjaga arenguruumi nii vabatahtlikeks kui ka tööalasteks väljakutseteks.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja