Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Elva Eesti spordipeallinnaks?!

FC Elva sündis 8. augustil aastal 2000, kui kohalikud mehed Are Altraja ja Margus Ivask saunalaval otsustasid, et kuivõrd Elva noorte hulgas on spordiharrastus hääbumas, tuleb luua jalgpalliklubi ning nad spordi juurde tagasi tuua. Kuigi klubi registreeriti ametlikult alles oktoobris, loetakse alguspäevaks ikkagi augustikuist saunapäeva.

Jalgpalliklubi tegemisi alustati suurejoonelise turunduskampaaniaga ning mõne kuu pärast oli trennis 300 last. Kuigi mõne kuuga kahanes trennis käijate arv 150ni, siis seda innukamalt allesjäänud jalgpalli mängisid. Praegune tegevjuht Marek Naaris alustas jalgpalliklubis tööd 2004. aastal ning tänaseks päevaks on klubi paljudele teistele jalgpalliklubidele eeskujuks.

FC Elva tegevjuht Marek Narris

Asutamisest alates on FC Elva väga palju ja väga kiiresti kasvanud. Trennirühmi on avatud mitte ainult Elvas, vaid ka ümberkaudsetes asulates ja külades. Haldusreformiga sündis Elvas uus vald ning Elva linnaga liitusid Palupera, Rõngu, Rännu, Puhja ja Konguta. „Nüüd tuleb hakata ka klubi struktuuri uuesti üles ehitama,“ nendib Marek ning loodab, et suurenenud omavalitsusüksus toob kaasa võimalusi spordielu paremaks korraldamiseks. Näiteks võiks kohalik omavalitsus maksta huviringi toetust ka juba trennis käivatele vähekindlustatud lastele ning samuti võiks Elvas olla paremini korraldatud spordiväljakute kasutuskord. „Ma soovin, et kohalik omavalitsus oskaks hinnata spordiklubide sisulist tööd ning kaasaks neid spordivaldkonna otsuste tegemisse,“ sõnab Marek. Mehel on väga hea meel, et peatselt saab Elvas kokku spordiklubide juhtide üldkoosolek, et ühiselt valla spordikorraldust arutada.

FC Elva aastaplaanis on käesoleval aastal – noortemänge arvestamata – kirjas juba 115 päeva jagu üritusi. Seega toimub klubis iga päev mingisugune tegevus, mõnel päeval isegi 2-3 üritust.

Lisaks tegevjuhile Marekile töötab klubis raamatupidaja ning 8. veebruarist asus tööle täiskohaga kogukonnajuht, kelle ülesandeks lisaks trennide läbiviimisele väljaku korrastustööd (nt lumekoristus) ning kogukonnale suunatud ürituste korraldamine. Loodetavasti asub peatselt tööle ka finantsjuht, kes aitaks rahaplaneerimisel ja -liikumisel tõhusamalt silma peal hoida.

Klubi palgal on kümme treenerit, kelle eest maksatakse riikliku toetust. Mitmed treenerid töötavad päeval koolis kehalise kasvatuse õpetajatena ning treeneriamet on neile lisatööks. Marek nendib, et sedasi töötades peab olema väga hea enesejuhtimise ja ajaplaneerimise oskus, et mitte lõhki rabeleda: koolitöö ja trennid toimuvad küll argipäeviti, kuid võistlused on tihtipeale nädalavahetusel. Puhkama peab aga iga inimene, isegi treener. Üks treener tegutseb klubis vabatahtlikuna ning ka Marek annab vabal ajal jalgpallitrenne.

„Oleme kiiresti kasvanud ning saanud sellega ka vastu näppe: me ei ole igal ajahetkel suutnud jõuda kõigi trennis käivate inimesteni,“ tunnistab Marek: „Meile on iga liige väga tähtis ning tahame kõigiga personaalselt tegeleda. Niisama lahkuda meie liikmeskonnast ei saa: me alati küsime lahkumise tagamaid ning koolitame treenereid selliseid vestlusi pidama. Kui loobumise põhjuseks on näiteks elukoha vahetus või sobimatud trenniajad, pakume teisi treeninggruppe või trenniaegu,“ jutustab Marek.

Mida vabatahtlikud teevad?

Lisaks palgalistele töötajatele on klubi tegemistega tihedasti seotud ka vabatahtlikud. Ka hiljuti tööd alustanud kogukonnajuht Rain alustas tööd vabatahtlikuna ning palgaline töökoht kasvas tema ülesannetest välja alles aja jooksul. „Vabatahtlike võiks kaasata juba ainuüksi sellepärast, et näha inimeste potentsiaali,“ kommenteerib Marek, kes ootas Raini-sugust inimest oma ridadesse viis aastat.

Hinnanguliselt tegutseb klubi juures 35 vabatahtlikku. Täpset arvu on keeruline öelda, sest kõik sõltub mängugraafiku tihedusest. Vabatahtlikud aitavad korralda kodumänge ning võistlusi. Näiteks valmistavad vabatahtlikud ette väljakuid ning sisestavad pärast tulemusi arvutisse. Kaks naisterahvast on võtnud täielikult oma õlule kodumängudel euroloosi müümise, et klubile lisatulu teenida. Möödunud aastal kogusid nad sedasi 4000 eurot, keskmiselt ühe euro iga pileti pealt.

Klubilised mänguhoos

„Meie vabatahtlikud on pigem naisterahvad ja noored tüdrukud. Millegipärast eeldavad noored poisid, et peavad iga liigutuse eest raha saama. Tüdrukud tahavad rohkem kuskile kuuluda ja uusi asju õppida,“ jagab Marek kogemusi ning lisab: „Püüame ka poistele selgitada vabatahtliku tegevuse põhimõtteid ning toome näiteid, milliseid arenguvõimalusi see endas kätkeb. Meie kogukonnajuht Rain on hea näide. Me kõrval tegutseva jalgpallipoe juht oli omal ajal vabatahtlik, kuid töötas selle endale põhitöökohaks ning töötab nüüd hoopis suuresemas ettevõttes. Noortega kohtudes uurin alati täpselt järele, mis teda huvitab ning võimalusel pakun rakendust selles samas vallas. Klubis on erinevaid tugitegevusi, kus abikäsi alati vaja. Olgu see siis videote tegemine, lugude kirjutamine või sotsiaalmeedia haldamine.“

Seega on suurem osa vabatahtlikele pakutavatest tegevustest episoodilised ning sõltuvad mängude ja muude ürtuste ajakavast. Mõned võistlused kestavad regulaarselt pikemal ajaperioodil. Näiteks Indoor Cup kestab novembrist jaanuari keskpaigani ning seal on mitu aastat kaasa löönud üldjoontes ühed ja samad abilised. Võistluste lõpus korraldab jalgpalliklubi vabatahtlikele ühisürituse, mille sisu, koha ja mahu saavad vabatahtlikud ise valida. Viimasel kahel aastal on käidud koos kinos ning väljas söömas.

Suur osa vabatahtlikke mängivad ühtlasi klubis ka ise jalgpalli. Või siis mängivad usinasti jalgpalli vabatahtlike lapsed. Lapsevanemad kasutavad väljakul veedetud aega mitmekülgselt kasulikult: elavad lastele kaasa ning samal ajal aitavad üritusi korraldada või võistlusi jäädvustada. „Me valime igal aastal aasta peresid. Hindame väga, kui vanemad elavad kõigest hingest oma väikestele jalgpalluritele kaasa ning panustavad sisuliselt klubi arengusse,“ kiidab Marek.

FC Elva – eeskujuks teistele

FC Elva on Eesti jalgpalliringkondades üsna tuntud nimi. „2016. aastal läbisin UFA CFM koolituse, mis oli mõeldud jalgpalliorganisatsioonide juhtidele. Tegemist oli üheksakuise online õppega. Õppetöö käigus tehti palju rühmatöid ning meie tegemisi toodi näitena päris palju. Üks õppejõud kommenteeris, et FC Elva tundub olevat väga hästi bränditud klubi,“ rõõmustab Marek kiituse üle.

Marek arvab, et FC Elva tugevuseks on soov ja tahtmine jõuda kõigi klubis treenivate inimesteni: „Inimesi on vaja märgata ja tunnustada. Sõnadel on väga suur jõud,“ kinnitab ta.

Jalgpallifestivali ajal toimus ka rongkäik jalgpalliväljakult läbi Elva linna

Samamoodi peab Marek oluliseks tööd kohaliku kogukonnaga. „Kui avasime kunstmuru väljaku, korraldasime kohalikele suure peo – jalgpallifestivali. See ei olegi tähtis, kas jääme antud üritusega plussi või miinusesse, aga las inimesed naudivad. Tihtipeale juhtub nii, et just sellistel üritustel satud juttu ajama mõne tulevase sponsori ja koostööpartneriga,“ arvab Marek. Umbes sedamoodi algas FC Elva koostöö ka Decoraga, kes on aidanud välja osta väljaku valgustuse mastid ja lambid. Decora ja FC Elva koostöö jätkub ning salasõna „FC Elva“ abil saab iga jalgpalliklubi sõber Decora poodides 14% soodustust.

Mis saab FC Elvast aastaks 2035?

„Minu meelest peaks treener spordiklubis tegelema ainult trenni andmisega. Tänasel päeval on spordiklubi pahatihti ühe inimese keskne, olin umbes viis aastat tagasi ka ise samasugune. Ometigi on keeruline näha suuremat pilti, kui sa juhid spordiklubi ning samal ajal töötad klubis muruniitjana, bussijuhina, raamatupidajana, treenerina ning käid oma hoolealustega võistlustel ka,“ mõtiskleb Marek ja jätkab: „Meil on plaanis 2025. aastaks avada ka teine, katusega kunstmuruväljak ning meil võiks olla vähemalt 1000 jalgpalliga tegelevat liiget. Loodan, et areneme kohalikuks spordiklubiks. Ideaalis oleks meie klubi juurde koondatud spordialad, mida kohalikud harrastada tahavad. Iga treeneri ülesandeks jääks trennide andmine ja noortega tegelemine ning administratiivse poole eest kannaksime hoolt meie.“ Esimesed sammud selles suunas on juba tehtud: jalgpalliklubi tantsutüdrukud hakkavad sellel talvel väikestele tüdrukutele korraldama tantsutrenni.

Lähitulevikus on plaanis koostöös jalgpalliliidu, Tartu Ülikooli rattaklubi ning Elva gümnaasiumiga avada Elvas spordiklass. „Kui kõik läheb hästi, avame klassi juba selle aasta 1. septembril,“ on Marek lootusrikas. Selles klassis saaks tipptasemel sporti teha ning valida endale huvipakkuv tegevussuund: õppida treeneriks, spordijuhiks või spordiärimeheks.“ Pisikesel Elval on suur hing – miks ei võiks just siin asuda Eesti spordihariduse pealinn!

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja