Otsi kodulehelt
Sulge otsing

EstYesiga iseend ja maailma avastama

EstYes sündis koos taasiseseisvunud Eestiga 1991. aastal. „Toona oli meie tegevusel hoopis teistsugune kontekst kui on praegu. Saime pakkuda noortele võimalust minna välisriiki, õppida ja tulla juba targemana Eestisse tagasi. Samuti saime näidata teiste riikide noortele meid – iseseisvat Eesti riiki,“ alustab Aleksandr Kurušev, EstYesi looja ja eestvedaja.

Fotokollaaž EstYESi rahvusvahelistest projektidest

Aegade jooksul on töötatud mitmete erinevate vabatahtlike lähetamisprogrammide ja rahastusmudelitega, kuid tänasel päeval on vabatahtlike laagrid, noortevahetused ning Euroopa vabatahtliku teenistuse (EVT) vabatahtlike vahendamine ühenduse põhitegevus, millega tegeleb 4 täistööajaga ning üks osakoormusega inimene.

Oma tegevustega pakub EstYes võimalusi mitteformaalseks õppeks. Üldjuhul mõjub noorele inimesele (elus esimest korda iseseisvalt) välismaale minemine, iseseisvalt hakkamasaamine ning esilekerkivate väljakutsete lahendamine positiivselt ning pakub ohtralt õppimis- ja arenguvõimalusi. „Meie jaoks on oluline ka ksenofoobia ja võõraviha vähendamine.  EVT abil saame inimene inimese haaval levitada arusaamist, et inimesed on alati inimesed ja olgu me pärit kust tahes, midagi on meil alati ka ühist,“ täiendab Diana Paade, EstYesi EVT programmi koordinaator.

26 tegutsemisaasta jooksul on jõutud teha omajagu.

Eestist välismaale

Noortevahetused toimuvad Erasmus+ kaudu ning selle abil liigub Euroopasse ligikaudu 70 noort inimest aastas.

Vabatahtlike laager on justnagu rahvusvaheline malev, kuigi erinevalt malevatest vabatahtlike laagrites raha ei teenita. Vabatahtlik töö on hoopiski vahend, mille abil erinevatest riikidest tulnud inimesed saavad õppida ning omandada uusi teadmisi riigist ja kogukonnast, kus nad töötavad. Laager kestab tavaliselt 1-3 nädalat ning grupis töötab koos reeglina 7-12 eri rahvusest inimest. Loomulikult korraldatakse on ka vähemate ja rohkemate osalejatega projekte. Laagrite tegevus varieerub lastelaagrite läbiviimisest, füüsilisest tööst kuni arheoloogiliste kaevamiste ning festivalide korraldamiseni.

Vabatahtlike laagrite ajalugu on üllatavalt pikk. Nimelt läksid sakslased pärast esimest maailmasõda, 1920. aastal, Prantsusmaale, et taastada sõjas sakslaste poolt hävitatud küla. „Alguses olid kohalikud üsna umbusklikud, et mida need sakslased jälle tulevad, aga hiljem tulid ka ise appi,“ jutustab Aleksandr. Sarnane mudel töötas veel mitme aasta jooksul ning ühiselt taastati mitmeid sõjas laastatud paiku. Pärast teist maailmasõda tekkisid organisatsioonid, mis hakkasid seda mudelit laialdasemalt kasutama ja levitama. „Meil on Saksamaal ja Prantsusmaal palju partnereid, kes on tegevust alustanud vahetult pärast viimast ilmasõda,“ nendib Aleksandr.

2004. aastal oli Eestis rekordaasta ning vabatahtlike laagritesse saadeti enam kui 200 inimest. Viimastel aastatel on see arv püsinud stabiilselt 50 inimese ringis. Vabatahtlike laagrid sobivad kõikidele huvilistele täiskasvanutele, sest ülemist vanusepiirangut ei ole määratletud.

Pildil on mõned EstYESi EVT vabatahtlikud ja EstYESi EVT koordinaatorid 2017. aasta kevadel

EstYesi tegemistest rääkides ei saa ära unustada ka pikaajalist ja lühiajalist Euroopa Vabatahtliku Teenistust. Pikka aega on EstYes saatnud EVT kaudu erinevatesse riikidesse 20-30 inimest aastas. EVT sai alguse 2000. aastal, enne seda said noored Euoopasse minna vabatahtlikuks teiste programmide raames, näiteks pakkus idaeurooplastele spetsiaalset programmi Saksamaa.

Eestist minevatel EVT vabatahtlikel  on võimalik valida lühiajalise või pikaajalise teenistuse vahel, teenitusse tuleb kandideerida. „Pikaajalise teenistuse puhul pakume noortele väga põhjalikku ettevalmistust.  Viiakse läbi koolitus ning selgitatakse kõik detailid üksikasjaliselt üle. Selleks on meil täiesti eraldi töötaja,“ selgitab Diana.

Juba EVT programmi läbinutele (pikaajalist EVT-d saab teha korra elus) pakutakse võimalust oma raha eest minna vabatahtlikuks 2-3 kuu pikkustesse projektidesse näiteks Aasisasse.

Eestis ja Eestisse

Koostöös kohalike partneritega korraldatakse rahvusvahelisi vabatahtlike laagreid ka Eestis, millest võtab osa umbkaudu 500-600 inimest aastast. Laagri tegevused korraldab partner, EstYes aitab koostada projekti, aitab valida vabatahtlikud ning pakub enda poolt laagrisse koolitatud laagrijuhte. „Laagrijuhtideks on tavaliselt kohalikud inimesed või välismaalased, kellel juba eesti keel vabalt suus. Soovitavalt võiks neil olla eelnev laagrikogemus või head teadmised rahvusvahelisest noorsootööst. Sageli osutub takistuseks asjaolu, et laagrijuht peab leidma oma ajast tervelt kaks nädalat jutti. On suur vahe, kas leida vabatahtlikuks tegevuseks mõned tunnid nädalas või kaks nädalat järjest,“ selgitab Aleksandr nõudmisi. EstYes vajab igal aastal 10-15 vabatahtlikku laagrijuhti.

Üldjuhul on üle Eesti korraga üle 40 EVT välisvabatahtliku, kes tegutsevad näiteks lastekodudes, lasteaedades, päevakeskustes, kultuuriasutustes jne. Igas vastuvõtvas asutuses on üks inimene – tuutor – kes seisab hea selle eest, et vabatahtlik kohaneks ning mõistaks oma tööülesandeid. Tuutor ja vabatahtlik sõlmivad teenistuse alguses omavahel kokkulepped ning seavad ühiselt eesmärgid.

Pikaajalise teenistuse vältel korraldab EstYes välisvabatahtlikele kokkusaamisi ja ühisüritusi, samuti on noortel kohustus saata igakuiselt ülevaate tehtud tegevustest, läbi viiakse ka üks-ühele vestlusi. „Välisvabatahtlikke kandideerib alati rohkem, kui on projekte. Seega saame projektidesse valida kõige sobivamad inimesed,“ selgitab Diana.

Teinekord juhtub, et noored avastavad teenistuse jooksul, et see pole ikka päris see, mis nad arvasid või pole nad selliseks katsumuseks valmis. „Sellises olukorras püüame pakkuda rohkem tuge ning vajadusel kaasata ka lisateenuseid, näiteks psühholoogi. Mõnikord saame raskustest üle ning teenistus lõppeb kokkuvõttes väga edukalt, kui teinekord tuleb teenistus ka katkestada,“ jagab Diana kogemusi. Teenistuse lõppedes täidavad noored põhjaliku aruande ning analüüsivad, mida nad on õppinud.

Poola EVT vabatahtlik Jakub Zygmunt Viljandis Poola päeva läbi viimas

Iga EVT kaudu Eestisse saabunud välisvabatahtlik saab endale kohaliku mentori, kes tegutseb samuti vabatahtlikuna. Tema ülesandeks on olla toeks, tutvustada kohalikku eluolu ning aidata probleemide korral. Pikaajaline EVT teenistus kestab 9-12 kuud ning mentor võiks olla vabatahtliku kõrval terve teenistuse aja. Mõnikord küll juhtub, et mentori elu muutub, võimalused muutuvad ning tuleb leida uus asendusisik.

Üldjuhul kaastakse mentor väljastpoolt vastuvõtvat organisatsiooni. „Väga sageli tulevad mentoriks inimesed, kes on meie kaudu vahetuses käinud ja teavad, kui oluline selline tugi on. Nad oskavad juba ka ette näha, millist toetust siiatulnud inimesel vaja võiks minna,“ räägib Diana, kes lähetuses käinud vabatahtlikele sellist võimalust alati ka välja pakub. Mentorile korraldatakse Eestis koolitusi ning võimalusel saadetakse ka välismaale partnerite juurde spetsiaalsetele mentorikoolitustele.  Igapäevane suhtlus toimub EVT vabatahtliku ja mentori vahel. EstYes pakub tugistruktuuri ning sekkub vaid siis, kui vajalik.

Mentoritele ja laagrijuhtidele ei ole siiski kehtestatud rangeid kriteeriumeid, millele nad vastama peavad. Küll aga peavad nad olema täisealised ning oluline on võõrkeele oskus: vähemalt inglise keel, mõnikord ka vene keel. Valik tehakse kandideerimisankeetide, CVde ning vestluse põhjal.

Lisaks eelnevale on EstYesi huvilistel ja fännidel võimalik vabatahtlikena osaleda erinevate nö toetusgruppide juures. Mõne grupi ülesandeks on messidel käimine ning EstYesi tegevuste tutvustamine, teisel turundus jne.

Investeering tulevikku

„Paljud organisatsioonid ja asutused on vabatahtlikke vastu võtnud juba aastaid ning on veendunud, et jäävadki seda tegema. See on selge viide, et vabatahtlikust teenistusest on neile kasu,“ sõnab Diana. Eriti sotsiaalsfääris tegutsevatel asutustel on sageli tegevusi ülepeakaela ning vabatahtlike abi igati teretulnud.

EstYesi kogemusest on mõõdetavat kasu ka vabatahtlikele. „Tallinna ülikool on hakanud teatud erialadel arvestama sisseastumisel vabatahtliku töö kogemust ning mitmed meie vabatahtlikud on võimalusest kinni haaranud. Tean ka seda, et noored sageli kirjutavad CV-sse oma EstYesi kaudu saadud vabatahtliku tegevuse kogemuse,“ jutustab Diana.

„Pärast Eesti taasiseseisvumist vabatahtlikkus väga popp ei olnud ning mõnikord tekkis kandideerijatel küsimus, miks nad peavad maksma osalustasusid, kui lähevad tasuta tööd tegema. Oli palju selgitamist, et sellist tegevust peaks vaatamine investeeringuna tulevikku: saad välismaal elamise kogemuse ning paju uusi oskusi ja kontakte,“ meenutan Aleksandr. Tänaseks päevaks on noored EVT võimalustest teadlikumad ning tahavad väga täiendada oma CV-d põnevate ja asjalike (vabatahtlike) kogemustega.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja