Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Isata laste heaks

Üksikvanemaid jagub Eestis igasse linna ja valda, kuid ligi kolmandik üksikvanemaid elab Tallinnas. Suurem osa üksikvanemate lapsi elab koos emaga. Küllap võib pea iga lapsevanem kinnitada, et lapse kasvatamisega seonduvat vastutuskoormat on mõnikord raske kanda, kuid üksi on vähemalt topeltraske.

MTÜ Isata Laste Heaks on loodud 2009. aastal, et toetada üksikemasid ja nende lapsi. Olemiselt näib ühendus suur ja mõjukas, kuid hetkel pakutakse tegevusi peaasjalikult Põhja-Tallinnas.

Ühistegevused keskuses.
Ühistegevused keskuses.

Ühenduse asutaja ning eestvedaja Mati Ilmjärve sõnul kannustas teda ühendust looma varasem töökogemus: „Ma olen pikalt töötanud riigiametnikuna. Olen olnud kriminaalhooldusametnik ning töötanud koolisüsteemis. Kuigi üldistada ei saa, siis tihtipeale panevad õigusrikkumisi toime just üksikvanemate lapsed. Ka koolis oli mul sarnane kogemus: suur osa koolikohustuse mittetäitjatest olid üksikvanemate lapsed. Pidev tagajärgedega tegelemine tõi minuni arusaamise, et üksikemal on töö ja muude kohustuste kõrvalt keeruline piisaval määral panustada noore inimese arengusse.“ Mati on veendunud, et isalik eeskuju on väga oluline ning ühendus suudab oma tegevustega leevendada isa eemalolekut või puudumist.

Matile näib, et Eesti meeste jaoks on isadus ja vastutustunne tegelikult väga olulised, kuid mõned mehed lihtsalt ei vea välja: „Kel tekib kõrvalsuhteid või siis ei saavutata oma elukaaslase või abikaasaga head ja lähedast suhet. Ka majanduslikud tegurid mõjutavad. Lähedussuhe kaob kergesti, kui mees otsustab välismaale tööle minna.“ Matil on mõnevõrra kriitiline ka meedia suhtes, mis tema hinnangul loob suhetest vabameelsema kuvandi kui võiks. „Suhete vahetamine pole kristlikus mõttes patt,“ resümeerib Mati.

Ühenduse vabatahtlik Triina  Kalda  arvab, et eluraskused muserdavad. „Meie inimesed on lihtsalt katki!“ prahvatab ta südametäiega.

Nii Mati kui Triina loodavad ja usuvad, et tänased isad loovad juba uut mentaliteeti: nad on laste kõrval olemas ning osalevad laste kasvatamise raskes töös, juhtugu, mis tahes.

Ühenduse tegemistest

Ühenduse eesmärgiks on pakkuda üksiksvanemate lastele isalikku eeskuju, kuid algne idee on aja jooksul end reaalsusega sobivamaks kohandanud. „Minu algne idee oli superisaidee,“ nendib Mati: „Otsisin mehi, kellel on pere ja lapsed ning tahtsin neid kaasata ühenduse tegemistesse. Paraku pole neil sageli mahti ega võimalust sellist rolli endale võtta. Väga vähesed isad tulid selle ideega kaasa.“ Seega hetkel üks-ühele tugisiku teenust ei pakuta ning ühenduse vabatahtlikud on pigem noored lasteta tudengid Tallinna Ülikoolist. Igal juhul on inimeste vabatahtlikeks kutsumine ja tegevustesse kaasahaaramine mahukas töö, nendivad Mati ja Triina kui ühest suust.

Ühenduse tegevused toimuvad peaasjalikult lastele korraldatavate ürituste vormis. Näiteks möödunud aastal külastati ühiselt AHHAA teaduskeskust, Nõmme seiklusparki, Energia avastuskeskust ja Meremuuseumi. Episoodiliselt on avatud aadressil Toompea 3 ka tegevuskeskus, kuhu lapsed saavad pärast kooli tulla, aega veeta, suutäie süüa ning loomulikult ka õpiabi. Ruume renditakse vastavalt vajadusele paar korda kuus.

Tegevuste maht ja ulatus sõltub annetuskeskkonna kaudu kogutud vahenditest, sest ruumi rentida ning süüa pakkuda on ilma rahata keeruline. Lisaks annetustele kirjutatakse ka erinevaid projekte. Mati kinnitusel mõtleb ühendus aktiivselt omatulu teenimise võimalustele ning hetkel tegeletakse ühenduse logodega toodete väljatöötamisega.

MTÜ Isata Laste Heaks vabatahtlikud veebruaris 2016.
MTÜ Isata Laste Heaks vabatahtlikud veebruaris 2016.

Aastate jooksul on ühendusse tegemistele vabatahtlikuna õla alla pannud palju erinevaid inimesi, kuid 4-5 inimest panustab regulaarselt. Ühenduses toimetab ka selliseid vabatahtlikke, kes aitavad meeleldi kaasa väga spetsiifilistes valdkondades. Näiteks Triina on palju kaasa aidanud turundustegevuste läbimõtestamisel ja planeerimisel. Triinaga on Mati saanud vahetada mõtteid, kuidas luua ühenduse kuvandit meedias. Mati hindab sellist abi väga, sest (samuti vabatahtlikuna) ühendust juhtides tuleb end alatasa killustada väga paljude erinevate asjade vahel. Seega on vajadus suurema meeskonna, püsivabatahtlike, järele väga suur.

Näib siiski, et vabatahtlikkus on alati valikute küsimus: inimene peab olema piisavalt motiveeritud, et leida oma tegemistes sellise tegevuste jaoks aega. Triina kommenteerib: „Olen ka endalt küsinud, miks ma vabatahtlik olen. Ma arvan, et mind mõjutavad minu religioossed tõekspidamised. Orvud ja üksikud lapsed vajavad tähelepanu. Minul – ja ma arvan, et kõigil eestlastel – on peres või tutvusringkonnas üksikvanemate teemaga mingisugune isiklik kogemus iseenda, mõne pereliikme, sugulase või tuttava näol. Ka see on minu valikuid otseselt mõjutanud.“ Mati tunnistab, et pereisana on valikud keerulised: kumb on siis tähtsam oma pere või kellegi teised lapsed? Aega tuleb leida mõlema jaoks.

Ühenduse tegevustes osalevad laste emad aga kiidavad kui ühest suust laste paranenud õpitulemusi. Seega on suur osa vanemaid väga motiveeritud oma last keskusesse saatma. Ka ühenduse korraldatavaid üritusi oodatakse pikkisilmi. Näiteks vastlapäeva eel hoiti ühiselt hinge kinni: kas lund jätkub piisavalt või ei.

Tulevikuplaanid

Nii Mati kui Triina on veendunud, et ühendusel oleks potentsiaali ja vajadust tegutseda üle Eesti, kuid sinnani on veel pikk tee minna. „Lähitulevikus tahaks planeeritud üritused lihtsalt rahulikult ära teha ning luua omatulu teenimise võimalused“ selgitab Mati. Samuti on ühenduse tegevusse kaasatud vabatahtlike juht, et Mati koormust mõnevõrra vähendada. Ühenduse eestvedajad loodavad, et vabatahtlike juht aitab välja töötada toimiva vabatahtlike kaasamise mudeli ning kasvatada ühenduse püsivabatahtlike arvu. „Me otsime inimesi, keda meie ühenduse eesmärgid kõnetavad, kellel jagub aega ja tahet ning kes ei karda vastutust võtta,“ julgustab Mati.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja