Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Keelekohvikud Tallinna Keskraamatukogus

Maailmas laialdast kõlapinda leidnud keeleõppe vormi – keelekohvikuid – on Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas korraldatud juba ligi aasta jagu. Kuna kohvikud olid ja on inimeste seas väga nõutud, siis sel aastal asusid keelekohvikuid läbi viima ka haruraamatukogud ja eestikeelse kirjanduse osakond.

Hetk keelekohvikust

Keelekohvik on oma olemuselt lihtne sõbralik vestlusring. Istutakse ümber laua ja räägitakse vabas õhkkonnas juttu. Vesteldakse igapäevastel teemadel – pere, reisimine, hobid. Arutatakse olmeküsimusi, sest ikka on seltskonnas keegi, kes oskab omast kogemusest nõu anda. Keelekohviku eesmärgiks on julgustada inimesi suhtlema eesti keeles, rikastada nende sõnavara ning aidata saavutada keeleoskus, mis on vajalik enda väljendamiseks igapäevasuhtluses ja Eestis eluga hakkama saamiseks. Raamatukogul on ainult üks suur palve – osaleja peaks oskama vähemalt algtasemel eesti keelt, et saaksime võrdsetel alustel vestlusringis vestelda.

Raamatukoguhoidjatel on suureks abiks vabatahtlikud, kelle panuse üle teise kultuuri ja keele taustaga inimeste paremaks sulandumiseks Eesti kultuuriruumi oleme väga tänulikud. Vabatahtlikud on toeks grupivestluste juhtimisel ning nende põhiülesandeks on vestelda osalejatega. Milliseid vabatahtlikke raamatukogu keelekohvikusse abistama ootab? „Ideaalne“ vabatahtlik suhtleb vabalt eesti keeles, armastab inimesi ja lisaboonuseks on tal tagataskus mingi hea mäng/mõte, kuidas keelekohvikus osalejaid veelgi paremini innustada eesti keelt rääkima.

Keelekohvik on ülesehitatud peamiselt erinevatele keeleõppemängudele. Iga tunni jaoks on välja mõeldud teema ja sellega seotud mängud. Mängude ja vestluste ülesehitusel oleme kasutanud keeleõppe mängude kogumikke (nt “Algaja õnn”, “Mängime ja keel saab selgeks”). Keelekohviku kestvus on u 1,5 h ja sellest u 0,5 h paneme rõhku erinevatele tutvumismängudele ja –vestlustele. Tutvumismängud on olulised selleks, et üksteist tundma õppida ja olla valmis usaldama teistele oma lugusid. Ükski keelekohvik ei ole täpselt samasugune ja ka osalejad on tihti erinevad. Põhjalikud ning põnevad vastused küsimustele “Mida Sa tegid hiljuti esimest korda?” ja “Ja mis oli Sinu jaoks selle suve/kevade/sügise kõige ootamatum sündmus?” annavad palju ka keelekohviku läbiviijale, lausa vajalik doos vestlusrõõmu ja keelelusti pikkadesse pimedatesse sügisõhtutesse.

Mängudest on näiteks Nurmenuku raamatukogus elevust tekitanud „Eesti kaart“, kus igaüks sai valida enda jaoks erilise koha Eestis ning seejärel oma valikut põhjendada. Mäng annab võimaluse pikemalt vestelda, sest tavaliselt on ikka igaühel oma põnev lugu jutustada. Samuti saavad osalejad nii teadmisi Eestist ja häid ideid reisimiseks.

Võime oma kogemuste põhjal öelda, et osalejatele meeldib väga endast rääkida ja tutvuda teistega, kelle emakeel ei ole eesti keel, aga kes soovivad samuti eesti keelt kõnelda. Keelekohvikus ei ole esmatähtis sõnade korrektne hääldus, vaid siiras tahe ennast väljendada ja teisi kuulata. Samas saame tõdeda, et osalejate soov rääkida korrektset eesti keelt on üllatavalt suur ja osalejad ise kipuvad ennast parandama, mis on igati kiiduväärt.

Tulevikus plaanime kutsuda keelekohvikutesse ka külalisi. Kevadel külastas võõrkeelse kirjanduse osakonna keelekohvikut raamatu „E nagu Eesti“ autor Mall Pesti, kes andis nõu, kuidas iseseisvalt eesti keelt õppida, ning vastas osalejate küsimustele.

Kes külastavad raamatukogu keelekohvikuid? Osalejateks on eri vanuses inimesed kooliõpilastest pensionärideni, eri rahvusest inimesed, kes elavad siin juba ammu või on hoopiski äsja saabunud Eestisse; need, kelle emakeel on vene, poola, ukraina, araabia, soome, inglise jne – meie kohvikutes ühendab neid üks eesmärk – saada selgeks eesti keel.

Võõrkeelse kirjanduse osakonna pearaamatukoguhoidja Nadezhda Geryak vastas küsimusele, miks hakkas keelekohvikud läbi viima, järgmiselt: „Tulin oma perega Eestisse elama 22 aastat tagasi. Kuna ma ei osanud eesti keelt, käisin kaks korda nädalas keelekursustel. Sel ajal polnud mul Eestis kolleege ega sõpru ning mul polnud võimalust omandatud keeleteadmisi praktiseerida. Tean omast kogemusest, kui oluline on keelt õppides leida võimalus seda harjutada ning seda võimalust püüangi raamatukogu keelekohvikutes inimestele pakkuda. Esialgu korraldasime keelekohvikuid vaid korra kuus, aga kuna osalejaid oli palju ning kuu aega tundus kohtumiste vahepausiks liiga suure ajavahemikuna, otsustasime „õpilaste“ palvel korraldada keelekohvikut korra nädalas – teisipäeviti kell 17.30-19.00. Keelekohvikud toimuvad õhtuti, sest paljud osalejaid käivad tööl ning ei saaks päevasel ajal keelekohvikutes käia.“

Keelekohvikute toimumisajad ja –kohad leiab Tallinna Keskraamatukogu veebilehel http://keskraamatukogu.ee/.

Kohtumiseni keelekohvikus! Siit leiad, kuidas saada keelekohviku vabatahtlikuks.

Kirja pannud Merle Tanilsoo
Tallinna Keskraamatukogu

Tagasi nimekirja