Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Kloonide rünnak või jedi-rüütlid

11749683_905428186159994_89902676_nSuvi on tavaliselt selline aeg, mil paljud organisatsioonid hakkavad mõtlema enesearendamisele, vaadatakse üle oma tööprotsessid ning otsitakse uusi ideid ja lähenemisi. Mõeldes aga vabatahtlikega seotud küsimustele, võiksime korraks vaadata hoopis jõulude poole. Seda väga lihtsal põhjusel: justnimelt siis esilinastub kultusfilmi “Tähtede Sõda” VII episood. Selles teoses on peidus suurepärased näpunäited vabatahtlike juhendamiseks ja kaasamiseks.

Sarja fännid teavad hästi, et peamiseks jõuks Tähtede Sõjas on kloonid. Neid toodetakse meeletul hulgal, et võidelda kõiksugude ohtudega. Kloonide soorituskvaliteet on küll üsna madal; üksik kloon ei suuda reeglina midagi saavutada. Samal ajal on olemas väike hulk jedi-rüütleid, kes oskavad kontrollida Jõudu ja suunata seda maailma parandamisele ja kuritegelike tegelaste ohjeldamisele.

Siinkohal võiks tõmmata paralleeli peamise probleemiga, mis esineb vabatahtlikega töötamises – neid nähakse kloonidena, kes täidavad lihtsamaid ja vähemtähtsaid töid. Tegelikult võiks iga juht püüelda olukorrani, kus igast vabatahtlikust saab jedi-rüütel.

Kes need vabatahtlikud siis on?

Jedi-rüütlid võimekad ja vastutustundlikud, neid kasutatakse keeruliste ja mõnikord ka ohtlike ülesannete täitmiseks erinevates universumi otsades. Tähtis on see, et nad saavad oma funktsioone täita iseseisvalt, neid pole vaja pidevalt juhendada ja nad oskavad silmas pidada üllaid eesmärke.

Tegelikult loodame salamisi, et ka meie vabatahtlikud oleksid samasugused probleemide lahendajad ja eesmärkide saavutajad nagu jedi-rüütlid. Nimetagem neid jedi-vabatahtlikeks. Jedi-vabatahtlikega töötamisele on vaja läheneda süsteemselt ja arvestada sellega, et see nõuab omajagu aja- ja administratiivset resurssi. Seda põhjusel, et paljude organisatsioonide, eriti vabaühenduste peamiseks ressursiks ongi vabatahtlikud.

Kuidas kasvatada jedi-vabatahtlikku?

Vladimir Svet
Vladimir Svet

Sellel süsteemil on kolm peamist komponenti.

Esiteks: vabatahtliku tegevus peab olema vahetult seotud ühingu eesmärgi täitmisega. Hoolimata sellest, mis on tema täpsed ülesanded, peab ta tundma, et iga tegu aitab kaasa maailma muutmisele ja ühenduse eesmärgi täitmisele.

Nimesiltide voltimine tunduda vähetähtsa ülesandena, kuid kui vabatahtlikele on selgitatud nimesiltide tähtsus ja nad teavad, kuidas kvaliteetsed nimesildid aitavad tõsta ürituse üldist atmosfääri ning aitavad kaasa püstitatud eesmärgi saavutamisele, siis võib see tunduda võtmetegevusena. Arusaam, et iga vabatahtlik tegevus organisatsioonis aitab kaasa maailma parandamisesse on esimene ja ehk ka kõige tähtsam vabatahtlike motiveerimise ja hoidmise aspekt.

Teiseks tähtsaks süsteemi osaks on organisatsiooni atmosfäär või keskkond. Keskkond on kogum kirjutatud ja kirjutama reeglitest, meeleolust, suhtlemisstiilist ja paljudest muudest faktoritest, mis mõjutavad vabatahtliku igapäevast tööd organisatsioonis küll kaudselt, kuid lõppkokkuvõttes just nendest väikestest detailidest tekibki õige atmosfäär.

Näitena võib tuua lahedaid meeneid, mida vabatahtlikele kingitatakse, vabas vormis kooskäimisi, juhtkonna suhtumist ebaõnnestumisesse jne. Kõige tähtsam on see, et kogu tegevuse vältel vabatahtlikel oleks nö drive-tunne, mis paneb nad nautima igasugust tegevust. Samuti on oluline, et vabatahtlik tunneks ennast organisatsioonis hästi ja turvaliselt. Aspekte, mida jälgida, on kümneid.

Dmitri Moskovtsev
Dmitri Moskovtsev

Näiteks: kui uus vabatahtlik tuleb juba pikalt koos tegutsenud vabatahtlike seltkonda, kus inimeste vahel on oma suhtlemise stiil ja sisenaljad, siis võib juhtuda, et uustulnuk  tunneb ennast ebamugavalt  ja lahkub.

Kolmas oluline reegel, millega peab vabatahtlikega töötamisel arvestama, on nende areng. Iga vabatahtlike juht peab selgelt näitama, et vabatahtlikul on olemas võimalus enesearendamiseks ja nö professionaalseks kasvuks, võimalus saada tõeliseks jedi-rüütliks. See kasvatab inimestes soovi teha asju paremini, jõuda rohkem ja mõelda innovaatilisemalt. Näiteks võib pressiteateid koostav inimene olla ühel hetkel valmis ise ajakirjanikega suhtlema ja intervjuusid andma. Vabatahtlike areng toob endaga kaasa ka kogu organisatsiooni arenemise. See seos on seda tugevam, mida rohkem isiklikku kasvu oli vabatahtlikul just selle organisatsiooniga seotud.

Ülalmainitud kolm punkti pole sugugi ainsad ja ammendavad näpunäited, mida vabatahtlike kaasamisel ja hoidmisel silmas pidada, kuid juba nende meeles pidamine ja nendega arvestamine saab kindlustada seda, et vabatahtliku töö arendamisele suunatud ressurssid ei lähe raisku.

Kuidas jedi-vabatahtlikke leida ja organisatsioonis hoida?

Jedi-rüütlite kasvatamisel peab muidugi arvestama ka sellega, et gallaktika on suur, kuid võimekaid rüütleid on vähe, seega konkureerivad erinevad planeedid ihaldatud võitlejate pärast ning püüavad neid üle meelitada kõiksuguste meetmetega. Tõeline jedi-rüütel tihtipeale sellest väga meelitatud, sest ta tahab tegeleda reaalsete ohtudega ja universumis eksisteerivate probleemidega, seega ta kipub ära minema sinna, kus võitlus põnevam ja väljakutse suurem. Seetõtti peaks iga vabatahtlike kaasaja meeles pidama, et vabatahtlike pole vaja lihtsalt leida, neid on vaja ka hoida.

Tasuks meeles pidada ka seda, et ehkki universumis on potentsiaalseid jedi-rüütleid suhteliselt vähe, on paljud neist on seni avastamata. Seda peaks meeles pidama ka uusi vabatahtlikke otsides.

Eesti kodanikuühiskond areneb juba kolmandat aastakümmet ja selle aja jooksul on tekkinud päris palju nn professionaalseid aktiviste, kes löövad kaasa mitmetes tegevustes ja vedavad mitmeid projekte korraga. Selles pole midagi halba, kuid kui organisatsioonil on vaja vabatahtliku, kes saaks piisavalt palju aega ja tähelepanu pühendada, tasuks kaasata neid, kellel veel pole osaluskogemust. Just uute, seni ühiskondlikult passiivsete inimeste kaasamine vabatahtlikena võib tagada selle, et meeskonna liikmed kontsentreeruvad ühe konkreetse projekti või organisatsiooni peale ega hajuta laiali oma võimeid ja aega.

Igaüks saab olla jedi-rüütel, kui ta suudab aru saada, mida ta oskab ja tahab teha, satub kokku kaasmõtlejatega ja hakkab töötama tema jaoks mugavas ja motiveerivas atmosfääris. Oluline on see, et me ei arvaks, et iga jedi-vabatahtlik sünnibki vastutustundliku ja võimekana, vaid panustaksime sellese, et igast organisatsiooni sattunud vabatahtlikust saaks just selline inimene. Jah, nende kasvatamine ja arendamine kulutab mingisuguses koguses aega ja närve, kuid lõppkokkuvõttes on inimesed kõikide organisatsioonide peamine väärtus ja tegelik eesmärk, niiet ükski vabatahtlike motiveerimise süsteemile panustatud minut ei lähe raisku.

Vladimir Svet ja Dmitri Moskovtsev
TEDx Lasnamäe korraldajad

Tagasi nimekirja