Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Kogemata kombel eestvedajaks

Veel mõned aastat tagasi ei oleks Anna Tõnissaar osanud kuidagi ette kujutada, et temast saab heategevusorganisatsiooni eestvedaja. Aga – küllap on kõik seda kogenud – teinekord on elul päris põnevaid üllatusi varuks. „2013. aastal sündis mul teine laps. Tol ajal oli minu elu päris keeruline ning enesehaletsus tuli kergesti peale,“ meenutab Anna. Kord sattus aga talle näppu artikkel lastehaiglas viibivatest lastest ning ta sai aru, et temaga on tegelikult kõik hästi. „Mul on ometigi kaks tervet ja toredat last. Minu probleemid on pisikesed ja suures osas lahendatavad – kõik sõltub tegelikult minust. Küll aga on meie keskel palju ka selliseid lapsi, kes on nii raskesti haiged, et peavadki haiglas elama ning nende tervist on pea võimatu parandada,“ jutustab Anna.

Seetõttu tekkis Annal kindel soov liituda mõne heategevusfondiga ning teha midagigi lastehaiglas viibivate laste heaks. Fondidel aga ei olnud tegevusi pakkuda, soovitati hoopis annetus teha. Anna tahtis aga ilmtingimata just midagi ise teha ning pikapeale kooruski koos heade sõpradega mõte ise lastehaiglas üks heategevuslik üritus korraldada. „Tegime Facebookis väikese kampaania ning avastasime üllatusega, et meiega soovivad liituda ka täiesti võõrad inimesed. Tahtsime minna haiglasse laste juurde ja kinkida neile õhupalle, kuid tegelikkuses kujunes pidu palju uhkemaks. Meil olid kingitused, mullimeister, värviraamatud, terve programm! Sain aru, et üks hea mõte kasvab kergesti suureks ja toob head inimesed kokku. Väike mõte, aga suur tegu,“ sõnab Anna ning tunnistab, et tegelikult ei olnud nad haiglasse minemiseks üldsegi hästi ette valmistunud: kokkupuude ravimatult haigete lastega oli hingeliselt erakordselt rõhuv ja raske.

Ometigi otsustati tegemisi jätkata. Jõulu ajal mindi üheskoos Ida-Virumaale Lootuse lastekodusse, et teha seal viibivatele lastele kingitusi ning korraldada jõulupidu. „Meil tekkis kohe lastega tihe side. Saime aru, et kingitustest enam on neil vaja aastaringset tähelepanu ning hoolivaid inimesi, kes nendega suhtleks,“ jutustab Anna heategevusfondi Südamete Soojuse saamislugu.

Inimestest ja heategevusketist

Kõige täpsemat infot Südamete Soojuse tegemiste kohta saab Facebooki suletud grupist. Grupis on hetkel üle 1550 inimese. Aktiivsemaid, kes pea alati ürituste korraldamise juures õla alla panevad, on ligikaudu 50-60.

Hetkeseisuga Südamete Soojus vabatahtlikke oma ridadesse aktiivselt ei otsi, pigem jõuavad inimesed fondi juurde ise. Enamasti loetakse mõnd artiklit või vaadatakse saadet, kus on Südamete Soojuse tegemistest juttu ning seejärel võetakse fondi eestvedajatega ühendust. Enamasti liituvad Südamete Soojuse tegevustega juba täisealised, pigem üle kolmekümne aasta vanused inimesed. Tihtipeale tahavad abikäe ulatada need, kellel on ka endal olnud väga raskeid aegu, kuid kes on sellest hoolimata elu uuesti rööpastesse seadnud ning tahavad nüüd väga teisi aidata. Kõige nooremad fondi vabatahtlikud on aga vaid 15 aasta vanused noored.

Kui inimene soovib Facebooki grupiga liituda, uurib Anna alati, kas neil on ühiseid sõpru. Samuti vaatab Anna, mida liitumistaotluse esitanud inimene oma Facebooki lehel jagab, teeb ja räägib. Usaldusväärsus ja ausus on heategevusfondi töös väga olulised, teab Anna.

Facebooki grupi liikmed saavad kõige kiiremat infot fondi korraldatavate ürituste kohta ning sealtkaudu saab end erinevate ülesannete juures üles anda. „Ma alati kohtun ja suhtlen inimesega otse, enne kui koostööd tegema hakkame. Tahan veenduda, et meie maailmavaade, arusaamad ja tunnetus sobiksid kokku,“ ütleb Anna veendunult. Kui hinges on halb tunne, siis inimest vabatahtlikuna ei kaasata.

Heategevusfondi juurde on oodatud väga erinevate oskuste ja kogemustega inimesed, sest erinevad üritused nõuavad erinevaid oskusi. Näiteks ilupäeva läbiviimiseks on hädasti vaja oskuslike juuksureid, jumestajaid ja maniküürijaid.

Suhteliselt noore organisatsioonina tegeleb Südamete Soojus aktiivselt oma vabatahtlike kaasamise mudeli väljatöötamisega ning seniseid pingutusi on saatnud edu: just äsja läbis fond Liikumise Kodukandi abil vabatahtlike sõbra märgise arendusprogrammi ning kannab nüüd uhkelt vabatahtliku sõbra märki.

Tegevustest ja töökorraldusest

Südamete Soojus korraldab iga kuu vähemalt kaks üritust, mida veavad eest erinevad inimesed. Mõned üritused on kujunenud nelja aasta jooksul juba traditsiooniliseks. Näiteks korraldab Südamete Soojus igal aastal ilupäeva vähekindlustatud erivajadustega laste emadele. Lootuse lastekodu lastele korraldatakse igal aastal jõulupidu ning kord aastas minnakse üheskoos reisile. Näiteks on käidud koos Naissaarel, Viikingite külas, Lottemaal. Samuti korraldatakse vähemalt üks heategevuslik kontsert aastas. Heategevuskontserte veab üldjuhul eest teine juhatuse liige Kristina Kask, kes on koos Annaga heategevusfondi eest vedanud esimesest päevast peale.

Üritusi planeeritakse võimalikult avatult. Iga Facebooki grupi liige võib end üles anda üritust korraldama. Korraldamist veab tavaliselt eest emb-kumb juhatuse liikmetest, kuid loomulikult sõltub kõik ürituse laadist. Projekti korraldusmeeskonnaga kohtutakse, arutatakse kõik üheskoos läbi ning seejärel pannakse tegevused ja vastutajad ühisesse projektikausta kirja. Sedasi on igaühel pilt ees, kes mille eest vastutab.

Vabatahtliku initsiatiiv ja head mõtted on alati väga oodatud. Näiteks said Lootuse lastekodu lapsed ühe mööblifirmas töötava neiu abil uhiuued kapid: vabatahtlikud mõõtsid vajaminevate kappide mõõdud, ettevõte tootis detailid valmis ning ühiselt viidi läbi suurejooneline kappide komplekteerimise talgupäev.

Tegevusi viiakse ellu annetuste ning projektide abil. Samuti on Südamete Soojus käima lükanud partnerlusprogrammi: iga programmis osalev ettevõte saab sobiva protsendi oma tulust annetada fondile.

Heategevusfondi kasu ja väärtus

Annale näib, et fondi vabatahtlikele meeldib väga see, et üritusi korraldades satuvad kõrvuti tegutsema inimesed väga erinevatest eluvaldkondadest. Tihtipeale sünnib sellest palju uut energiat, uusi sõpru ja uusi koostööprojekte. Ka Anna kontaktvõrgustik on päris lai ning ta soovitab tublisid vabatahtlikke – aga ainult neid, kelles on ta päris-päris kindel! –  erinevatesse kohtadesse tööle.

Tuleb tunnistada, et venekeelses Eesti meediaruumis tuntakse Südamete Soojuse tegemisi juba väga hästi, seetõttu suureneb üha kiirenevas tempos ka abipaluvate inimeste hulk. Anna näeks meeleldi, et tulevikus oleks fondil piisavalt püsiannetajaid, mis võimaldaks vähemalt osakoormusega hoida tööl üht inimest. Juba praegu ei jätku fondil jaksu kõikide abipöördumistega tegeleda: kõik toimub senini vabatahtlikkuse alusel ning samuti napib rahalisi võimalusi.

Igal juhul – soojade südametega inimesed, tulge astuge fondist läbi. Teeme koos head!

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja