Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Koos töökollektiiviga head tegema

Üha enam ettevõtteid soodustab oma töötajate vabatahtlikku tegevust. Võimalusi on selleks mitmeid. Mõni ettevõtja võimaldab töötajatele ühe vaba päeva aastas heategevuseks ning soositakse tegevusi, mis toimuvad töökollektiivide või osakondade kaupa. Ka Eesti ettevõtjate seas üha jõudsamalt kanda kinnitav „Annetame Aega“ kampaania on kantud samast ideest. Mõnel pool on igal töötajal õigus kasutada omal valikul aastas kolm vaba päeva vabatahtliku töö tegemiseks. Ning mõni ettevõte on valmis panustama oma ekspertteadmisi pro bono. Rahvusvaheliste ettevõtete puhul toetab töötajate heategevuslike kampaaniad sageli korporatsiooni üldine poliitika.

Enne töölehakkamist tuli läbida ohutusalane koolitus. Foto: Mikko Selg
Enne töölehakkamist tuli läbida ohutusalane koolitus. Foto: Mikko Selg

Vabatahtliku tegevuse seisukohast on tegemist igati positiivse arenguga: see aitab kasvatada ühiskonnas hoolivust ja vastutustunnet ning tuua vabatahtliku tegevuse juurde uusi inimesi. Tervete töökollektiivide vastuvõtmine on meie ühendustele tihtipeale aga uudne ja keerukas väljakutse – küll pole nii suurele inimhulgale midagi sobivat pakkuda, küll segab hoopiski hirm, mida need võõrad inimesed, siis täpselt ikkagi teha tahavad.

Raeküla Vanakooli Keskus võõrustas selle aasta 1. juunil Pernod Ricard Estonia töötajaid ning keskuse juhataja Piia KarroSelg jagab meeleldi muljeid: „Esmalt olime üllatunud ja väheke ehmunud, sest nii suure grupiga pole meie organisatsioon varem tegutsenud, kui nüüd traditsiooniline talgupäev välja arvata.“ Piia sõnul on töökollektiivi vastuvõtmine tegelikult väga sarnane igakevadise Teeme Ära talgupäeva korraldamisega. Vahe oli ainult selles, et seekord oli tulijate arv täpselt teada.

Pernod Ricard Group on ülemaailmse haardega alkoholitootja ja -müüja. Gruppi kuulub 85 tütarettevõtet ning üle saja tootmisüksuse. Töötajaid on üle 18 000, neist 23 töötab Eestis. Juba seitsmendat aastat on korporatsioonis üks päev aastas ette nähtud sotsiaalselt tundlike teemadega tegelemiseks. See päev on enamasti suve alguses ning kannab ettevõttes nime Responsib’ALL Day. Päeva sisustamise osas antakse üldised suunised ette korporatsiooni poolt, kuid iga kohalik kontor saab valida endale sobiliku tegevuse. Näiteks on Eestis varasematel aastatel viidud läbi koolitusi alaealiste alkoholitarbimise ennetamise teemal:  kahetsusväärsel kombel näitavad uuringud, et Eesti noored proovivad esimest korda alkoholi selgelt liiga vara – juba 12-13 aasta vanuselt.

Viimasel kahel aastal on Pernod Ricard Group’i fookuses olnud kohalik kogukond. Möödunud aastal käisid Eesti kontori töötajad RMK Penijärve matkarajal laudteed ehitamas ning sel aastal püüti otsida vähemalt samaväärselt äge väljakutse. Fookusteemas oli avalikus kasutuses oleva ala või ruumi korrastamine. Pernod Ricard Group’i Eesti kontori poolt vedas päeva Eveli Loorits.

Eveli alustas sobiliku paiga otsimist mai algusest ning võttis ühendust 15-20 ühendusega, mille seas oli nii kohalikke omavalitsusi kui erinevaid vabaühendusi. „Tagantjärele tarkusena võin öelda, et otsinguid oleks pidanud alustama varem, mitmelt poolt meile isegi ei vastatud või siis ei olnud meie fooksuteemaga sobivat tegevust (nii suurele seltskonnale) kohe pakkuda.“ Närveldamist igal juhul jagus. Viimaks sai leitud Raeküla Vanakooli Keskus, kellel oli valmidus grupp vastu võtta ning sobilikku tööd pakkuda. Edasi läks Eveli sõnul kõik nagu lepase reega.

Kõik saab alguse kavandamisest

Tõtt öelda oli Piia juba peaaegu pool aastat mõelnud, kuidas leida aega ja inimesi, kes saaksid aidata vanu toole korrastada. „Toolid on meil vanad ning nad nägid meie kaunitel sündmustel ikka väga vaevatud ja väsinud välja. Seetõttu oli abipakkumine meile kui päästerõngas uppujale ning polnud vähimatki kahtlust, et võtame grupi kenasti vastu,“ jutustab Piia.

Tööhoos. Foto: Mikko Selg
Tööhoos. Foto: Mikko Selg

Enne talgupäeva pidasid Piia ja Eveli tihedat kirjavahetust, et täpsustada pakutavate tööde sisu ning õnnestumiseks vajalikud ressursid. „Vabatahtlike tööpäeva ettevalmistamise tegi lihtsamaks tihe suhtlus Eveliga. Täpsustasime tööde loetelu ning vajalike töövahendite loetelu, millest mõne soetamise (töökindad) ja kaasavõtmise (elektriliste tööriistade komplektid) korraldasid tulijad ise,“ jutustab Piia.

Lisaks toolide remontimisele ja värvimisele pesti plastmasstoole ja aknaid. Üks grupp inimesi valmistas köögis koos keskuse vabatahtlikuga talgusuppi ja – kooki ning korraldas kogu toitlustamist. 1. juunil oli ilm kehvavõitu ning soosis igati selliseid tubaseid tegevusi, kuid keskuse rahvas oli valmistunud ka selleks, et osa grupist vajadusel naabrite, Raeküla staadioni rahvale, appi suunata.

„Esimene tund oli küll keeruline, kuna korraga tuli koordineerida kõiki tegevusi ja kõigil vabatahtlikel oli nii suur tegemise ind, et kartsin kimpu jääda,“ meenutab Piia ja lisab: „Samas hakkas tunnikese pärast kõik sujuma ja nii kuni tööpäeva lõpuni. Kavandatud tööd said tehtud ja positiivseid emotsioone jagub tänaseni.“ Ka Eveli sõnul läks päev igati korda ning võimaluse korral minnakse Raeküla Vanakooli Keskusesse tagasi ka uuel aastal.

Kokkuvõtteks sõltub Piia arvates taoliste gruppide vastu võtmine reaalselt tegemist vajavate tööde hulgast, ressurssidest, mida tööde teostamiseks vaja on ja juhendajatest: „Alguses olid vabatahtlikud nii suurt töö tegemise ootust täis, et kohe mitte ei tahtnud kuulata ja kaasa mõelda tööohutusalasele juhendamisele, mida sissejuhatuseks tegime. Kõik muudkui noogutasid, kuid kui mul juba esimesi sõrmi oli vaja plaasterdada, siis saigi nalja visatud, et sellest me ju rääkisimegi,“ naerab Piia.

Igatahes Raeküla Vanakooli Keskus enam töökollektiivide vastuvõtmisel põnnama ei löö ning soovitab ka teistel seltsidel end julgelt üles anda ning saata töökirjeldused e-posti aadressil eha@kodukant.ee.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja