Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Kui palju maksab vabatahtliku töö?

Mittetulundusühendus on seda sõltumatum, mida erinevamatest allikatest tulevad tema sissetulekud. Olgu see siis tegevustoetus, annetused, erinevate tootete või teenuste pakkumine vms. Igal juhul on aga projektitoetus võimalus saada (lisa)rahastust uute ettevõtmiste algatamiseks või olemasolevate arendamiseks.

Üldjuhul peab ühendus suutma katta projektide omafinantseeringu osa, mis sõltuvalt projektitaotlusvoorust võib olla väga erinev (5-25% projekti eelarvest). Vabatahtlik tegevus on üks võimalus, kuidas projekti omafinantseeringut katta. Kõigepealt peab muidugi projektijuhendist vaatama, kas konkreetses taotlusvoorus on vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna lubatud. Tavapäraselt on näiteks KÜSKi taotlusvoorudes lubatud vabatahtliku tegevusega katta kuni pool omaosaluse mahust.

See tähendab aga seda, et vabatahtlikule tegevusele tuleb anda rahaline väärtus. Selleks on mitu võimalust ning ühtset süsteemi pole.

Segaduste vältimiseks võiks vastavad tasu- või arvestusmäärad paika panna juhatuse otsusega. Tasu määr võib olla kõikidele vabatahtlikele ühesugune või võib olla erinevas rollis olevatel vabatahtlikel erinev. Näiteks võib olla täiesti asjakohane, et vabatahtliku kommunikatsioonijuhi ning konverentsi registreerimislaua abilise arvestuslik tasu määr on erinev.

Sobilike summade kehtestamisel võib lähtuda statistikaameti keskmistest palkadest või turuhindadest (lisa võib vaadata näiteks siit).  Samuti võib vaadata, milline on selles ühenduses keskmine palk analoogse töö eest.  Näiteks kui kaasata meeskonda vabatahtlik projektijuht, siis võib vaadata, kui palju on varasemalt selles ühenduses projektijuhile samalaadse töö eest makstud.

Seega on vabatahtliku tegevuse nö hinnastamiseks erinevaid võimalusi, mille seast ühendus peab valima enda töökorraldusega sobivaima.

Miks veel vabatahtliku tegevust hinnastada võiks?

Vabatahtlike panusest ja olulisusest räägitakse meie ühiskonnas aina enam. Ometigi ei oska ühendused sageli täpselt välja tuua, kui palju ja kui suures väärtuses vabatahtlikud ühendusse ja/või ühiskonda panustavad.

Eriti just pikaajaliste ja regulaarsete vabatahtlike puhul annab aga nende ajalise panuse fikseerimine ning rahasse arvestamine ülevaatliku pildi, millises mahus vabatahtlikud panustavad. Samuti annab see suurepäraseid (lisa)argumente, mida kasutada oma ühenduse olulisest ja mõjust rääkides oma ühenduse liikmetele, kogukonnale, omavalitsustele, riigile. Ja kindlasti on mõõdetav panus suurepärane argument ka ülalkirjeldatud projektitaotlusi koostades.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja