Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Kuidas planeerida vabatahtlike arengut?

Küllap on suurel osal vabatahtlikke kaasaval ühendustel paar väga pikaajalist vabatahtlikku. Kord ühendusse jõudnud, on nad enda kanda võtnud mõne kindla ülesande ning nii nad siis toimetavadki nädalast nädalasse, kuust kuusse ja aastast aastasse. Nad näivad rahul ja õnnelikud ning nad on juba ammuilma ühenduse raudvaraks muutunud.

Suurem osa inimesi, ka vabatahtlikke, vajavad oma ellu värskust ja vaheldust, muutust ja arengut. Iga vabatahtlike kaasaja peaks sellega arvestama, sest muidu lahkuvad need inimesed sinu ühendusest varem või hiljem. Kui tegevused on ühenduses pidevad ning nõuavad teatud ettevalmistust, tekitab selline olukord omajagu meelehärmi.

Olukorra teeb keerulisemaks asjaolu, et vabatahtlikud tihtipeale ei tea või ei mõtle sellele, kas ja kuidas vabatahtlik tegevus nende motivatsioonilisi vajadusi ja arengut toetada võiks. Seega on väga asjakohane aidata vabatahtlikul näha seost tema isiklike eesmärkide ja ühenduses vabatahtlikuna tehtavate ülesannete vahel. See on ajamahukas töö, kuid kummalisel kombel kehtib reegel, et mida rohkem sa oma aega ja oskusi vabatahtliku tegevuse koordineerimiseks panustad, seda rohkem saad sa ka tagasi.

Mida tähendab vabatahtliku areng?

Vabatahtliku arengu planeerimine ja juhtimine tähendab seda, et me oleme tema motivatsioonilistest vajadustest teadlikud. Inimestel on tuhandeid erinevaid põhjusi, miks nad vabatahtlikud on. Kui aga vabatahtliku vajadused on kaetud, siis seda tõenäolisemalt ta ühenduses pikema aja vältel püsib.

Mõnikord on vabatahtliku arenguvajadusi lihtne märgata ja sõnastada. Näiteks kui noor inimene tahab saada (erialast) töökogemust vms. Enamasti näib olukord palju segasem ning inimese eesmärgid ja soovid komplekssed. Kuidas siis oma vabatahtlike arengut toetada?

  • Räägi vabatahtlikega. Juba vabatahtlikku värvates on mõistlik küsida, mida inimene loodab vabatahtliku tegevusega saavutada. Sellele küsimusele võib olla mitmesuguseid vastuseid, kuid kui sul on sisimas selge, et ühenduses ei ole vabatahtliku tegevuse kaudu inimesele pakkuda soovitud tulemust, oleks seda aus ka öelda ning lasta inimesel otsida vabatahtlikuks tegevuseks endale sobivam koht. Teinekord on võimalik inimesele pakkuda ühenduses hoopis alternatiivset rolli, kus inimene saaks vabatahtlikuna soovitud suunas areneda ning õppida seda, mida soovib. Seega saab juba värbamisvestlusel hakata mõtlema inimese arenguvajadustele ning sellele, kuidas neid saavutada. Loomulikult ära unusta oma vabatahtlikega kontakti võtta ja vestelda ka tegevuste keskel. Sedasi sa märkad, kui vabatahtlik väsib, vajaks vaheldust või tal on tekkinud uued eesmärgid ja soovid.
  • Arenguplaan. Arenguplaan tundub väga ametlik ja keeruline, ometigi on see hea vahend vabatahtliku arenguvajaduste ning vajalike tegevuste kajastamiseks ja kirjeldamiseks. Arenguplaaniks võib olla lihtne ülesannete ja tegevuste kirjeldus mingisuguseks kindlaks ajaperioodiks. Pea meeles, et vabatahtliku arenguvajadused võivad olla nö tööalased (näiteks tahab õppida ürituste organiseerimist, projektide kirjutamist vms) või väga isiklikud (näiteks saada enesekindlamaks, paremaks suhtlejaks vms).
  • Koolitused vabatahtlikule. Loomulikult tuleb uusi vabatahtlikke koolitada, et nad õpiksid tundma ühenduse omapära ning saaksid oma vabatahtliku rolliga hästi hakkama. Ka juba tegutsevatele vabatahtlikele võiks pakkuda erinevaid koolitusi, mis on talle tema vabatahtliku rollis olulised.
  • Uued rollid ja ülesanded. Kui vabatahtlikule tema roll ühenduses siiski ei sobi või ta kasvab sellest välja, on mõistlikum leida vabatahtlikele ühenduses sobivamaid võimalusi. Loomulikult on teinekord keeruline ülesandeid ja rolle igale vabatahtlike sobivaks sättida, kuid kui vabatahtlik on hästi kursis ühenduse eesmärkidega ning teiste tegevustega, oskab ta ehk ka ise soovitada, mida ta teha tahaks ning tema huvi üleval hoiaks.
  • Rohkem vastutust. Vastutusrikkamad ülesanded ja rollid on suurepärane võimalus vabatahtliku arengut toetada ja teda tunnustada. Näiteks võib kogenud vabatahtlikule pakkuda võimalust juhendada organisatsiooni uusi vabatahtlikke. Ole siiski tähelepanelik, et ka uus roll sobiks vabatahtliku ajaplaani ja -mahtudega.
  • Vabatahtlikud tulevad ja lähevadki. Täiesti tavaline elu osa on seegi, et vabatahtlikud lõpuks ühendusest lahkuvad. Nende elukorraldus võib muutuda, näiteks leiavad nad kolivad või leiavad endale uue tööalase võimaluse. Võibolla on head muutused juhtunud just tänu vabatahtlikust tegevusest saadud oskustele ja kogemustele? Pikaajalise vabatahtliku lahkumist ei tohiks käsitleda kui tagasilööki, pigem on see edulugu ja räägib organisatsiooni kohta vaid head! Kindlasti räägivad need vabatahtlikud oma toredast kogemusest ka sõpradele ja tuttavatele. Võibolla on sellise vabatahtliku arengulugu võimalik kasutada ka ühenduse vabatahtlike värbamiskampaanias?

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja