Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Kes täna maksab?

Peaks olema ütlematagi selge, et vabatahtliku tegevuse eest inimene rahalist tasu ei saa. Seda eeldab ka vabatahtliku tegevuse mõiste kirjeldus: vabatahtlik ei saa rahalist ega materiaalset tasu, kuigi võib saada palju kasu, näiteks kasulikke teadmisi ja oskusi või uusi tutvusi.

Iga vabatahtlik panustab ühendusse kõige väärtuslikumat, mis tal on: oma aega ja oskusi. Ilmselgne liialdus oleks oodata, et see inimene kataks ka vabatahtliku tegevusega seonduvad otsesed kulud.

Milliste kulude katmist on vabatahtlikul õigus eeldada või oodata?

Nagu ikka, on kõik läbirääkimiste küsimus. Tavapäraselt võivad sellisteks kuludeks olla sõidukulud või telefonikulud. Mõnel üritusel ka toitlustamine. Mõnikord võib olla vajalik, et vabatahtlik soetab ise ühe või teise ürituse läbiviimiseks erinevaid materjale. Kui eelnev kokkulepe on olemas, on vabatahtlikul põhjust oodata ka selliste kulude katmist.

Võib muidugi juhtuda, et ühenduse võimalused ja vabatahtliku ootused erinevad üksteisest kui öö ja päev. Näiteks on ühendus valmis kompenseerima bussipiletite kulu, kuid vabatahtlik esitab kuu lõpus hoopis suure portsu taksotšekke. Või kui kulude katmisest pole kunagi räägitud ning pikaaegne vabatahtlik lõpuks „plahvatab“ ning viskab lauale pataka erinevaid kuludokumente, millega vabatahtlike kaasaja uneski arvestada ei osanud.

Selliseid olukordi on väga keeruline kõiki osapooli rahuldavalt lahendada ning seega on mõistlikum tegutseda ennetavalt. Otseste kulude katmise võimalused ning viisid tuleb vabatahtlikuga kokku leppida juba siis, kui enne koostöö algust lepitakse kokku täpsed tööülesanded ning ajalised mahud. Kokku võiks leppida ka kuluaruannete esitamise sageduse, et ühendusel oleks kergem oma finantsasju planeerida.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja