Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Muhe (m)elu Murastes

Muraste "maskott" Paemees
Muraste “maskott” Paemees

Muraste võiks olla suvaline Tallinna tagala. Ilmetu koht, kus inimesed öösiti magamas käivad. Seda enam, et ehitusbuumi ajal kasvas Muraste hirmuäratavalt kiiresti. Võrdluseks: 2000. aastal elas Murastes ligi 350 inimest, 2016. aasta detsembri alguse seisuga aga 1757 inimest. Haldusreformi keerises on Eestis veel üle 100 omavalitsuse, mis on Murastest pisemad. Samuti on Eestis neli Murastest väiksemat linna.

Muraste külaseltsi juhatus
Muraste külaseltsi juhatus

Sellest hoolimata pole Muraste mingi suvaline Tallinna ripats. Omajagu „süüd“ on selles ka kohalikul külaseltsil. Oma mõtteid jagasid minuga seltsi juhatuse liikmed Evelin Tiirik, Aule Kikas ning Evar Ojasaar. Muideks, Evar on 2016. aasta „Märka vabatahtlikku“ laureaat. Vestlus kulgeb küll sedamoodi, et Evelin ja Aule räägivad pikalt ja põhjalikult ning Evar…. Evar on esmajoones hea kuulaja.

Ei mingit lõhet

Hoolimata ehitusbuumist on küla kasvanud harmoonilisel viisil. Uued tulijad ja vanad olijad töötavad Muraste tuleviku nimel tihedalt külg-külje kõrval, ei ole olnud vastandumist ja mõttetut hõõrumist. Evelini sõnul pole olnud põhjust tüli kiskuda, sest vanade olijate õuele pole midagi ehitatud: „Uued asumid on kerkinud sinna, kus enne oli tühi maa. Nii siis ongi, et mõisa piirkonnas elavad nö vanad ja paepealsel ning suvila piirkonnas nö uued.“ Külaseltsi juhatuse valimistel püüatakse igatahes silmas pidada, et esindajaid oleks kõikidest Muraste piirkondadest. Otsekontakt iga piirkonna elanikkonnaga on külaseltsi eestvedajatele oluline.

Milline roll on külaseltsil sujuvas arengus?

Iga aasta 23. veebruaril toimub traditsiooniline öömatk
Iga aasta 23. veebruaril toimub traditsiooniline öömatk

Muraste põliselanikuna mäletab Evelin hästi neid aegu, kui majade asemel laiusid lagendikul tühjad krundid, polnud mänguväljakuid, kooli, kauplust ega kultuurisündmusi. Kui küla kiiresti paisuma hakkas, tekkis selliste teenuste järele üha suurem vajadus.

Aule ja Evelin meenutavad, et külaseltsi asutamise mõte tekkis vahetult enne teisi Teeme Ära talguid. Talgupäeval kaardistasid külaseltsi asutajaid üheskoos tegevusplaani, ohte ja võimalusi.

„Aastatega oleme võitnud rahva usalduse, sest seltsi tegevused on suunatud tervele külale.  Meie tegevusampluaa on väga lai ning pakub huvi paljudele erinevatele inimestele,“ mõtiskleb Evelin. Aule sõnul kasvavad külaseltsi tegemised koos inimestega: „Ehitusbuumi ajal tuli siia elama palju väikeste lastega peresid. Seega oli alguses kõige olulisemaks teemaks korraliku mänguväljaku ehitamine. Nii nagu lapsed on kasvanud ja vanemaks saanud, nii kerkivad esile uued teemad ja vajadused.“

Seltsi eestvedajad tunnistavad, et kõige vähem pakutakse hetkel tegevusi 7.-12. klassi õpilastele (märkus: Muraste kool on kuueklassiline). Seda puudujääki peaks leevendama peagi valmiv rulapark ja multifunktsionaalne palliväljak. Erinevaid tegevusi korraldatakse ka täiskasvanutele.

Samuti on külaselts kaasa rääkinud ning eest vedanud erinevaid infrastruktuuri puudutavaid teemasid (kergliiklusteed, liikluskorraldus jne).

Ilma vallata ei saa

Nagu külaseltsi puhul ikka, on vald oluline koostööpartner. On olnud kurvilisemaid ja keerukamaid aegu, kuid asjad on läinud aina paremaks. „Külaseltsil on olnud kogu aeg rahvarohke ja tegus juhatus. Soovime olla oma koduvallale tugev ja tegus partner,“ jutustab Aule. „Seltsi juhatusest jõudis viimati volikokku kolm inimest.  Ilmselgelt on need inimesed oma tegevusega külaseltsis usalduse välja teeninud.“

15609250_1387861177899503_424518444_o
Muraste külaelanikud loodusretkel

Tänaseks päevaks on vald mõistnud, et külaseltsi algatatud projektide kaudu on võimalik valla heaks lisarahastust leida.  Kui külaselts asus näiteks rulapargi rajamist ette valmistama, andis vald omaosaluse. „Ilmselt poleks meil mänguväljakut ja peatselt ka rulaparki, kui kogukond poleks tulnud vallale partneriks,“ võtab Evelin teema lühidalt kokku.

Harku vallas kehtib projektipõhise tegevuse toetamise kord, mis hõlmab ka piirkondlike kogukonnakeskuste toetamist. Juba 1,5 aastat töötab külaseltsi eestvedamisel Muraste koolis ühes toas kogukonnakeskus. Samuti maksab vald 24 tunni ulatuses nädalas kinni ühe kogukonnakeskuses töötava inimese töötasu. „Suur see summa ei ole, aga abiks ikka,“ kinnitab Aule: „Elu läheb ikka nii, et tihtilugu hommikul kell 9 tulen ja õhtul kell 9 lõpetan. Joonlauaga ju ei mööda, kust lõppeb palgatöö ja algab vabatahtlikkus.“

Lisaks sellele annab vald raha kultuuritegevuste läbiviimiseks. „See summa on aasta-aastalt vähenenud, sest saame oma vahenditega üha paremini hakkama,“ kinnitab Aule. Raha küsitakse vallalt suuremate ürituste läbiviimiseks ja näiteks perepäevade või loodusmatkade korraldamiseks. Kui 2015. aastal küsiti tegevuste elluviimiseks üle 3000 euro, siis uueks aastaks vaid pisut üle 2000 euro. „See on imetabaselt hea, et saame ise hakkama!“ on Aulel põhjust rõõmu tunda.

Lisaks vallalt saadavale toetusele kirjutab Muraste külaselts projekte, kogub liikmemaksu ning pakub erinevaid teenuseid. Näiteks korraldatakse kinosid ja kontserte, millest saadav tulu paigutatakse järgmiste kulutuste katteks. Samuti renditakse välja sõiduauto järelhaagist, telke, ruume.

„Meie nö edu ei ole tühja koha peale tekkinud,“ arutleb Evar: „Väga palju on meie oma tahtmises kinni. Oleme panustanud väga palju, et külaseltsi ja kogukonnakeskuse töö toimiks. Ma ei usu, et kõik juhatuse liikmed olid algusest peale osavad projektikirjutajad. Aga nad tahtsid, õppisid ja saavutasid.“

Liikmed vs mitteliikmed?

Ligikaudu 10% Muraste elanikkonnast on külaseltsi liikmed. Liikmete seas on nii aktiivseid kaasapanustajaid kui ka neid, kes soovivad tegemisi toetada liikmemaksuga. Mõni inimene ei taha tulla liikmeks, kuid vabatahtlikuna aitab meeleldi. „Meie liikmed panustavad seltsi tegemistesse jõudumööda ja vastavalt sellele, kuipalju üks või teine teema huvi pakub,“ selgitab Aule.

Põhiraskus langeb ikka kogukonnakeskuse töötajale ning juhatusele. Juhatuses on inimesi, kes on olnud seal külaseltsi asutamisest saadik. Kui keegi väsib, kutsutakse juhatusse uusi inimesi. Kokkuleppeliselt saab igaüks juhatuses tegeleda endale huvipakkuva teemaga. Seega on juhatuses olnud inimesi, kes tahavad korraldada kultuuriüritusi ja ka neid, kellele pakub huvi mõne haldus- või arendusküsimuse lahendamine. Ometigi tekib juhatuse laua taga sünergia ja asju arutatakse ning otsustatakse koos.

Kuidas säilitada sära?

Juba kolmandat aastat toimuvad Helle Klandorfi juhedamisel Murastes seltskonnatantsu kursused.
Juba kolmandat aastat toimuvad Helen Klandorf-Sadama juhedamisel Murastes seltskonnatantsu kursused.

Evelin nendib mõtlikult, et pere toetus on määrava tähtsusega. „Meil siin juhatuses on kõigil olnud paremaid ja halvemaid aegu. On olnud ka selliseid hetki, kus tuleb külaseltsi tegemised mõneks ajaks kõrvale panna ning keskenduda vahepeal perele ja tööle,“ tunnistab Evelin aktivistiks olemise varjupooli: „Pikaks eemale jääda aga ei saa ega taha. Koguaeg on niipalju erinevaid tegevusi ja projekte, et tuleb toimetada ja teha!“ Muraste külaseltsi juhatus on õnneks piisavalt suur ning seega suudetakse vajadusel üksteist toetada ja asendada.

„Mõnd teemat oleme ajanud 7 aastat. Pärast seitset aastat panustamist, kirjutamist, õiendamist, läbirääkimist, vestlemist, mässamist ja möllamist on saabunud lahendus,“ kirjeldab Evelin soovitud liikluskorralduse muudatuse elluviimisprotsessi. Ja oi, kuidas sellised õnnestumised indu juurde annavad!

Evar on veendunud, et iga inimene saab end ikka ja ainult ise motiveerida, kuid õnnestumised annavad tõepoolest hoogu juurde: „On väga meeliülendav näha ja tunda, et ka teistele lähevad meie tegemised korda!“

Evar – aasta vabatahtlik

Oma tagasihoidlikkuses ei saa Evar küll hästi aru, miks just tema taolise tunnustuse on saanud. „Tegelikult pole ma ju teinud midagi erilist. Teen lihtsalt asju, mis mulle meeldivad ja mida on olnud vaja ära teha. Ei tea, mis oli arus inimestel, kes mind kandidaadina üles seadsid,“ ohkab Evar. Ja uskuge mind, tema mure näib täiesti tõsine.

Evar Ojasaar
Evar Ojasaar

Lisaks külaseltsis tegutsemisele on Evar ka abipolitseinik ja kaitseliitlane. Samuti on Evari vedada „Tilgu hülged“ nimeline nähtus. Nimelt käib sealtkandi rahvas neli korda nädalas Tilgu sadamas ujumas. „Kui alustasime, talisuplesin tihtipeale üksi, kuid nüüd on mõnikord kohal enam kui 20 inimest. Tegelikult sattusin eestvedajaks enese teadmata ja pigem iseenese hüvangugks. Mul ei ole olnud raske sadama väravat lahti teha ja pärast jälle kinni panna,“ selgitab ta.

Abipolitseinikuks viisid Evari praktilised kaalutlused: Muraste asub küll nö kuldses rõngas, kuid politseil kulub kohalejõudmiseks ligi 40 minutit. „Eks seetõttu ma ka abipolitseinikuks õppisin,“ nendib Evar. „Heameelt saab tunda sellegi üle, et ümbruskonna abipolitseinikest on tekkinud tegus võrgustik,“muheleb ta. Suvel alustati valla soovil patrullidega, mida võimalusel jätkatakse. Kaitseliitlaseks astumises polnud küsimustki: „Olen nimelt selle põlvkonna inimene, keda Lennart Meri nimetas lõdva kõhuga tudengiteks. See jäi mu hinges kripeldama. Samuti tahtsin leida võimaluse, kuidas meie riiki kaitsta, kui peaks vaja olema. Kaitseliit selle võimaluse mulle andis.“

Soovime jõudu ja indu Muraste külaseltsi rahvale ja loomulikult Evarile!

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja