Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Ohutus ennekõike

Kui inimene on ühenduses vabatahtlikuna abiks, siis on olemuslikult tegemist kahe isiku vahelise võlaõigusliku lepinguga. Olgugi, et vabatahtlik ei saa töö eest tasu ja kokkulepped on tihtipeale suusõnalised.

Tegevused, millele vabatahtlikud meie ühendustes õla alla panevad, on väga erinevad eeldustelt, oskustelt, mahult ja vastutuselt. Näiteks konverentsi registreerimislaua taga askeldades tuleb kasuks hea suhtlemis- ja keeleoskus ning soovitavalt mõningased taustateadmised toimuvast üritusest. Külaelu planeerides on oluline leidlik meel ja meeskonnatöö oskus. Loodustalgutel võsa lõigates on vaja füüsilist jõudu ja vastupidavust ning mootorsae käsitsemise oskust. Ja nii edasi.

Et omavaheline koostöö paremini sujuks, tuleb ühendusel ennem vabatahtlike kaasamist planeeritavad tööülesanded hoolega läbi mõelda ning vabatahtlikku vajalikul määral eelnevalt juhendada ja koolitada. Seda nii selleks, et mõlemad osapooled saaksid ülesandest ühtmoodi aru, aga ka selleks, et vabatahtlik mõistaks tööga kaasnevat vastutust ja võimalikke riske. Ohutu töökeskkonna tagamine on vabatahtlike kaasaja vastutus, kuid keerukamaid tööriistu kasutades või keerukamaid ülesandeid täites on risk kahtlematult olemas.

Ega ju keegi meist taha, et midagi läheks halvasti.  ÕNNEKS! pole praktikas tuua ühetegi näidet, mis juhtub siis, kui mõni hea inimene jääb vabatahtliku tegevuse tõttu (osaliselt) töövõimetuks? Näiteks saeb endal jala otsast. Mis saab edasi? Kes vastutab?

Otse loomulikult on mõistlikum probleeme ennetada. Koolitada. Koolitada. Selgitada. Veel selgitada. Koostada tööjuhendid ja veenduda, et vabatahtlik on nendega tutvunud. Kasvõi allkirja vastu.

Juhendmaterjalid vabatahtlikule lugemiseks
Juhendmaterjalid vabatahtlikule lugemiseks

Enamasti on vabatahtlikuks tulnud riiklik ravikindlustus olemas, mis katab ravikulud. Aga kui ei ole? Aga mis saab siis, kui vabatahtlik jääb töövõimetuks? Juriidilises mõttes on vabatahtlikuga näiteks talgul juhtunud õnnetus käsitletav olmetraumana, mis tähendab võrreldes tööõnnetusega erisust haigushüvitise maksmisel. Teoreetiliselt, kui vabatahtlik jääb töövõimetuks, võib nõue kohtu kaudu pöörduda organisatsiooni vastu või organisatsiooni juhatuse liikme vastu. Kuidas seda vältida?

Mida me ise juba täna teha saame?

  • Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015017) kehtib töölepinguga töötajaile, kuid miski ei keela seda vabatahtlikult järgida.
  • Selgita vabatahtlikule tööülesanded põhjalikult üle, vajadusel korralda ennem tegevuse algust spetsiaalne koolitus.
  • Koosta tööjuhised ja veendu, et vabatahtlik mõistaks nende sisu.
  • Kõrgema riskitasemega tegevuste juures võiks juba tegevuste planeerimisel eelarvesse lisada kindlustusteenused. Püsivabatahtlikele on võimalik tellida näiteks õnnetusjuhtumikindlustust, mis kehtiks vabatahtliku töö tegemise ajal, aga kindlasti on valmis kindlustusfirmad läbi rääkima ka paindlikemate võimaluste osas.

Mõtiskles Anu Viltrop

Tagasi nimekirja