Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Oled see, kuidas mõtled

Me oleme kõik isemoodi. Meil on isemoodi mõtted, isemoodi välimus, isemoodi unistused, isemoodi eesmärgid, isemoodi olek. Küllap see ongi üks maailma võludest – oleks ju igav, kui kaasteelised meie ümber oleksid etteaimatavad ja ühesugused. Kahetsusväärselt ei tunne sugugi mitte kõik meie seast end ühiskonnas ühtmoodi hästi ning nad ei saa teha kõiki toiminguid nii nagu suurem osa meist. Pean silmas LGBT inimesi.

LGBT või GLBT on seksuaalvähemusi ja soovähemusi tähistav akronüüm, mis tuleb sõnadest lesbi, gei, biseksuaalne ja transsooline inimene. Eesti LGBT Ühingu tegemisi tutvustab tegevjuht Kristel Rannaääre.

„Meil on kolm olulisemat tegutsemisvaldkonda: huvikaitse, haridus- ja teavitustöö ning teenuste pakkumine kogukonnale. Otse loomulikult tegeleme seadusandlusega. Oleme olnud näiteks kooseluseaduse väljatöötamise juures. Pakume LGBT inimestele juriidilist nõustamist, kui neil tekib diskrimineerivaid olukordi. Kohtusse minna me ei jaksa kuid saame teha vajalikke eeltöid,“ loetleb Kristel huvikaitsealaseid tegemisi. Põhimõttelised sõlmküsimused suunatakse Inimõiguste Keskusele, kes tegeleb strateegilise hagelemisega. Näiteks on viimasel ajal meediasse jõudnud Kristiina ja Sarah lugu, kelle USAs sõlmitud abielu Eesti Kodakondsus- ja Migratsiooniamet tunnistada ei taha.

LGBT Ühingu haridus- ja teavitustöö on suunatud esmajoones noortele ja noortega töötavatele spetsialistidele. „Koolituse eesmärgiks on anda teadmisi erinevatel LGBT teemadel, aga samuti käsitleme koolitusel laiemalt inimõiguste ning sallivuse teemat,“ loetleb Kristel. Ühing on töötanud välja ka õppematerjalid, mida noortega töötavad spetsialistid pärast koolitust kasutada saavad.

Kolmandaks tegevussuunaks on teenused LGBT kogukonnale. Kogukonnaks on nii LGBT inimesed ise, aga ka nende lähedased ja sõbrad. Teenuse keskmeks on OMA (oma maailma avardamise) Keskus. Keskuses pakutakse juriidilist, psühholoogilist ja kogemusnõustamist. Samuti saab veeta vaba aega näiteks raamatukogus või lauamänge mängides. Sügisest kevadeni toimub keskuses erinevaid üritusi: lauamängu- ja filmiõhtuid, aga ka kogukonna liikmetele olulisi koolitusi (nt väitlemine, konfliktide lahendamine). OMA keskuses käivad koos erinevad toetusgrupid: geikristlased, LGBT noored, samast soost vanematega pered ja transsoolised inimesed.

Ilma vabatahtliketa ei saaks kuidagi

Tallinn Pride eestvedajad
Ilma inimesteta Baltic Pride’i ei korralda

Nagu mittetulundusühendustes sageli kombeks, on kõik juhatuse liikmed vabatahtlikud. Pärast tegevjuhi ametikoha loomist on juhatuse koormus vähenenud, ning neil on esmajoones nõuandev ja kontrolliv roll. Senini on juhatus teinud ühenduse juhtimistööd aga põhitöö kõrvalt.

Praegune tegevjuht Kristel jõudis ühingu juurde vabatahtlikuna. „Tulin siia seetõttu, et otsiti inimest, kes oskaks raamatukogu üles ehitada. Mul on raamatukogunduse haridus ning seega vajalikud oskused olemas,“ kirjeldab Kristel algusaegu. Mõne aja pärast kandideeris Kristel OMA Keskuse juhataja kohale ning uue aasta algusest töötab ta ühenduse tegevjuhina. Sügisel saab viis aastat täis, sõnab Kristel.

LGBT Ühingus töötab neli poole kohaga inimest ning sügisest tuleb loodetavasti veel üks töötaja juurde. Tööd jätkub loomulikult rohkem kui küll ning seega tehakse paljusid asju vabatahtlike toel. OMA Keskuse ürituste hooajal on vabatahtlike abi on igati teretulnud. Sügiseti avab hooaja alati OMA sünnipäev. Esimesed vabatahtlikud aitavad keskust koristada ning välja mõelda tegevuskava. Iga vabatahtlik saab valida endale sobiva väljakutse – kas korraldada lauamänguõhtuid, filmiõhtuid vms. Samuti kasutatakse vabatahtlike abi tõlketöödel. Käesolevast aastast püütakse senisest enam kaasata vene keelt kõnelevat kogukonda ja vabatahtlikke, et pakkuda ka vene keelt kõnelevatele LGBT inimestele ühingu tegevusi ja teenuseid.

Ühingu vabatahtlikud tulevad enamasti kogukonna seest, aga on ka selliseid inimesi, kes tahavad lihtsalt appi tulla. Näiteks just noored ei kipu niipalju sildistama ning on avatud erinevatele suhetele ja suhtlustele; neile on ühingus vabatahtlikuks olemine igati põnev väljakutse. Abiliste hulgas on ka selliseid noori, kes tahavad toetada oma LGBT sõpru ning saada teema kohta rohkem infot. OMA Keskuse ja ühenduse igapäevatöös osaleb 10-15 vabatahtlikku.

Paraadist ja uhkusest

Eesti esimene LGBT paraad – Moonbow Pride – toimus juba 2004. aastal. Sellest võttis osa paarsada inimest ning möödus üldjoontes rahulikult.  Paraad toimus ka 2005. ja 2006. aastal, seejärel traditsioon mõneks ajaks katkes. Nimelt algas 2006. aasta rongkäik pommiähvardusega ning mitmed osalejad said protestimeelsete sekkujate käe läbi vigastada.

2008. aastal otsustasid Balti riikide LGBT õiguste eest võitlevad ühendused seljad kokku panna ning hakata ühiselt korraldama Baltic Pride’i. Lepiti kokku, et Baltic Pride on festival, mis toimub kordamööda kõigis kolmes riigis. Lätis ja Leedus on Baltic Pride’i raames toimunud alati ka rongkäik, et tuua LGBT inimesed ning nende õigused ühiskonnas enam nähtavale. Eesti eestvedajad võtsid suuna, et haridus- ja teavitustöö toimub paremini ning tõtt öelda polnud paraadi korraldamiseks ka jaksu.

Hetk rongkäigult
Hetk rongkäigult

Möödunud aastal koondus punt inimesi Tallinn Pride nime alla ning võtsid nõuks Tallinnas taas rongkäik korraldada. Rongkäiku korraldasid LGBT Ühing ja Tallinn Pride ühiselt, kuid Tallinn Pride ülesandeks jäi korralduse põhirõhk, rahastuse planeerimine ja turvalisuse tagamine.

Kuna vahepeal oli olnud kümneaastane paus, oli keeruline ennustada, mis rongkäigul toimuma hakkab.  Loodeti, et ajad on muutnud. Kui 2014. aastal kooseluseadus ühiskonnas vahtu üles keerutas, toimus Baltic Pride ajal vaid üks avalik kontsert. Terve kontserdi aja seisis seal üks väga viisakas mees, traditsioonilisi pereväärtusi toetav plakat näpus. Ka see seik andis rongkäigu korraldajatele julgust juurde.

Käesoleva aasta paraadi ajal tegi politsei Kristeli kinnitusel väga head tööd: „Sel aastal politsei tegeles provokaatoritega ning ei lasknud asju suuremaks paisuda.“ Loomulikult oli palgatud ka eraturvafirma ning tee ääres seisid vabatahtlikud, kes jälgisid, et rongkäik liiguks õiges suunas, aga ka, et turvalisus oleks tagatud.

Seega möödus rongkäik sel aastal suuremate vahejuhtumiteta. Huvitavaid seiku tuli ette ikka. Kristel kandis rongkäigul geikristlaste silti, et avaldada sellele peidetud ja keerulises seisus olevale grupile toetust. Kristelit rongkäigul sõimati. Hiljem tulid kaks vanemat prouat Eesti LGBT Ühingu telki, kus oli väljas ka geikristlaste silt ning väitsid bravuurikalt, et ükski inimene ei saa olla ühtaegu kristlane ja gei. Aga näed, saab.

Ükski festival ega rongkäik ei sünni lihtsalt niisama, selleks on vaja paljude inimeste tööpanust. Rongkäigu korraldamise õnnestumisse panustasid umbes 30 inimest. Kristeli sõnul olid vabatahtlikud väga tublid. „Festivalinädala ajal oli kõigil kibekiire, sest kõik planeeritud üritused vajasid täit tähelepanu. Kord nädalas saime vabatahtlikega kokku, jagasime tööülesanded kätte ning edasi jäid nad oma asjadega suhteliselt üksi. Ja nad said kõik ilusti hakkama!“ kiidab Kristel särasilmi.

Hetk rongkäigult
Hetk rongkäigult

Baltic Pride traditsioon kindlasti jätkub. „LGBT maailm hoiabki üsna hästi kokku,“ selgitab Kristel Balti riikide tiheda koostöö tagamaid ja lisab: „Meil on ka teisi projekte ja tegemisi, mille raames oleme koos asju teinud. Kooseluseaduse tegemise ajal jagasime kogemust, kuidas meie asju tegime. Põhja poolt saame üle võtta ja meie ühiskonda sobivaks kohandada erinevaid LGBT teemalisi materjale.“ Mitmeski mõttes on Eestis LGBT kogukonna seisukord parem kui Lätis ja Leedus, sest siin on kooseluseadus siiski vastu võetud ning ka transsoolistele inimestele suunatud määrus inimlikum. Pikk tee on siiski veel minna.

Kust tuleb raha?

LGBT Ühingu igapäevategevusi rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu. „Iga aasta lõpus kirjutame projekti ja loodame, et rahastus tuleb,“ selgitab Kristel. Hasartmängumaksu rahadega hoitakse lahti OMA keskuse uksed ning makstakse töötajatele palka. Muudeks tegevusteks tuleb erinevate allikate kaudu raha juurde otsida. „Näiteks Avatud Eesti Fondi kaudu oleme viinud ellu erinevaid haridusteemalisi tegevusi, festivalile pani õla alla Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Open Society Foundtations on meid rahastanud, et saaksime omatulu teenimise võimalused läbi mõelda,“ loetleb Kristel. Mõnevõrra tuleb raha ka annetustest.

Kuidas edasi?

Kristeli sõnul annavad LGBT Ühingu läbiviidavad koolitused aimu, et inimesed on muutunud neist teemadest teadlikumaks. Ka avaliku arvamuse uuring näitab, et inimesed on muutunud LGBT teemadel teadlikumaks ja leebemaks. Vanad stereotüübid pole aga seni kuhugi kadunud. Näiteks on siiani inimesi, kes arvavad, et oma seksuaalsust saab ise valida või nähakse inimese keskmisest erinevat seksuaalset sättumust hälbena. On juhtunud, et mõni õpetaja ei tule koolitusele, sest pelgab kooli juhtkonna suhtumist. Teinekord saab ühing pärast koolitust lastevanematelt negatiivse sisuga kirju.

Üldiselt suurenenud sallivust paneb Kristel osaliselt ühingu hea töö arvele.  Kristel usub, et ka kooseluseadusel oli oluline roll: seaduse menetlemise ja vastuvõtmise ajal arutleti sel teemal väga palju ning inimesed said oma mõtted selgeks mõelda ning selge arvamuse kujundada.

„Töötame selle nimel, et kooseluseaduse rakendusaktid saaks lähitulevikus ikkagi vastu võetud. Samuti tahaksime, et transsooliste inimeste määruses pikk ootaeg lüheneks ning et juriidilised ja meditsiinilised toimingud oleksid lahus. Pean silmas seda, et inimene ei peaks uute dokumentide taotlemiseks läbima ilmtingimata hormoonravi,“ selgitab Kristel. Samuti on ühingule oluline jätkuvalt toetada ja jõustada LGBT kogukonda, sh vene keelt kõnelevat kogukonda.

Kaugemates unistustes võiks sotsiaaltöö ja noorsootöö spetsialistidele juba ülikoolis õpetada erinevate nõrgemate gruppide (sh LGBT kogukonna) vajaduste ja eripärade kohta, siis oskaksid nad tööelus kiiremini ja paremini erinevaid olukordi lahendada.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja