Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Öös on asju!

Midagi pole teha: sügis murrab jõuga peale. Rõskus kipub hinge ja põue pugema ning õhtuhämarus hiilib meieni üha varem. Kurvastada siiski ei maksa, sest sügisel ja talvel leidub kultuuri- ja sündmuste maastikul paljugi põnevat.

Esmaspäeval algas Disainiöö ning seega leidub Tallinnas huvitavat tegevust nädala lõpuni. Käesolev festival, järjekorras juba kaheteistkümnes, keskendub disaini kultuurile. Igal asjahuvilisel on võimalik täiendada oma disainialaseid teadmisi mitmetel seminaridel, töötubades ja näitustel. Läbi tasub astuda Disainitänavalt ja -oksjonilt, kusjuures viimasest saadava tuluga toetatakse praeguste tudengite disainialast õpet. Ning otse loomulikult ei tohiks ükski moehuviline jätta vaatamata moeetendust! Ka lastele leidub festivalil kuhjaga põnevat tegevust.

Vabatahtlike Värav imetleb Disainiööd muuhulgas ka seetõttu, et ürituse õnnestumisele aitab kaasa sadakond vabatahtlikku. Oma nippe ja kogemusi oli nõus jagama festivali vabatahtlike koordinaator Mari Mäekivi, kes tegeleb priitahtlike vägede juhtimisega juba kolmandat aastat järjest. Alguses assistendina, kuid kaks aastat juba täieõigusliku meeskonnaliikmena vabatahtlike koordineerija rollis.

Mida vabatahtlikud Disainiööl teevad?

Disainiöö vabatahtlikud jagunevad erinevatesse meeskondadesse. Meeskonna liikmete ülesleidmine ja moodustamine on Mari ülesanne.

Siin nad ongi – disainiöö vabatahtlikud!

Näiteks tegutseb festivali eel ja ajal sotsiaalmeedia rühm, kuhu kuulub kümmekond inimest. Nagu nimigi ütleb, hallatakse selles tiimis sotsiaalmeedia kontosid ning ülesandeks on festivali tegemiste kiire ja vahetu kajastamine. Fototiimi ligikaudu 20 vabatahtlikku pildistavad ürituse sündmusi ning avaldavad neid Disainiöö kodulehel.

Kommunikatsioonimeeskond koosneb kahest kuni neljast inimesest, kes kirjutavad temaatilisi artikleid. Selles meeskonnas tegutsevad üldjuhul juba kogenud kirjutajad, kriitikud või inimesed, kes sarnast ametit õpivad.

Moemeeskonnas on palju vabatahtlike, kes on juba mitmel korral sarnast rolli kandnud – kuigi uued huvilised on alati väga oodatud. Moetiim toetab igati moeetenduse ettevalmistusi. Sel aastal toimub festivalil üks moeetendus, mõnel aastal aga ka kaks ning siis on tööd lausa topelt. Vabatahtlikud peavad suutma jooksvalt ja käratult lahendada vägagi eripalgelisi lavataguseid ülesandeid, aitama etenduse rekvisiitide ülespanekul ja mahavõtmisel ning otse loomulikult saab boonusena suhelda ägedate disainerite ja moeloojatega.

Põhiline möll – kui nii võib öelda – toimub infopunktitiimis. See on see päris üritusetöö, muigab Mari. Infopunkti meeskonnaliige peab olema valmis pea kõigeks: ta peab müüma pileteid või lippama kiiresti poodi lilli ostma või suhtlema külastajatega näitusesaalis ning tutvustama väljapanekut. Kord pidi üks vabatahtlik ootamatute juhuste kokkulangemiste tõttu moeshowl valgust näitama. Infopunktitiimis ei saa töö mitte kunagi otsa!

Tegutseb ka pisikene väliskülalisi vastuvõttev tiim, kus sel aastal toimetab kaks naisterahvast. Nende ülesanne on väliskülalised lennujaamas vastu võtta, linna tutvustada jne.

Kes tahab end proovile panna, võib kandideerida vabatahtlikuks tiimijuhiks. Selleks tuleb endast lihtsalt varakult märku anda, juba augustis, sest vahetult Disainiöö eel ja ajal on sellised rollid juba kaetud. Nii et kel huvi, teab järgmisel aastal varakult valmis olla. „Vabatahtlikud tiimijuhid minu käepikenduseks. Nad teavad samu asju, mis mina ning aitavad tagada seda, et meeskonnaliikmed oleksid informeeritud ning teaksid olla õigel ajal õiges kohas,“ jutustab Mari. Tiimijuhi töö on suurepärane võimalus neile, kes inimese juhtimise vallas kogemusi tahavad saada.

Kes on vabatahtlik disainiöölane?

„Kõige olulisem on särav silm ja tahtmine aidata, siis edeneb töö lennult ning ka esmapilgul ebameeldivamad ülesanded saab tehtud,“ teab Mari ning julgustab vabatahtlikuks tulema kõiki huvilisi. Põhjalikud eelteadmised disainist ja selle ajaloost ei ole esmatähtsad. Vajalik info antakse vabatahtlikele kataloogidena jms kaasa ning keegi ei pahanda, kui vabatahtlik ürituse ajal kõike ei tea, aga on valmis infot kohe otsima või leidma üles kellegi, kes teab.

Traditsiooniliselt tuleb Disainiööle kokku kirju seltskond alates tudengitest kuni õpetajate, teede projekteerijate ja arstideni. Palju on ka selliseid inimesi, kes parajasti tööta ning loomulikult ka tulihingelisi vabatahtlikke, kes haaravad meeleldi kinni igast võimalusest aidata. Ka vanuseliselt on seltskond eripalgeline: kõige nooremad on 15-16 aastat vanad ning kõige vanematel abistajatel ületab vanus juba 60 eluaasta piiri. Suurem osa seltskonnast on 20-30-aastased noored. Naisi – nagu tihtipeale kultuuri vallas juhtub – on rohkem kui mehi. Mari usub, et küllap muutub disainiteema ka meestele olulisemaks ning Disainiöö vabatahtlike hulgas on neid tulevikus üha rohkem näha. Selle aasta saja vabatahtliku hulgas on tervelt seitse meesterahvast!

Praeguseks on Disainiöö juba täies hoos, kuid uueks aastaks tasub kõrva taha panna, et Mari alustab vabatahtlike otsimisega tavaliselt augustis. Selleks valmistab ta ette spetsiaalse küsitlusvormi, kuhu tuleb kirjutada oma kontaktandmed, tuleb hinnata oma ajavõimalusi ning kirjeldada seniseid töö- ning vabatahtliku töö kogemusi, samuti ootusi festivalil vabatahtlikuks olemisele. „Vaatan saadetud ankeedid üle ning otsustan, kuhu minu esmamulje järgi inimene kõige paremini sobiks. Vabatahtlikuks soovija ootused on mulle väga olulised, sest tahaksin, et inimesed saaksid teha seda, mis neile huvi pakub,“ jutustab Mari. Kui näiteks graafiline disainer tahab festivalile appi tulla infopunkti ega taha vabal ajal graafilisest disainist kuuldagi, siis nii on ning sellega arvestatakse.

„Igale inimesele leidub ürituse korraldamise juures sobilik roll ning kedagi ukse taha jätta pole olnud vajadust,“ jagab Mari senist kogemust: „Pigem juhtub seda, et inimesed ise avastavad, et neil pole ikkagi niipalju aega kui nad plaanisid ega saa seetõttu appi tulla.“

Nippe vabatahtlike kaasajatele

Mari nendib, et töö vabatahtlikega on alati vaheldusrikas, üllatusi ja väljakutseid täis. Võimalust mööda püüab Mari vabatahtlikega kohtuda ka, kas ükshaaval või ürituse liginedes ka gruppidena. Isiklik suhtlus on ikka üle kõige!

Vabatahtlikega sõlmitakse ka vaba tahte lepe, kus on kirjas vastastikused ootused ja ülesanded. Muuhulgas räägitakse üle ja pannakse kirja seegi, et antaks julgelt ja võimalikult varakult teada, kui tulla ei saa. Sest arusaadavalt juhtub elus tihtipeale igasuguseid asju – saad hea tööpakkumise või viimase minuti soodsa hinnaga reisile. Heast võimalusest ei saa ju ära öelda!

Mari püüab meeskondi planeerida sedasi, et kellegi ära kadumisel oleks asendaja kohe võtta ning samas ka nii, et keegi õnnetul kombel tööta ei jääks. Õnneks, nendib Mari rõõmsalt, on inimesed enamasti toredad, arusaajad ja abivalmid.

Miks üldse vabatahtlikuks tulla?

Marile näib, et vabatahtlikuks tullakse ikkagi superseltskonna ja kogemuse pärast. „Meie eesmärgiks on, et korraldajad ja vabatahtlikud töötaksid ja tunneksid end ühtse meeskonnana. Me räägime ja arutame palju, et igaüks saaks teha endale meeldivaid asju. Loomulikult tuleb mõnikord tuleb teha ka kompromisse, aga kui meeskonnavaim on tugev, siis saab ka ebameeldivamad asjad mängeldes tehtud,“ nendib Mari.

Kõik vabatahtlikud saavad festivali passi, millega saab põhiprogrammi üritusi tasuta külastada.  Samuti on kindlustatud söögi- ja joogipoolis, et ükski vabatahtlik end halvasti ei tunneks ning nälg ei näpistaks.

Mari on mitmel korral olnud tunnistajaks, kus Disainiööl vabatahtlikuks  olemine on andnud tööalasele karjäärile uut hoogu. Ürituse ajal on võimalik suhelda ja tuttavaks saada väga paljude disainerite ja loomeinimestega erinevatest valdkondadest, kelle kontaktid võivad saada edaspidi väga väärtuslikuks. Ka Eesti Disaini Maja ja Eesti Disainerite Liit laseb oma töökuulutused esmalt ringlema vabatahtlike seas, näiteks on kaks möödunud aasta vabatahtliku sel aastal juba Disaini Majas tööl. No ja ärgem unustagem, et ka Disainiöö meeskond on suuresti kasvanud vabatahtlike seast. Ka Mari ise jõudis Disainiööle üheksa aastat tagasi vabatahtlikuks piletimüüjaks ja siia ta jäigi.

Parimad vabatahtlikud saavad eriti mitmekülgselt tänatud. „Ma ei mõõda niipalju kohal oldud tunde – see on küll üks indikaator paljudest – pigem ma hindan kirge, mida vabatahtlik üritusse panustanud on,“ lisab Mari tõsinedes.

Seega, Disainiöö ootab teid toredate sündmuste ning kirglike vabatahtlikega!

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja