Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Perega puhkusele? Või läheks hoopis perega vabatahtlikuks?

Küllap on see tavaline pildikene paljudes Eestimaa kodudes: lapsevanemad rühmavad tööd teha, lapsed käivad koolis ja huviringides, tegevused järgnevad tegevustele ning ühist mõnusalt koosolemise aega on napilt. Ometigi taaslähendavad pereliikmeid üsna lihtsad ja jõukohased asjad: lauamängu mängimine või jalutamine, ühine söögivalmistamine või õhtune rattasõit. Mõnusaid koosolemise hetki vajab aga iga pere sõltumata sellest, kui vanad nende lapsed.

Üheks võimaluseks on minna pereliikmetega ühiselt vabatahtilikuks, näiteks võtta osa oma kogukonna vabatahtlike tegemistest ja projektidest. Vabatahtlikuks olemine on mõnus ning otse loomulikult annab lastele suurepärast eeskuju.

Mõned põhjused, miks võiks vabatahtlikuks minna kogu perega:

  • see teeb olemise heaks.Teiste aitamisest tekkiv rahulolu, on üleüldse väga oluline põhjus, miks inimesed üldse vabatahtlikud on.
  • see tugevdab kohalikku kogukonda.Kui iga üksik kogukonnaliige tunneb end paremini, võidab sellest terve kogukond.
  • see teeb pereliikmed omavahel lähedasemaks. Vabatahtlikkus on mõnus viis, kuidas pereliikmed ühise eesmärgi nimel tegutsema panna ning tunda end üksteisega lähedasena. Sageli on aga aja leidmine ühiseks vabatahtlikuks olemiseks väga keeruline leida. Võibolla tähendab see, et tuleb ümber mõelda või defineerida oma pere vaba aeg. Alustada võiks sellestki, et valid perega välja paar projekti aastas, mida muuta peretraditsiooniks (näiteks minna appi toidukogumispäevadele, Teeme ära talgutele vms). Ükski laps pole vabatahtliku tegevusega alustamiseks liiga noor! Vastupidi, harjumise kasvatamine algab juba varakult.

Mida selline teguviis lastele õpetab:

  • vastutustunne. Lapsed saavad paremini aru, mida tähendab oma sõna anda ja pidada. Nad õpivad tegema oma tööd tähtaegselt ning olema oma tegevuse üle uhke. Samuti õpivad nad, et me kõik vastutame oma ühiskonna ja kogukonna käekäigu eest.
  • iga inimese panus loeb.Iga inimene, ka laps, saab mõjutada midagi ja kedagi!
  • andmisrõõmu.Kui laps annab oma mänguasja mõnele vähem õnnelikumale lapsele, õpib ta, et teinekord tuleb teiste inimeste vajadused enda omadest ettepoole panna. Ühtlasi õpib laps, et andmise rõõm võib olla üllatavalt suur.
  • tolerantsus. Vabatahtlik tegevus viib meid tihtipeale kokku erineva tausta, vajadusega, vanusega, sissetulekuga ning haridusega inimesi. Seetõttu õpib laps, et me oleme kõik erinevad, aga saame ometigi ühise eesmärgi nimel koos töötada.
  • tööalased valikud.Vabatahtlikuna saab turvaliselt proovida erinevaid tegutsemisvaldkondi ning aitab noorel inimesel mõista, milliseid karjäärivalikuid nad võiksid tulevikus teha.
  • kuidas aega mõistlikult kasutada. Kool, trenn, vaba aeg ja puhkus, vabatahtlikus. Hea ajaplaneerija jõuab palju!

Kus saab perega vabatahtlikena panustada?

Algatuseks arutage seda teemat oma perega ning las kõik pakuvad välja oma ideesid. Mõelge, palju perel vabatahtlikuks tegevuseks aega? Üks õhtupoolik? Üks kuu?

Internetis, sh siitsamast Vabatahtlike Väravast leiab mitmesuguseid võimalusi, kus vabatahtlikuna kaasa lüüa. Samuti tasub uurida, kas sinu kodukohas tegutseb näiteks küla- või asumiselts, loomade varjupaik, raamatukogu vms. Sobiliku võimaluse leidmine võib olla keeruline ning võtta aega. Seega ole paindlik ja kannatlik.

On ka väga palju erinevaid vabatahtlikkuse programme, millest saab osa võtta terve perega erinevates paikades üle maailma. Vabatahtlkud pereprogrammid kestavad nädalast 24 nädalalni. Seega saab valida endale sobiva pikkusega programme. Üldjuhul tuleb programmidesse tuleb kandideerida ning tasuda tuleb registreerimistasu ja programmitasu. Igal juhul pakub vabatahtlikuna välismaale minek perele suurepärast võimalust eesmärgistatult reisida ning veeta mõtestatud puhkus.

Meeles tasub pidada, et ühiselt vabatahtlikena toimetades tuleks lapsel aidata näha tegevuse suuremat eesmärki.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja