Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Quo vadis, noor vabatahtlik?

Liisa Tolli pole vabaühenduste maastikul sugugi mitte tundmatu nimi. Ta on tegutsenud Eesti Noorteühenduse Liidu vabatahtliku töö tunnustamise eestvedajana juba mitu aastat. Suuresti Liisa töö ja läbirääkimiste tulemusena said 2016. aasta suvel Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituuti ja Loodusteaduste Instituuti sisse astunud noored vabatahtliku tegevuse eest lisapunkte (vt lisa siit). Esimesest katsetusest on ülikoolil väga head muljed ning käesoleval aastal on loodetavasti oodata positiivseid arenguid, kui vabatahtlikku tööd asuvad arvestama ka teised Tallinna Ülikooli instituudid.

Liisa Tolli vabatahtliku tegevuse võrgustiku koostöökokkulepet "allkirjastamas"
Liisa Tolli vabatahtliku tegevuse võrgustiku koostöökokkulepet “allkirjastamas”

Neid tegemisi vedas Liisa ülikooliõpingute kõrvalt. Möödunud aasta juunis lõpetas ta riigiteaduste eriala ning asus otsima tööd: „Olen teinud varem juhuslikke suvetöid ning teeninud taskuraha koristajana. Tahtsin aga kindlasti leida erialaga seonduva töö ning olin valmis pikalt ja põhjalikult otsima.“ CV Online’i sirvides torkas neiule silma Justiitsministeeriumi praktikandikoht. „Kandideerisin ja osutusin valituks. Asendasin puhkusel olevat juhtkonna sekretäri. Pooleteise kuu pärast hakati otsima tähtajalise töölepinguga sekretär-asjaajajat. Kandideerisin ka sellele töökohale ning osutusin valituks,“ rõõmustab Liisa asjade kiire arengu üle.

Liisa ülesandeks on juhtkonna assisteerimine, koosolekute protokollimine, eelnõude menetluste jälgimine, telefonile vastamine. Lisaks vürtsitavad päevi ülesanded, mis seonduvad ligineva Eesti eesistumisega Euroopa Liidus: tuleb korraldada koosolekuid ja lähetusi, valmistada ette materjale: „Kõige toredam ongi see, et hommikul ei tea, millise töötempoga päev tuleb.“

Ülemusega vesteldes on selgunud, et vabatahtliku tegevuse kogemusel oli praktikandi ja hiljem tööle kandideerimisel oluline roll. Liisal polnud tööprofiilile vastavat eelnevat kogemust ette näidata. Tema tegemised vabatahtlikuna andsid siiski kindlust, et Liisa saab tööülesannetega hakkama ning viib alustatu lõpuni. Lisaks on vabatahtlik tegevus andnud laiema silmaringi ja parema maailmatunnetuse. „Vabatahtlikuna pidin ja pean käima erinevatel kohtumistel, aktiivselt suhtlema ja läbi rääkima. See on andnud juurde palju enesekindlust ja suhtlemisoskust,“ arvab Liisa: „Ma usun, et vabatahtlik olemine näitab ka seda, et ma tahan ja jaksan panustada ideedesse, millesse usun.“

Eesti Noorteühenduste Liidu vabatahtlikuna jätkab noor naine praegugi, näpistades selleks aega lõuna- ja õhtutundidest ning magistriõpingutest.

Liisa poetab, et ülikooli sisseastumisvestlustel tuli vabatahtlik tegevus pikalt jutuks ning tulevikus soovib ta end selle maailmaga veelgi rohkem siduda. Magistritöös plaanib ta uurida vabaühendusi, tulevikutöö mudeleid ning seda, kuidas sellised mudelid vabaühendusi mõjutavad.

Aktiivse noore tulevik näib igatahes aukartust äratavalt võimalusterohke.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja