Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Sõbrad Eesti Rahva Muuseumi toetuseks

Nii nagu avalik sektor üleüldiselt, on ka muuseumid asunud üha julgemalt vabatahtlikke kaasama. Eesti Rahva Muuseumis (ERM) on olukord hoopis teistsugune: siin on vabatahtlikud abiks olnud ei rohkem ega vähem kui 24 aastat. Nimelt asutati juba 1994. aastal – suure eneseteadvuse tõusulaines –ERMi sõprade selts, mis on ühtejutti tegutsenud tänase päevani. Tosina aasta jagu on seltsi tegemisi vedanud lisaks seltsi tegusale 7- liikmelisele juhatusele ERMi koostöövõrgustike koordinaator Sirje Madisson, kes oli lahkesti valmis seltsi tegemisi tutvustama. Muideks, ERMi Sõprade Selts on au ja uhkusega pälvinud vabatahtliku sõbra märgi.

Sõbrad ERM-i toetuseks

Pärast taasiseseisvumist pääsesid inimesed tihedamini üle piiri ning nägid, et mujal maailmas tegutseb paljude muuseumide juures vabatahtlikest tugistruktuur. Suuresti Tõnis Lukase eestvedamisel ERMi Sõprade Selts ka loodi. „Vastuseisu ja kokkupõrkeid ei olnud, oleme üks tükike suurest ärkamisest“ tõdeb Sirje ning arvab, et ilmselt oli ERMis taolise seltsi loomine lihtne, sest kui aga  heita pilk ajalukku, siis on Eesti Rahva Muuseumi loomisele kaasa aidanud sadade ja sadade vabatahtlike tegevus juba alates 19. sajandi viimasest kolmandikust, kui ärksad kodumaa pojad ja tütred   järgnesid üleskutsele korjata ja säilitada eesti ainelist  ning suulist vanavara, et kunagi  luua päris oma muuseum. Ja vabatahtlike abiliste  toel on muuseum elanud  täiusväärtuslikku muusuemielu juba üle 100 aasta. Enam kui  80 aastat on siin  tegutsenud vabatahtlike korrespondentide võrk: inimesed on korjanud  hulgaliselt väärtuslikku infot ja selle muuseumile edastanud. Seega ei ole  vabatahtlikud abilised muuseumi jaoks kunagi olnud koormaks, pigem koostööpartneriteks.
Suur osa praeguse seltsi tegemistest on projektipõhised ning omafinantseeringut tasutakse liikmemaksust.

22.09.2017 Heategevusliku algatusega „Annetame aega“ liitunud Danske Banki vabatahtlikud korrastustöödel ERMi haljasalal. Foto Sirje Madisson

Nii nagu ERM on läbilõige Eesti loost, on selts läbilõige Eesti ühiskonnast. Enam kui 1600 liikme seas on nii professoreid, ettevõtjaid, postiljone kui üliõpilasi. Lisaks Eestile on liikmeid ka USA-st, Kanadast, Soomest, Austraaliast, Venemaalt, Saksamaalt ja Rootsist. Liikmete seas on nii suure põgenemise läbi teinute järglasi, aga ka uuel ajal ära kolinud inimesi, kes ometigi Eesti asja armsaks peavad. Sirje sõnul jõuavad inimesed seltsi ise, ilma mahukate teavituskampaaniate ja vaevanägemiseta. „Meie tegemistega ei kaasne ka üle jõu käivat koormust, igaüks saab valida omale sobiva rolli ja tegevuse. Vaid üks on kindel: kord aastas pannakse üldkoosolekul koostöös ERMi direktoriga aastaplaanid paika,“ kinnitab Sirje. Ta teab, hoolikat tähelepanu tuleb pöörata  liikmete nii ERMi kui seltsi tegemistega kursis hoidmisele. Seda tehakse innukalt nii kodulehe, seltsi listi kui teiste meediavõimaluste abil, et ka eemalolevad liikmed tunneksid end olevat sõprade ja mõttekaaslaste seas. Mahukaid ettevõtmisi tuleb pikalt ette valmistada, et soovijad saaksid vajaliku aja oma kalendritesse planeerida. Seltsi liikmetele meeldib koos tegutseda ning ühiseid mälestusi koguda: koos  on käidud kultuurireisidel enam kui 20 maal ja külastatud Eestimaa põnevaid paiku.

Sõprade seltsi liikmed on valmis ERMi heaks panustama oma töötunde, kirjutama projekte või tõstatama meedias olulisi teemasid. Aastate jooksul on jõutud teha omajagu. Näiteks on just sõprade seltsi eestvedamisel soetatud projektirahade abil vabaõhualale välitualetid, toolid, pingid, telgid ja grillid. Seltsi liikmete annetuste toel ehitati Raadi mõisaparki kaunis rotund, millest on saanud populaarne koolilõpetamise ja pulmapidamise koht. Tänavu plaanib selts rajada Raadi järve kaldale  hooajalise parkimissilla. Kõik ikka selleks, et külastajatel  oleks  ERMi vabaõhualal mõnus olla.

Projektitoetust on selts küsinud rändnäituste levitamiseks ja transportimiseks. Näiteks näitus soomeugri ja samojeedi rahvastest on ERMi Sõprade Seltsi abil käinud enam kui 30 Eesti koolis. Juba aastaid korraldab selts koostöös muuseumiga emakeelepäeva tähistamist ning aitab Petseri Lingvistilises Gümnaasiumis sisustada eesti keele päeva.

Justnimelt ERMi Sõprade Seltsi vabatahtlikud abilised hoidsid aastaid Raadi mõisa ala ka pühapäeviti külastajatele avatuna.

27.10.2016 vabatahtlik Elvi Tani töötamas muuseumi püsinäituse uksel piletikontrolörina. Foto: Sirje Madisson

2010. aastal andis selts välja neljakeelse raamatu Raadi ajaloost. „Püüdsime inimestele näidata Raadi tähenduskihte,“ kommenteerib Sirje. Lisaks sellele annab selts igal aastal välja kogumikku „Lee“, kuhu kirjutavad nii teadurid erinevatelt elualadelt kui ka seltsi enda vabatahtlikud. „See kogumik on suurepärane koht, kus inimesi tänada. Mullu avaldasime seal fotojutustuse vabatahtlike möödunud aasta tegemistest,“ lisab Sirje. Lee“ on suurepärane kingitus aktiivsetele vabatahtlikele ja asjalikele koostööpartneritele.

Abikäsi on ulatatud muudeski valdkondades. Seltsil on ERMiga väga hea koostöö: kui osakondades töömaht järsult suureneb, antakse sellest kohe teada ning seltsi liikmed tulevad jõudumööda appi. Aastate jooksul on koostatud andmebaas, kus on kirjas vabatahtlike  oskused, võimalused ja soovid. Andmebaas on abiks tööülesannete jagamisel.

Kui ERMi uus maja avati olid seltsi vabatahtlikud piletikontrolöridena abiks üle poole aasta, panustades ERMi heaks üle 1800 töötunni. „Meil ei olnud muret inimeste leidmisega, pigem tuli ära öelda, et sellel päeval ja sellel kellaajal on koht juba täidetud,“ nendib Sirje Vabatahtlikud valmistasid end selleks ülesandeks hoolikalt ette: nad viisid end kurssi näituste sisuga, läbisid giidikoolitusi, suhtlesid külastajatega ning kogusid tagasisidet. Seega – nagu eduka vabatahtliku tegevuse kogemuse juures ikka – oli kasu mõlemapoolne.

Üks seltsi põhikirjalisi tegevusi on rahvakalendri kesksete tähtpäevade tähistamine. Raadi mõisapargis on tähistatud jüripäeva ja mihklipäeva  ja  kui ilm vähegi kannatab, kutsutakse inimesi ka vastlapäevale. Juba 12 aastat on selts olnud Tartu linna jaanitule peakorraldaja. Jaanituld hakati Raadil korraldama seetõttu, et näidata, et see on suurepärane kant ilusa pargi ja järvega kõigest 20 minuti kaugusel kesklinnast. Jaanitule korraldamiseks on seltsil linnaga koostöökokkulepe. Üritust rahastavad nii linn kui vald, lisaks erinevad koostööpartnerid. Keskmiselt on üritusel osalenud ca 10 000 inimest. Koostööd suurürituste korraldamisel reguleerib ka koostööleping ERMi ja tema Sõprade Seltsi vahel.

20.04.2016 Esimese tööpäeva algus Jakob Hurda hauaplatsil. Tööhoos on (vasakult paremale) Ene Puusemp, Tiina Tael, Virve Tuubel, Sirje Madisson ja Kersti Taal

Uutele sõpradele on alati ruumi!

Nagu ikka, seltsi liige võib, aga ei pea olema vabatahtlik ning abilistena on teretulnud inimesed ka väljastpoolt ERMi Sõprade Seltsi. Liituda saab nii seltsi bürooruumides ERMis või ka elektrooniliselt kodulehe kaudu.  Ja liitujaid on tõesti palju üle Eesti ja ka teistest riikidest.  Seltsis on reegliks, et vast alustanud inimest ei panda  ebamugavasse olukorda – kõik peab olema läbimõeldud ja otstarbekalt korraldatud. Nii on  tööst kasu suurem ja rõõm ikka mõlemapoolne.

20.04 Esimese tööpäeva lõpul nägi sõbra viimane puhkepaik juba hulka parem välja. Foto Sirje Madisson

Jakob Hurda jälgedes

Üks südameasi on sõprade seltsil veel. Jakob Hurt ja tema hauaplats. Oli ju folklorist ja keeleteadlane Jakob Hurt see, kes 19. sajandil lõpul alustas rahvaluule kogumise suurkampaaniat, mis pani aluse ühele esinduslikumale rahvaluulekogule maailmas. Tema on üks neist, kes pani aluse Eesti Rahva Muuseumile.

Juba mõned aastad tagasi otsustas sõprade selts teha Hurda haua korda. Ettevalmistustööd olid pikad ja mahukad. Läbi oli vaja rääkida Muinsuskaitseametiga, taotleda vajalikud load ja dokumendid ning kutsuda meeskonda vajalikud spetsialistid. Haud sai korda restaureerijate valvsa pilgu all ning tänu seltsiliikmete nobedatele näppudele. Heakorratöid aga jätkatakse seal regulaarselt, et sõbra kodu jätkuvalt korras oleks. ERMi sõprade selts on võtnud nõuks jõudu mööda korrastada teisigi ERMiga seotud kultuuriobjekte.

Lõpusõnad

Kui midagi funktsioneerib 24 aastat langusperioodideta ühtejutti, on midagi ikkagi väga õigesti läinud. Ühisteks ettevõtmisteks on jätkunud rõõmu, ettevõtlikkust, häid ideid ja töökaid käsi. Muuseum areneb kiiresti ning kohti, kus seltsi liikmed saavad õla alla panna, on väga palju ja erinevaid. Sirje teab, et olgugi tööpõld lai, peab seltsi liikmetele ja vabatahtlikele abilistele pakkuma rõõmurohkeid ja jõukohaseid ülesandeid.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja