Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Taevaskoja – ilus loodus ja toimekas küla

Suurele osale eestlastest seostub Taevaskoda esmajoones ilusa looduse, võimaste liivapaljandite ning põnevate koobastikega. Aga lisaks kaunile loodusele on see kant koduks ligikaudu 140 inimesele.

Populaarsed rahvastikutrendid pole jätnud puutumata ka Taevaskoja küla. Ka siin on rahvast jäänud vähemaks, eriti noori. Kohapeal pole hetkel enam kauplust ega kooli. Kuigi, tõsi küll, kohaliku külaseltsi MTÜ Taevaskoja eestvedajate sõnul on viimasel ajal ka nooremad inimesed hakanud taas (esi)vanemate kodudesse tagasi pöörduma: maakoha rahulik elutempo muutub üha meelepärasemaks ja ahvatlevamaks. On suisa lootust, et kauplus taasavab uksed veel sel aastal!

Kevadtalgud Taevaskoja külas
Kevadtalgud Taevaskoja külas

Kohaliku elu keskuseks on raudtee ääres seisev kollane puidust maja – kunagine elumaja ja sanatoorium ning praegune raamatukogu ning külakeskus. Eesti taasiseseisvumise algusaegadel oli maja väga nukras seisus ning lagunes jõudsalt. Kui vald maja esimese korruse korda tegi, hakkas siin tööle algkool ja raamatukogu. Koos õpilaste ja nende vanematega tehti korda maja ümbrus. Kool suleti mõne aasta pärast laste vähesuse tõttu ning vallal tekkis plaan maja maha müüa. Külainimesed eesotsas Ahti Bleivega astusid aga vahele ning maja jäi müümata. Ühistegevustest inspireerituna moodustati 2002. aastal külaselts ning 2006. aastal valiti külavanemaks Ahti, kes on auväärset amet kandnud siiani.

Kohaliku külaseltsiga on liitunud 59 inimest. Taevaskoja raamatukogu juhataja ja MTÜ juhatuse liikme Ivi Raudsepa sõnul on inimesed üsna aktiivsed ning tulevad meelsasti appi endale jõukohastes asjades. Ainult küsida on vaja! Näiteks talgutel on igast majapidamisest tavaliselt 1-2 inimest väljas. Juhatus on kuueliikmeline, neli meest ja kaks naist. Igaühel oma roll.

Seltsi eestvedamisel on korda tehtud külakeskuse teisel korrusel asuv saal, mis on sobilik nii kooskäimiseks kui ka erinevate ürituste organiseerimiseks. Raamatukogust ja külakeskusest on saanud peamine koht, kus külaelanikud koos käivad, asju arutavad ja kohalikke uudiseid jagavad. Ivi küll naerab: „Mina ei ole tegelikult üldse kohalik. Elan hoopis Himmastes, see on läbi metsa 3 km kaugusel, teed mööda 13 km kaugusel. Päevad mööduvad aga raamatukogus ja külaseltsi tegemisi tehes ning öösiti käin vaid kodus magamas.“

Külaseltsi tegemistest

Seltsitegevusi alustades toimusid raamatukogus kohtumised kirjanikega, luuleõhtud. Kultuuritegevusi toetas rahaga ka Põlva vald. Kui loodi külaselts, hakati korraldama vastlapäevi, külapäevi, jaanitulesid ja jõuluõhtuid. Piisava usalduskrediidi olemasolul saab saali ka oma tarbeks rentida. Et Ivi on enamasti majas olemas, siis on tema valmistab tavaliselt saali peoks ette, annab inimestele võtmed ning tutvustab maja kodukorda.

Aasta küla hindamiskomisjon renoveeritud raudteehoone ees 2015. aastal
Aasta küla hindamiskomisjon renoveeritud raudteehoone ees 2015. aastal

Kaunis loodus nõuab hoolitsust. Heakorratööd napsavad külaseltsi aktivistidelt omajagu aega. Ühiselt puhastatakse ja hoitakse korras nii Taevaskoja matkaradasid kui Kimera orgu. Ikka selleks, et tulijatel oleks mõnus siin käia ja kaunist loodust imetleda. Sellised tööd ei lõppe päriselt kunagi, ka üksainus äikesetorm võib tehtud töödele silmapilguga kriipsu peale tõmmata. Mõned aastad tagasi murdis torm Emalätte koopa kohalt kaks suurt puud ning koobas varises sisse. Pärast pikki ja kõrgetasemelisi arutelusid otsustati, et koopa ees vedelevad puud võib ära koristada. Selle töö tegid ära suures osas külaseltsi liikmed. Talgute korras eemaldati okste- ja juurterisu ning ka suuremad palgid. Saagimistööd tuli teha käsitsi, seega otsiti küla pealt kokku kõik vanad kahemehesaed ja korraldati eelnevalt nende teritamine. Külaseltsile pakub kõvasti peamurdmist küll see, kuidas pakkuda loodust imetleva tulevale turistile oma tooteid või teenuseid, et nad lihtsalt niisama külast läbi ei voolaks.

Näiteks tegutseb külas seltsing, mis valmistab savist Taevaskojale omaste piltidega meeneid – tasse, vaagnaid, külmkapimagneteid jms. Savivoolimise kedra ning savipõletusahju soetamist toetas kohaliku omaalgatuse programm ning Põlva vald. Meenete valmistamine on seltsinguliste vabatahtlik panus, meenetest müüdavast tulust jätkub natukene seltsingu tegemiste jaoks kõrvale panna ning samuti saab selle eest osta uut savi uute meenete valmistamiseks.

Külaelanike jõududega on korda tehtud Taevaskoja bussiootepaviljon ning raudteejaamahoone. Mõlemad hooned olid pikka aega väga kehvas olukorras ning päevakorral oli lammutamine. Seega räägiti läbi nii vallavalitsuse  kui ka Eesti Raudteega ning saadi luba ehitised korda teha. Eesti Raudtee andis raudteejaama hoone MTÜ-le lausa seitsmeks aastaks rendile. Ainuüksi selle kordategemisele kulutasid 28 inimest üle 200 töötunni, sest hoone puhastati vanast värvist ja värviti uuesti üle, puitdetailid vahetati välja ning aknad tehti korda. Ootekoda avati pidulikult 4. oktoobril 2013 ning tol õhtupoolikul seisis Põlva poole sõitev rong tavapärasest veidi pikemalt ning kõigile rongis olnud reisijatele pakuti maiustusi.

Ka ajaveetmise võimaluste peale mõeldakse. Näiteks on külakeskusesse soetatud lauatennise laud ning projektitoetuse ja vabatahtlike tööpanuse abil ehitati uus rannavõrkpalli konstruktsioon. Ivile teeb head meelt, et kohalikud noored hoiavad asju ning astuvad julgelt vahele, kui võõrad mingil põhjusel kordatehtut lõhkuma tulevad.

Põlva vald on külaseltsi tegemistesse suhtunud soosivalt ning toetanud nii nagu võimalik. Ivi on küll murelik, mida haldusreform inimestele kaasa toob: kuidas ikka edaspidi kaugest vallanurgast ametniku jutule pääseb, mured kiiresti lahendatud saaks ning rahad ka kaugematesse külanurkadesse liiguks. Igal juhul peab külaseltsi tegevus jätkuma, on Ivi kindel.

Rohkem infot Taevaskoja külaseltsi tegemiste kohta leiab nende kodulehelt.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja