Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Toidupanga toimetused

Toidupank on loodud Eesti-Hollandi Heategevusfondi poolt 2010. aastal.  Algusajast saadik on organisatsiooni eest vedanud Eestis elav hollandlane Piet Boerefijn. Ühel ilusal kevadisel päeval selgitasid Piet ja Eesti Toidupanga kommunikatsioonijuht Marie Kanarik, kuidas toidupanga toit abivajajani jõuab.

„Eestis on kummaliselt odav toitu ära visata, sest prügivedu on väga odav,“ nendib Piet. Toidu annetamine eeldab annetajalt aga selle ümberpakendamist, saatekirjade koostamist ehk tihtipeale rohkem tööd ning aja- ja rahakulu. Ometigi on toidupangad aastatega sisse sammunud üsna laia raja: toidupanka teatakse ja tuntakse ning toitu annetavate poodide, hulgiladude, maaletoojate ja tootjate hulk üha suureneb. Selle taga on kindlasti paranenud teavitustöö, kuid toidu raiskamise vähendamine ja keskkonnasäästlikus on nii inimestele kui tööstusele muutunud üha olulisemaks.

Toidupanga tegemistel on mitu olulist tahku. „Meil on kolm suurt ja ühtviisi olulist sihtrühma: abivajaja, toiduannetaja ja vabatahtlik. Abivajajate aitamine ja toidu päästmine käivad toidupangas tihedasti käsikäes. 90% meie jagatavast toidust on päästetud toit ning kõigest 10% moodustab toidukogumispäevadel annetatud kaup,“ selgitab Marie. Selge on ka see, et ilma vabatahtliketa toidupanka poleks: ligi 95% toidupanga tööst tehakse ära justnimelt vabatahtlike abil.

Kuidas jõuab toit abivajajani?

Toit tuleb toidupanka ja läheb sealt välja alati tasuta. Vaheltkasu toidupank ei teeni. Piet on välja arvutanud, et iga annetatud 1 euro eest saab toidupank jagada abivajajatele 10 euro eest toitu.

Annetatud toit
Annetatud toit

Toidupanga tööpõld jaguneb kolmeks: igapäevane töö, toidukogumispäevad ning Euroopa Liidu toiduabi jagamine. Toidukogumispäevad toimuvad kaks korda aastas, kevadel ja jõulude eel. Euroopa Liidu toiduabi jagatakse samuti kaks korda aastas, märtsist maikuu keskpaigani ning oktoobrist detsembri keskpaigani.

Toidupanga kaubikud koguvad toitu kokku kuuel päeval nädalas. Kui kaubik laohoone ette vurab, on ootusärevust täis nii töötajad kui püsivabatahtlikud: kunagi ju täpselt ei tea, mis seekord kokku on õnnestunud koguda. Poodidest tulnud toit sorditakse kiiresti läbi: mis võimalik, see ladustatakse ning jagatakse hiljem abikastidesse, kuid kiiresti riknev toit saadetakse erinevatele heategevusorganisatsioonidele, kus see kohe käiku läheb. Näiteks varjupaikadele, sotsiaalmajadele, kogudustele, lastega tegelevatele ühendustele jne.

Siginat-saginat on toidupankade ümber olnud mitmeid kordi: küll on kahtlustatud, et vabatahtlikud panevad toidu nahka, või siis pahandab abivajajat kasti niruvõitu sisu, kuigi see sõltub ainult ja ainult annetatud toidu sortimendist.

Abi saavad inimesed, kes on sotsiaaltöötaja juures arvel. Justnimelt sotsiaaltöötajal on võimalik kontrollida inimese tausta ning veenduda, kas tegemist on tõepoolest abivajajaga. Abivajajad tuleb paraku omakorda järjekorda sättida: mida kehvem olukord, seda eespool nimekirjas ta on. Toidupank on mõeldud ajutise hädaabina – kuueks kuuks kuni aastaks – kuniks rasked ajad mööda saavad ning inimene taas jalad alla saab.

Abivajajaid on nii palju, et regulaarset toiduabi jagatakse näiteks Tallinnas laiali suisa kolm korda nädalas. Kahel korral saadetakse toidupakid autodega erinevate linnaosade sotsiaaltöötajatele, kes need hädalistele ise laiali jagavad ning ühel korral nädalas peavad inimesed toidupanka kastile ise järele tulema.

Toidu jagamine nõuab hoolikat planeerimist, et kõikidesse abipakkidesse jätkuks piisav valik tooteid. Kaste komplekteeritakse sedasi, et seal oleks nii kuivaineid, kui ka selliseid toite, millest saab teha sooja sööki. „Kõige parem on olukord Tallinnas, Tartus ja Pärnus, kus annetatakse kõige rohkem toitu. Toidukogumispäevade eel tuleb paraku ette ka selliseid kurbi nädalaid, kui abipakk pole nii mitmekesine, kui toidupanga töötajad ja vabatahtlikud sooviks,“ selgitab Marie murelikult. Abipaki sisu sõltub aga suuresti sellest, mida antud piirkonna toidupangale on annetatud. Tallinna ja Tartu Toidupangad aitavad regulaarselt teisi toidupankasid toidukaubaga, et ka muudes piirkondades oleks võimalik pakkuda inimestele mitmekesisemat toiduabi.

Selline kogus putru annetati Toidupangale käesoleva aasta aprillis
Selline kogus putru annetati Toidupangale käesoleva aasta aprillis

Eelmisel aastal jagasid toidupangad abivajajatele kokku 2,1 miljonit kilogrammi toitu. Sellest ligikaudu 1,3 miljonit kilo moodustab päästetud toit ning toidukogumiskampaania ajal kogutud annetused ning 800 000 kilo on Euroopa Liidu toiduabi.

Möödunud aastal komplekteeriti Tallinna Toidupangas keskmiselt 345-350 pakki nädalas; seega tehti 2016. aastal ainuüksi Tallinna linnale kuni 17 500 pakki toiduabi.

„Võrreldes teiste toidupankadega maailmas, oleme meie veel väga noored,“ mõtiskleb Marie: „Me suudame päästa ligikaudu kümnendiku raisku minevast toidust. Seega võiks meie tööpõld olla palju suurem. Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv väheneb, kuid suhtelises vaesuses elavate inimeste arv suureneb.“ Statistikaameti andmetel elas 2015. aastal suhtelises vaesuses 277 000 inimest, 51 3000 absoluutses vaesuses. Toidupank jaksab iganädalast toidulaualisa pakkuda vaid 10 000 inimesele. See on vaid piisake meres ning arenguruumi jagub küllaga!

Vabatahtlikest

Iganädalasi vabatahtlike toidupangal jätkub, eriti Tallinnas. Abiks käivad vabatahtlikud näiteks Töötukassa kaudu, aga meeleldi tulevad appi ka mitmete koguduste liikmed.

Toidupankade juhid üle Eesti
Toidupankade juhid üle Eesti

14 toidupangas üle Eesti töötab igal nädalal kokku ligikaudu 150  vabatahtlikku. Tihti käiakse abiks kooliõpilaste gruppide ning töökollektiivide kaupa. Püsivabatahtlike seas on enam vanemaealisi inimesi, kel päevane aeg vaba: toidupanga tööaeg langeb suurelt jaolt traditsioonilisele tööajale. „Meie vabatahtlikud teevad igapäevaseid ülesandeid täites aastas umbkaudu 34 000 töötundi, ühe toidukogumiskampaania käigus panustavad vabatahtlikud kokku ligikaudu 6000 töötundi, Euroopa Liidu toiduabi jagamiseks kulutavad vabatahtlikud aga 10 000 töötundi aastas,“ loetleb Piet aukartustäratavaid numbreid. Kui vabatahtlikud oleksid töötajad ning saaksid selle eest minimaalset tunnitöötasu, oleks palgakulu aastas (2016. aastal oli tunnitasu alammäär 2,54 eurot) 127 000 eurot.

Pietile teeb kõige enam muret asjaolu, et püsivabatahtlike seas on vähe inimesi, kes jaksaksid tõsta raskeid kaste ja kaubaaluseid. Kriisiolukorras saab küll alati Päästearmee või Lootuse küla mehed appi kutsuda, kuid tugevate kätega abilisi on vaja iga päev. Näiteks Toidupanga kaubikujuhil oleks igapäevaselt vaja saatjaks kuni kaht vabatahtlikku, kes jaksaks terve tööpäeva jooksul raskeid asju autosse ja autost maha laadida.

Toidukogumispäevadega on veidi teist sorti lugu. Siis on vaja paari päeva jooksul üle Eesti ligi tuhandet vabatahtlikku. Lisaks poes tegutsevatele inimestele on vaja ka pakkijaid ja autojuhte. Vabatahtlike kaasamine ja kogumispäevade ettevalmistamine algab juba mitu kuud varem. Toidukogumispäevadele tulevad inimesed nii üksi kui gruppidena: sõprade, kolleegide, klassidega. Pieti meelest võiks toidu raiskamise pidurdamine ja hädasolijate aitamine kõnetada meid kõiki.

Rahast

Pärast mitmeaastaseid keerulisi läbirääkimisi on Eesti Toidupangal sel aastal põhitegevuste toetamiseks käsil Hasartmängumaksunõukogu rahastatud projekt. „Meie jaoks on see nö pilootprojekt, et tõestada meie plaanide töökindlust. Loodame järgmisel aastal sama mudelit juba suuremas mahus rakendada,“ kommenteerib Marie. Näiteks saavad maakondlikud koordinaatorid tänu sellele projektile esimest korda tegutsemisaja jooksul ka pisikest töötasu. Seni töötasid nemadki vabatahtlikena.

Natukene annab raha kohalik omavalitsus, kuid väga oluline osa eelarvest tuleb annetustena. Näiteks on Toidupank olemas „Ma armastan aidata“ keskkonnas ning samuti töötavad annetusnumbrid. Annetusi teevad ka suured välismaised ettevõtted ja heategevusorganisatsioonid. Kes veel mäletab, siis 2016. aasta kevadel olid Eesti Toidupangal väga rasked ajad ning Tallinna Toidupanga silme ees terendas lausa pankrot. Sellestki mõõnast saadi üle esmajoones välisannetajate abil.

„Me otsime kogu aeg uusi sponsoreid, sest kulusid on palju,“ selgitab Piet. Suurimateks kuluartikliteks on ruumi rent ja korrashoid, töötajate palgad ning transpordikulud. Kaubikud on aga tihedas kasutuses ning kuluvad ruttu. Tallinna Toidupangas on tööl viis inimest ning nende ülesanne on ühtlasi aidata koordineerida üle-Eestilist toidupankade tööd.

Toidupanga eestvedajajid teeb murelikuks asjaolu, et oktoobris peab Tallinna Toidupank kolima – praegune ladu jääb uusarendusele ette. Uued ruumid peavad olema piisavalt suured ning lihtsalt ligipääsetavas kohas, kuhu pääseksid ühistranspordiga ligi nii abistajad kui abivajajad. Suure tõenäosusega tähendab see kulude kasvu.

Tulevikuplaanidest

Toidupank soovib üha enam võtta nö eksperdi rolli ning teha senisest enam teavitustööd inimeste tarbimisharjumuste mõjutamiseks. Näiteks viidi kevadel koostöös Stockholmi keskkonnainstituudiga läbi teavituskampaania „Tarbi toitu targalt“. Toidupanga töötajate ja vabatahtlike sõnul tekitab näiteks parim enne ja kõlblik kuni siiani abivajajate seas segadust ja sekeldusi ning vajaks laiemat selgitustööd.

„Eesti on väga innovatiivne riik, kuid siin on kõrge maksukoormus. Murelikuks teeb seegi, et inimesed teavad väga vähe oma õigustest ning olemasolevatest võimalustest ning kui inimene ise küsida ei oska, siis kahetsusväärselt neid võimalusi inimesele ka ei tutvustata,“ nendib Piet.

Kui tulevikus tekiksid kindlustusturule sobilikud tooted toidupanga vabatahtlike kindlustamiseks, siis oleks elu juba märksa turvalisem.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja