Otsi kodulehelt
Sulge otsing
Tagasi nimekirja

Miks hakata vabatahtlikuks merepäästjaks?

Iga inimese lugu on erinev, kuid merepääste liikumapanevaks jõuks on äpardused.

Epp Hunt Pärnumaa Merepäästest jõudis vabatahtliku merepäästeni pärast merehädaliseks sattumist:

“2009. aasta maikuu Rannaküla Varblas. Vesi 16 kaadi. Sõitsin purjelauaga merel kuni puri ja laud lendasid hüppe ajal käest. Veel hetk tagasi liikusin kiirusega 40km/h ja nüüd triivis hoovus mind kaldast kaugemale. Küll palju aeglasemalt kui 40 km/h, aga halvas suunas, kaldast eemale, laiu poole. Ainus hea asi kogu loo juures oli see, et mul oli seljas kalipso, mis pikendas abi ootamise võimalust paari tunni võrra. Halb oli see, et ma ei läinud sinna merele päevitamise, vaid ikka surfimise ilmaga: tuul 20+ m/s. Õnneks tulid vabatahtlikud merepäästjad mulle appi. Pärast seda hakkasin ka ise vabatahtlikuks.”

Vambola Kahro räägib Prangli saare merepääste tekkimisest teistsugse loo: „Kui ma siia Prangli saarele esimese kiirkaatri tõin siis piirivalve võttis mind vastu, öeldes, et mis see siis nüüd olgu: sa elad piiri tsoonis ja tuled oma kaatriga siia. Küsisid mu käest: “Это что такое?” (Mis see on?) ja ma ütlesin nendele: “Это романтика” (See on romantika). Et vaadake: tähed säravad taevas. Nad valvasid praktiliselt kogu aeg mu kaatrit, ja uurisid aina, et kus ma ikka load sain ja kust sain loa selleks, et tulla Pranglile oma kaatriga.”

Päästeliit

Loe lähemalt

Tagasi nimekirja