Otsi kodulehelt
Sulge otsing
Tagasi nimekirja

Vaesuse eesrindel. Kaks päeva Toidupangas abiks

Toidupank viib nädalas toitu rohkem kui 9500 abivajajale üle Eesti. Ajakirjanik Laura Mallene jälgis kaks päeva Toidupanga tegemisi.

Pikk järjekord moodustub Tallinnas Toidupanga ukse taha umbes kaks tundi enne uste avamist. Miks? Ei tea. Nad ootavad, just nagu kardaksid, et jäävad ilma.

Siis avatakse uksed ja nad astuvad vabatahtlike ette. Kõik nad. Seal on vana emake abikaasaga, silmad veekalkvel. Ta kummardab igale vabatahtlikule, kes talle toitu annab, otsekui pühakoja ikooni ees. Lapsel, kellele ma otsa vaatan, on silm sinine. Tardun. Mul hakkab jube. Suured pered, kelle sissetulekust vist ei piisa, et anda süüa kõigile. Vähemalt mitte piisavalt. Naised ja mehed läbisegi. Korralike puhaste riietega. Selliseid abivajajaid näen palju: miski ei reeda, et tal võiks olla puudus. Võib-olla on neid tabanud raske hoop? Koondamine? Kes teab. Igal juhul on neil abi vaja – muidu poleks neid Toidupanka suunatud.

Palju lapsekärusid. Ühel hetkel loendan pisikeses ruumis – ülejäänud inimesed ootavad õues järjekorras – kokku kolm lapsevankrit. Ka nemad saavad abi.

Järgmine: narkomaanidest paar. Näen kätel süstimisjälgi. Neil on kaasas nääpsuke tütar. Küsin endalt sel päeval kordi ja kordi, mis elu see tüdruk elama hakkab.

Toidupank saab oma kauba tagaukse kaudu – sageli kaubandusliku välimuse kaotanud, aga ometi söögikõlbliku. Need toidupoed on Toidupangale kulla väärtusega.

Keskealine meesterahvas paneb ettevaatlikult kotti kaks keefiripakki, Leedu toodang, mõlemad 1,5-liitrised. Tal on seljas viisakas pluus, kaelas lips, jalas korralikud kingad. Kui mööduksin temast Viru keskuses, mõtleksin: keskklassi pereisa.

„Ma ei oleks eluski arvanud – peale vaadates…” ütlen minu kõrval töötavale vabatahtlikule Leale. Ta on teinud Toidupanga heaks vabatahtlikutööd juba seitse aastat.

Eesti Päevaleht

Loe lähemalt

Tagasi nimekirja