Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Vääna-Jõesuu: meilt kõigile ja kõigilt meile!

Vääna-Jõesuu koolimaja laiutab sihvakate mändide vahel. Kuigi on juba hiline pärastlõuna, kihab koolimaja kui mesitaru: lapsed ajavad omavahel juttu või mängivad saalis palli. Näib, et äraminekuga pole kiiret kellelgi. Selles toredas koolimajas asub üks väga eriline paik: Vääna-Jõesuu külakeskus ja külatuba. Tuba on pisike ja hubane. Külatoa perenaise kinnitusel käib nädalas külakeskusest läbi ligikaudu 120 inimest. Perenaiseks on Kristina Nurmetalu, üks viiest Vääna-Jõesuu külaseltsi juhatuse liikmest.

Vääna-Jõesuu koolimajas asub ka külakeskus

Selts on – võrreldes paljude teiste külaseltsidega Eestis – üsna värske ning asutati alles 2009. aastal. Toona korraldati seltsi tegemisi nii nagu osati ja suudeti. Koolimaja toona ei olnud, selle asemel oli kole ja räämas plats ning lagunenud laagrihooned. „Enne koolimaja oli platsil lagunenud väravaputka. Kohalikud noored istusid putka katusel ja tegid igasuguseid imetempe,“ meenutab Kristina, kelle pojad on samuti Vääna-Jõesuus üles kasvanud. Kristina meelest on väga oluline, et kipakate väravaputkade asemel oleks noortel külas piisavalt huvitegevust ning turvaline koht, kus olla.

Algusaegadel juhtus apsakaid ka: kord korrastati talgute käigus kooli kõrval asuvat tulevase külamaja asupaika ning ehitusmaterjalidest tehti spordistaadionile lõke.  Kui praegused eestvedajad külaseltsi tegemiste juurde hakkasid jõudma, oli külaseltsi maine üpris madal. Liikmeidki oli toona vaid 11.

Viimastel aastatel on asjad edenenud tõusujoones. Praeguse seitsmeliikmelise juhatuse koostöö on sujunud Kristina hinnangul hästi ning selts on arenenud väga kiiresti. Liikmete arv on kasvanud lausa 94 inimeseni! Arenguruumi on siiski veel kuhjaga, sest ainuüksi Vääna-Jõesuus elab ligikaudu 1000 inimest. Ümberkaudsetes piirkondades – Naage, Viti, Liikva – aga veel omakorda ligi 1000.

Seltsi suhe vallaga on asjalik ja töine. Vald annab seltsile tegevustoetust, mis katab muuhulgas ka külatoa perenaise töötasu. Erinevate ürituste läbiviimiseks antakse samuti väikest toetust. Kristina nendib, et valla abi on igati positiivne. Eriti siis, kui õnnestub üle saada suhtumisest, et küll palgaline inimene teeb ja korraldab. „Parimagi tahtmise juures üksi ju kõike ei jõua! Külaseltsi eestvedajal on niigi tihtipeale kinni ka õhtud ja nädalavahetused,“ nendib Kristina,  kes on ühtlasi Kodukant Harjumaa juhatuse liige, Harjumaa haridussaadik ning Tilgu merepääste seltsi vabatahtlik. Iga selline kogemus rikastab ning aitab kasvada ning toetab ka külaseltsi arengut, usub Kristina.

Vabatahtlikest

Lisaks Kristinale ja teistele juhatuse liikmetele tegutseb külaseltsi juures ligikaudu 20 aktiivset külaelanikku, kelle seas on nii seltsi liikmeid kui ka muidu aktiivseid inimesi. Erinevate ürituste korraldamise ajal tuleb episoodiliselt abilisi juurde: kes tõstab laudu ja toole, kes korrastab lõkkeplatsi, kes silub uisuväljakut jms. „Erinevad inimesed korraldavad erinevaid üritusi: igaüks saab eest vedada ja kaasa aidata teemadele, mis endale huvi pakuvad,“ jutustab Kristina ja loetleb: „Näiteks üks pere korraldas oma kuludega kogupere tantsuõhtu, teine punt korraldas vanavanemate päeva. Plaan on läbi viia õllepruulimise koolitus. Viis inimest on juba pikema aja jooksul olnud seotud kohaliku ajalehega: nad kirjutavad ise lugusid, ise kujundavad ja küljendavad, ise korraldavad trükkimise. Ideaalis võiks olla igal üritusel oma vabatahtlik eestvedaja ning mina saan külaseltsi perenaisena jõu ja nõuga kaasa aidata.“

Kristina on kogenud, et anonüümsevõitu üleskutse näiteks Facebookis väga hästi ei tööta. Üldjuhul jõuavad inimesed seltsi ürituste ja isikliku suhtluse kaudu. „Inimesed satuvad seltsi koosolekule, osalevad huvitegevuses või on olnud lummatud mõnest seltsi korraldatud üritusest ning tahavad siis ka ise tulla ja õla alla panna,“ jutustab Kristina.

Külaseltsi on oodatud ka sissekirjutuseta elanikud ning suvitajad. Kristina unistuseks on leida seltsi vabatahtlikeks selliseid inimesi, kes suudaks külaelu juurde tuua ka vene keelt kõnelevad inimesed (ja neid Vääna-Jõesuus jagub) ning eakad.

Kohalik elu algab spordist

Selgunud on, et Vääna-Jõesuus elab väga spordihimuline rahvas. „2016. aasta sügisel sain kokkuleppele ühe noore kohaliku naisterahvaga, Suzannega, kes on juhtimisi zumbatreener. Otsustasime hakata pakkuma zumba trenni. Vallaga saime kokku lepitud, et hooaja jagu saame kooli saali tasuta kasutada. Hing värises küll! Mõtlesime, et kui viis inimest kokku tuleb, on juba väga hästi,“ meenutab Kristina muigega. Detsembrikuus toimunud esimesse tundi tuli kohale 15 inimest!

Trenn käib!

Kui hakati huvi tundma joogatundide ning lihastrenni vastu, leidis Kristina jällegi kohalike seast sobiva kogemusega inimesed. „Jaanuari lõpuks oli meil juba kuus trenni nädalas!“ on Kristina uhke. Käesoleval ajal toimub nädalas 14 erinevat trenni ja huvitegevust, mis toimuvad suuresti kohalike inimeste eestvedamisel. Huvitaval kombel ei olnud huvi käsitööringi vastu, kuid puutööring ning naiste ja segapaaride rahvatantsu ringid on pilgeni täis. Mehed käivad koolis hokit mängimas ning külatoas tegutseb kolm beebikooli gruppi.

Kokkuleppeliselt tasutakse huvitegevuste eestvedajale tegevuste läbiviimisega seotud kulud ning tasutakse saali rent. Lisaks Kirstinal on kolm abilist, kes aitavad meelsasti tunniks ruume ette valmistada, panevad inimesi kirja ning lukustavad pärast trenni koolimaja uksed.

„Minu jaoks on kõige tähtsam, et lastel ja noortel oleks koha peal piisavalt tegevusi ning koht, kus olla,“ tõdeb Kristina. Seetõttu sõlmis Kristina 2016. aastal kooliga kokkuleppe, et ta on kolmel päeval nädalas kella 18-21 vahel koolimajas, et noored saaksid pinksi mängima. „On tore, kui lapsed harjuvad siin käima ning tahavad arutleda külaasjade üle,“ rõõmustab Kristina. Maikuust hakkab külatoas tööle inimene, kes võtab noorsootöö teema endale vedada. Alguses poole kohaga, kuid sügisest juba täiel rinnal. Ideaalis võiksid külakeskuses pärast kooli toimuda koordineeritud tegevused vähemalt ühel päeval nädalas.

„Peame pakkuma tegevusi, mida külaelanikud soovivad ja tundub, et meie oleme esmajoones spordiküla,“ naerab Kristina teema lõpetuseks.

Zumba trenni huvilised koolimaja ees

Kui edasi?

Vääna-Jõesuu külaselts on veel päris noor ning alles sätib oma samme. Esimesed aastad on möödunud õhinapõhiselt ja väga kiiresti. Põhirõhk on läinud huvitegevusele ning paari projekti elluviimisele.

Ometigi on külaseltsil suurejoonelised arenguplaanid. Senisest enam tahetakse kaasa rääkida kohaliku elu korraldamise ja elukeskkonna kujundamise osas. Seltsi juhatus on vastutusvaldkonnad nüüdseks selgelt ära jaganud ning arengukava uuendamise käigus loodetakse kohalike elanike toel hoogu anda ka teistele tegevussuundadele.

Juhatuse kaheaastase tegutsemise jooksul on mõned traditsioonid juba välja kujunemas, näiteks volbriöö, külapäev ja meres jooks. Neid traditsioone tahetakse kindlasti jätkata. Tulevikuplaanides on päris oma külamaja ehitus, kus toimuksid huvitegevused, ühised üritused ning mis võiks kujuneda külaelu keskpunktiks ning põhiliseks ajaveetmise kohaks.

„Püüame teha asju nii, et kui praegused eestvedajad tulevikus juhtumisi väsivad, tuleksid uued tegijad kohe asemele,“ on Kristina kindel.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja