Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Haridus ja teadus

Haridusvaldkonnas panustavad inimesed vabatahtlikuna sageli just oma erialaseid teadmisi ja oskusi. Erialaseltside kaudu edendatakse oma valdkonna professionaalide koostööd või populariseeritakse enda teadusharu.

Tarkust taga nõudmas
Tarkust taga nõudmas. Foto: Anu Viltrop

Lasteaedade ja koolide hoolekogudes aitavad lapsevanematest vabatahtlikud õpikeskkonda paremaks muuta. Hariduse ja teaduse valdkonnas tegevaks on määratlenud ennast 21% vabatahtlikest.

Vabatahtlike tegevustena võib välja tuua:

  • juhatuse, nõukogu, hoolekogu või toimkonna töös osalemine (nt. erialaseltsi eestvedaja, laekur);
  • seminaride ja konverentside korraldamine, üritustel abistamine;
  • töötubade ja koolituste läbiviimine professionaalidele, koolinoortele või tudengitele;
  • ettekannete tegemine (nt. oma uurimisvaldkonna tutvustamine avalikel üritustel);
  • infomaterjalide ja trükiste koostamine (nt. Wikipediasse sissekannete tegemine);
  • teavitusürituste ja kampaaniate korraldamine (nt. maailmahariduse teemaline Maailmapäev);
  • eestkoste ja valdkondlikes aruteludes osalemine (nt. üliõpilaste või erialaõpetajate huvide eest seismine, haridusteemalised foorumid, osalemine arengukavade koostamises)

Paljud lapsevanemad osalevad aktiivselt lasteaedade ja koolide hoolekogude töös teadvustamata endale, et tegemist on vabatahtliku tööga. Omapärane näide on Rosma Haridusselts, kus lapsevanemad on ise loonud, ehitanud ja korraldavad vabatahtlikkuse alusel Rosma kooli ja kogukonna tegevust.

Vabatahtlikke kaasavad näiteks SA Domus Dorpatensis, korraldades vabatahtlike kaasabil harivaid vestlusõhtuid ja seminare Täielikult vabatahtlike kaasautorite töö tulemusena valmib eestikeelne Vikipeedia, mille tegevust toetab MTÜ Wikimedia Eesti.

Vabatahtlikuna enesearendamise võimalusi pakuvad erinevad tudengiorganisatsioonid, neist suurim on AIESEC Eesti. Pea igal erialal leiab tudengiühinguid, kus vabatahtlikud korraldavad oma eriala tutvustamiseks ja praktiseerimiseks erinevaid ettevõtmisi. Näiteks Lahendus.net portaalis nõustavad vabatahtlikud psühholoogiatudengid noori. Tasuta õiguabi pakub kõigile TÜ üliõpilaste õigusbüroo.

Haridus- ja teaduspoliitika kujundamises räägivad kaasa mitmete erialaorganisatsioonide esindajad (nt. Eesti Õpetajate LiitEesti Sotsioloogide Liit), kes osalevad vabatahtlikena valdkondlikes töörühmades, nõukodades ning tutvustavad oma eriala teadustööde tulemusi avalikkusele.

Üha aktiivsemalt kaasatakse vabatahtlikke raamatukogude töösse. Tallinna Keskraamatukogus saavad vabatahtlikud olla toeks tavapäraste raamatukoguteenuste pakkumisel. Lisaks sellele on raamatukogul märksa laiem missioon – muuta inimeste elusid täisväärtuslikumaks ja mõjutada ühiskondlikke protsesse. Erinevas vanuses ning erineva töö- ja elukogemusega vabatahtlikud aitavad vahendada infot põlvkondade ja erinevate ühiskonna gruppide vahel, suurendades sedasi seotust ja kaasatust kogukonnas.

 

Vabatahtlikel on oluline roll kodanikuhariduse edendamisel. Näiteks korraldavad Kodanikukoolituse vabatahtlikud koolitajad kodanikuks olemise ja kodanike õiguste teemalisi koolitusi ja konverentse.

Eestis panustavad paljud vabatahtlikud ka maailmahariduse vallas. Näiteks korraldab Arengukoostöö Ümarlaud igal aastal vabatahtlike kaasabil Maailmapäeva, mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust globaalprobleemidest ja arengukoostööst. Samuti koordineerib Arengukoostöö Ümarlaud noortele suunatud maailmahariduslikku praktikaprojekti GLEN. Koolinoorte harimisele on keskendunud MTÜ Mondo.

Kuidas riik toetab?

Haridus- ja Teadusministeerium toetab ühinguid ja projekte  kaudu.
koordineerib kodanikühiskonna arengukava elluviimist, s.h. kodanikuhariduse arendamist.

Kodanikuharidusalaseid algatusi rahastab ka Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Välisministeerium soodustab ja toetab vabatahtlikku tegevust maailmahariduse valdkonnas. Konkreetsed meetmed on kirjas arengukoostöö- ja humanitaarabi arengukavas.