Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Sisejulgeolek ja korrakaitse

Infoturbe küsimused  vajavad ka vabatahtlikke tähelepanu. Foto: Wikimedia Commons (vabakasutuseks)
Infoturbe küsimused vajavad ka vabatahtlikke tähelepanu. Foto: Wikimedia Commons (vabakasutuseks)

Sisejugeolueku tagamisel on vabatahtlikul tegevusel Eestis väga pikaajalised traditsioonid. Alates priitahtlikest pritsimeestest ja kaitseliitlastest kuni kaasajal tekkinud naabrivalveabipolitseinike ja küberturvajateni on kodanikud ikka onud valmis vabatahtlikuna andma oma panuse riigi ja kodukandi turvalisuse tagamiseks. Uuringu kohaselt osaleb selles valdkonnas 13% vavatahtlikest.

Vabatahtlike tegevustena võib välja tuua:

  • päästetöödel abistamine (nt. tulekahjude kustutamine, kadunud inimeste otsimine);
  • korrakaitsjate abistamine (nt. abipolitseinikuna patrullimine, küberturve, vanavanemad ülekäiguradasid valvamas);
  • ennetustöö ja koolitused (nt. riigikaitseliste õppuste korraldamine, infotunnid koolides ohutuse teemadel, avalikel üritustel demonstratsioonesinemised, lastelaagrite läbiviimine);
  • huvitegevuse korraldamine (nt. vanglas kinnipeetavatele kunstiringi läbiviimine);
  • eestkoste (nt. vabatahtlike päästjate huvide eest seismine, arengukavade koostamine)

Esimesed priitahtlikud tuletõrjeseltsid loodi Eestis juba 1860-ndatel aastatel. Priitahtlikud pritsimehed on oma kodukandis abiks tulekahjude kustutamisel, samuti tegelevad nad aktiivselt ennetustööga. Erinevaid päästeala vabatahtlikke ühendusi koondab ning valdkonda arendab Päästeliit.

Vabatahtlikud merepäästjad aitavad veekogudel hättasattunud inimesi. Foto: Kaja Hiis
Vabatahtlikud merepäästjad aitavad veekogudel hättasattunud inimesi. Foto: Kaja Hiis

Tänaseks on loodud mitmeid vabatahtlikke merepäästeühinguid, kus koolitatud vabatahtlikud abistavad veekogudel hätta jäänud inimesi. Vabatahtlikku merepäästet edendab Eestis MTÜ Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste. Tule- ja veeohutuse teemalisele ennetusööle on keskendunud Vabatahtlik Reservpäästerühm, mille vabatahtlikud aitavad ühtlasi päästjaid suurõnnetuste puhul ja kadunud inimeste otsimisel.

Pikaajaliste traditsioonidega on Eestis ka suurim vabatahtlikke koondav riigikaitseline organisatsioon Kaitseliit, mis kaasab koos NaiskodukaitseNoorte Kotkaste ja Kodutütardega üle 20 000 vabatahtliku. Loodud on Kaitseliidu küberkaitse üksus, mis kaasab vabatahtlikke IT spetsialiste riigi küberturbesse.

Korrakaitse alal on oluline kodanikualgatuslik naabrivalve liikumine (vt. Eesti Naabrivalve), kus julgustatakse elanikke olema ise tähelepanelikud ning korrarikkumiste puhul vajadusel sekkuma. Riigipoolse initsiatiivina kaasatakse vabatahtlikke korrakaitsjatele appi abipolitseinikena. Abipolitseinikke koondab ning valdkonda arendab Eesti Abipolitseinike Kogu.

Vabatahtlikke kaasab taasühiskonnastamise valdkonnas Justiitsminiteerium, kes korraldab vabatahtlike tegevust vanglates (nt. kaplanid, tugiisikud) ja kriminaalhooldusabilistena.

Kuidas riik toetab?

Siseministeerium toetab ja edendab vabatahtlikku tegevust sisejulgeoleku valdkonnas. Töö paremaks ja tõhusamaks korraldamiseks on Siseministeerium sõlminud pikaajalised koostöökokkulepped Päästeliidu, Eesti Abipolitseinike Kogu, Eesti Naabrivalve ja Eesti Vahatahtliku Mere- ja Järvepäästega.

2010. aastal jõustus uus päästeseadus, mis sätestab senisest selgemalt vabatahtliku päästeülesanded, õigused ja kohustused. Vabatahtlikule päästjale kehtivad kindlad nõuded, riik pakub sotsiaalseid tagatisi (nt. hüvitised õnnetuse korral) ning kulude katmist. Oluline on riigipoolne mitterahaline panus, nt. koolitused, varustus ja tehnika vabatahtlikele.

Abipolitseiniku seadus sätestab vabatahtliku abipolitseiniku õigused, kohustused ja tegevusala, samuti abipolitseinikuks saamise nõuded. Abipolitseinikele on ettenähtud põhjalik väljaõpe, kulude katmine ning hüvitised õnnetusjuhtumite korral.

Kaitseministeerium rahastab Kaitseliidu tegevust, mis toimib Kaitseliidu seaduse alusel. Kaitseliitlastele pakutakse väljaõpet, sotsiaalseid tagatisi õnnetuste puhul, neile kaetakse õppustega seotud kulusid ja neil on õigus saada aastas tööandja käest viis päeva palgalist ja viis päeva palgata lisapuhkust.

Justiitsiministeeriumil on olemas määrus, millega toetatakse vabatahtlike kaasamist vanglates ja kriminaalhoolduses. Eripäraks on, et Justiitsministeerium ise tegeleb otse vabatahtlikega (vanglate osakond). Vabatahtlikele kaetakse tegevusega seotud kulud, pakutakse mentorlust.