Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Sport ja kehakultuur

Vabatahtlikud võistlust korraldamas. Foto: Kristel Aija
Vabatahtlikud võistlust korraldamas. Foto: Kristel Aija

Spordivaldkonnas on vabatahtlikel väga oluline roll, sest nendeta oleks Eestis väga keeruline suuremaid spordivõistlusi läbi viia. Samuti aitavad vabatahtlikud mittetulunduslikes spordiklubides läbi viia treeninguid, korraldada võistlusi, korrastada spordiplatse ja hankida lastele sportimisvahendeid. Ligikaudu 19 % vabatahtlikest tegutseb spordi ja kehakultuuri valdkonnas.

Vabatahtlike tegevustena võib välja tuua:

  • spordivõistlustel abistamine (nt. välisriikide võistlejate ja võistkondade giidid, tõlkijad, osalejate registreerimine, piletite müük ja kontrollimine, raja julgestamine, võistlejate abistamine stardis, joogipunktides ja finišis);
  • spordivõistluste korraldamine (nt. läbirääkimised partnerite ja sponsoritega, meediatöö, juriidiline nõustamine, vabatahtlik kohtunikutöö);
  • treeningute läbiviimine (nt. professionaalsete sportlaste juhendamine, täiskasvanute harrastussportlaste võistkonna treenimine, eakatele võimlemistundide läbiviimine);
  • spordiklubide- ja koolide juhtimine (nt. kohaliku laste jalgpalliklubi eestvedamine);
  • sportimiskohtade korrastamine (nt. ruumide remont, talgute korras spordiplatside hooldamine);
  • sponsorite ja toetajate otsimine (nt. sportimisvahendite hankimiseks, reisikuludeks)

Spordialaliidud ning harrastusspordi ürituste korraldajad – enamasti mittetulundusühingud – teevad pidevalt koostööd vabatahtlikega erinevate rahvusvaheliste tiitlivõistluste ja harrastusspordi ürituste läbiviimisel. Näiteks 2011. aasta juulis Tallinnas toimunud Euroopa juuniorite meistrivõistlusi kergejõustikus aitasid korraldada ligikaudu 250 vabatahtlikku. Igal aastal kaasab Klubi Tartu Maraton sadu vabatahtlikke erinevate spordiürituste läbiviimiseks. Spordiklubi 100 ei saaks samuti toimida vabatahtlike toeta: iga-aastase suurürituse – orienteerumisnädala – läbiviimiseks kaasatakse ligikaudu 130 vabatahtlikku, igapäevaselt tegutseb organisatsioonis neid aga 20.

Lisaks võistluste korraldamisele on vabatahtlikud aktiivselt kaasatud ka sportlasi ühendavate spordikoolide ja -klubide igapäevasesse treeningtegevusse, kuhu on koondunud mingi kindla spordialaga tegelevad noored ja täiskasvanud. Vabatahtlikud aitavad spordikoolidel ja -klubidel läbi viia treeninguid, korraldada võistlusreise, annavad juriidilist nõu. Mitmed spordiklubide juhatajad ja treenerid teevad seda tööd vabatahtlikuna tasu saamata.

Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus korraldab koolitusi vabatahtlikele sporditöötajatele ja treeneritele ning on välja andnud ülevaate vabatahtliku spordiliikumise kujunemisest Eestis, samuti käsiraamatu vabatahtlike kaasamisest spordiorganisatsiooni töösse. MTÜ Spordiaasta koondab vabatahtlikke spordientusiaste, kes soovivad kaasa aidata rahvaspordi ja liikumisharrastuse edendamisele.

Kuidas riik toetab?

Kultuuriministeerium toetab rahaliselt peamiselt spordialaliite ning spordivõistlusi ja harrastusspordiüritusi. Spordisüsteem Eestis on väga detsentraliseeritud, ministeerium ise vabatahtlikku tegevust ei koordineeri ega arenda. Spordialaliidud, võistluste ja spordiürituste korraldajad on oma tegevuses iseseisvad ning kaasavad oma töösse aktiivselt vabatahtlikke.