Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Vabatahtlikkusest üle lahe. Vol 1

Äsja avaldatud uuringutulemused kinnitavad, et Soomes on möödunud aasta jooksul vabatahtlikus tegevuses osalenud ligi 40% elanikkonnast. Kuigi vabaühendused kurdavad Soomes tihtipeale, et uusi aktiviste olevat keeruline leida ning neid pikema ajaperioodi vältel ühenduses hoida, näitab uuring vastupidist: inimesed on valmis vabatahtlikuna aega pühendama küll. Kansalaisareena juht Leo Stranius arvab, et keerulisem on vabatahtlikke leida nendel ühendustel, kus vabatahtlik tegevus ei ole põhjalikult läbi mõeldud ning kus vabatahtlike rollide loomisel ei ole arvestatud vabatahtlike soovide ja vajadustega.

Kansalaisareena on aga üle-Soomeline vabatahtlike keskus, mis tegeleb vabatahtliku tegevuse alase teavitustööga ja huvikaitsega ning toetab igati vabatahtliku valdkonna ekspertide omavahelist koostööd ning üksteiselt õppimist. Kansalaisareena on ühtlasi ainus ühendus Soomes, mis tegeleb huvikaitsetegevustega vabatahtliku tegevuse valdkondade üleselt. Ühendus kogub kokku vabaühenduste seisukohti ja arvamusi, et vabakonna hääl kõvemini ja mõjusamalt kõlaks.

Et olla otsustajate silmis paremini kuuldav ja nähtav, on Kansalaisareena eestvedamisel loodud parlamendis vabatahtliku tegevuse toetusgrupp, kuhu kuulub 14 parlamendisaadikut. Aeg-ajalt korraldab ühendus koos parlamendi toetusgrupiga temaatilisi seminare, et probleemkohti ja arenguvajadusi tõstatada ja ühiselt arutada. „Viimase seminari teemaks oli hiljuti jõustunud uus töötutele suunatud seadus, mis kohustab iga töötut üles näitama teatavat aktiivsust. Näiteks peaks töötu tegema pisikesi tööotsakesi, käima mõnes ettevõttes aeg-ajalt abiks ning tõestama, et ta otsib aktiivselt tööd. Kes aktiivne pole, kaotab osa töötuna saadavast toetusest. Vabakonna silmis on probleemkohaks asjaolu, et vabatahtlik tegevus ei lähe aktiivne olemisena arvesse,“ toob Leo näite. Kansalaisareena eesmärgiks on hoida teema päevakorral ning jõuda vastava seadusemuudatuseni, mis arvestaks töötu vabatahtlikuna panustatud töötunde aktiivne olemisena.

Ühenduste vahelise koostöö julgustamiseks on Kansalaisareena juurde loodud nö Valikko võrgustikud. Üle Soome tegutseb 24 piirkondlikku vabatahtlike kaasajat ühendavat gruppi. Sellises võrgustikus olemine aitab vabatahtlike kaasajatel olla ühises infovoos, vahetada kogemusi, arendada oma kompetentse ning soodustada ühenduste vahelist koostööd.

Soome vabatahtliku tegevuse eestvedajatele tundub üha enam, et inimesed kogunevad meelsamini organiseerumata algatuse ümber vastavalt vajadusele ning huvi organisatsioonide pakutavate vabatahtliku tegevuse võimaluste vastu kipub kahanema. Helsinki Diakoonia Instituudi direktor Laura Hakoköngäs näeb sellises arengus pigem positiivseid külgi. „Inimesed on tegelikult fantastilised, neil on väga palju tarkust ja ressurssi. Organisatsioonina peame me hoopis õppima inimesi usaldama ning laskma neil ise öelda, mida ja kuidas nad tahavad teha. Küsigem parem oma vabatahtlikelt: meil on selline probleem, mis arvate, kuidas me seda lahendada saame. Ja uskuge mind, inimesed loovad vapustavalt nutikaid lahendusi!“ kiidab Laura. Ka eksimusi ja läbikukkumisi ei tohi karta, neist ju õpitaksegi!

Soomes käisid kontakte loomas ja inspiratsiooni otsimas Anu Viltrop ja Eha Paas.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja