Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Vabatahtliku motivatsiooniaudit – praktiline tööriist vabatahtlike juhendajatele

Möödunud nädalal kirjutasin sellest, kas vabatahtlikud võivad või peavad olema isetud või mitte. Olen  endiselt seda meelt, et inimene on alati rohkem või vähem isekas ning ka vabatahtlikuks olemist kannustavad suuremal või vähemal vääral isiklikud soovid või vajadused. Me küll räägime, et iga inimese motivatsioon tuleb inimese enese seest, kuid vabatahtlike kaasaja võimuses on inimese sees olevaid motivatsioonialgeid poputada, kasvatada ja võimendada.

Iseenesest on vabatahtliku motivatsiooni, selle taustu ja tagamaid uuritud üle maailma palju. Antud lugu on inspireeritud iseenesest juba üsna vanast uuringust, mille viisid 2004. aastal läbi Judy Esmond ja Patrick Dunlop. Uuringu käigus loodi (kuigi õigem on öelda ilmselt täiendati) vabatahtliku motivatsiooniaudit. Uuringus määratleti 10 erinevat motivatsioonilist karakteristikut, mille määra ja ulatust auditiga mõõta. Auditit testis Lääne-Austraalias 15 organisatsiooni ning üle 2000 vabatahtliku. Küllap teeb pikk vahemaa ning kultuurilised ning ühiskondlikud erinevused oma töö ning kõike üks-ühele üle võtta ehk ei saa, aga põnev lugemis- ja katsetamismaterjal on see siiski.

Usutavasti aitab selliste küsimuste üle mõtisklemine vabatahtlike kaasaval organisatsioonil paremini aru saada, mis tema vabatahtlikke innustab ja mis mitte.

Motivatsioon ja vabatahtlike värbamine

Paljud vabatahtlike juhendajad arvavad, et nad mõistavad suurepäraselt, mis nende praegusi ja tulevasi vabatahtlike motiveerib. Ülalmainitud uuringu läbiviijad märkisid, et motivatsiooniauditi tulemused olid sageli vabatahtlike juhendajate jaoks üllatavad, sest nende eeldused ei olnudki väga täpsed. Päriselus juhtub tihtipeale, et ühendus keskendub oma teenuse arendamisse ja sihtrühma vajaduste rahuldamisse (mis on ka kõik väga vajalik!) ning vabatahtlike motivatsioonialased vajadused jäävad tegelikult tagaplaanile.

Uurides süvitsi uute ja ühenduses juba tegutsevate vabatahtlike motivatsioonitegureid, saame ilmselt üsna häid nippe, kuidas viia läbi efektiivsemaid vabatahtlike värbamiskampaaniad. Meil ei ole ju mõtet meelitada vabatahtlikke ühendusse suurepäraste sotsiaalsete aktiviteetidega, kui tegelikult peavad potensiaalsed tulijad oluliseks hoopis kogemuste omandamist tulevase karjäärivaliku tarbeks. Seega võib sageli juhtuda, et vabatahtlike otsingutel kasutatakse vähemalt osaliselt mittesihipäraseid sõnumeid, mis ei kõneta võimalike huviliste motivatsioonilisi vajadusi.

Motivatsioon ja püsivabatahtlik

Kuidas valida vabatahtlikule sobilikku tööd? Uue vabatahtliku motivatsiooni hinnates saab juhendaja valida vabatahtlikule sellise töö, mis kõige enam tema motivatsioonilisi vajadusi rahuldab. Näiteks kui vabatahtlikule on oluline teiste vabatahtlikega suhtlemine, kuid ta pannakse arhiivi üksinda dokumendikaustu korrastama, ei ole tulemus ilmselt kuigi hea.

Usun, et vabatahtlik püsib ühenduses tõenäoliselt pikema aja jooksul siis, kui tema motivatsioonialased vajadused on kaetud. Ärgem unustagem ka seda, et vabatahtliku motivatsioon võib ajas muutuda ning iga nutikas vabatahtlike juhendaja uurib oma püsivabatahtlikke soove ja vajadusi regulaarselt. Selleks võib kasutada nii sihipärast arenguvestlust, aga miks mitte ka motivatsiooniauditit. Ükskõik, millist meetodit me kasutame, saame motivatsiooni hinnata ikkagi käesolevas ajahetkes, tulevik jääb vähemalt selles asjas alati tabamatuks. Kui vabatahtlike motivatsiooniliste vajaduste väljaselgitamine näib ajamahukas, siis pidage alati silmas ka seda, et uute vabatahtlike leidmine ja koolitamine on samamoodi mahukas töö.

Vabatahtliku motivatsioonilisi vajadusi hinnates ei tohiks unustada ka seda, et üldjuhul motiveerib vabatahtlikku rohkem kui üks põhjus ning tihtipeale ei ole ükski põhjus teisest domineerivam.

Vabatahtliku motivatsioon uuringu põhjal

Lääne-Austraalias läbiviidud uuring näitas, et sealseid vabatahtlikke kannustas kõige võimalus teisi aidata ning arusaamine, et tehtud heategu tasub end tulevikus kindlasti ära. Kolmandale kohale platseerus märkamine ja väärtustamine, tunnustus. Muud karakteristikud (näiteks turvatunne, karjäärivõimalused, sotsiaalne suhtlus jms) osutusid vabatahtlike jaoks vähem olulisemateks. Meenutuseks, Eesti viimasest vabatahtliku tegevuse uuringust selgus, et ka meie inimesed hindasid kõige olulisemaks vabatahtlikust tegevusest saadavat emotsionaalset heaolu ning teisena võimalust inimesi aidata.

Kuigi iga inimene on erinev ning ka tema motivatsioon on alati ainulaadne kombinatsioon erinevatest teguritest, on märgata ka üldisi seaduspärasusi. Näiteks selgus, et vanemaid inimesi ning pensionäre karjäärivõimalused niipalju ei motiveeri, kuid sotsiaalne suhtlus ning tunnustus on neile üldjuhul väga olulised.  Tööalased arenguvõimalused olid mõnevõrra olulisemaks motivaatoriks neile, kel madalam sissetulek. Nendele inimestele oli olulisem ka vabatahtliku tegevusega kaasuv isiklik areng. Samuti oli madalama sissetulekuga inimestele olulisemaks tunnustus ja sotsiaalsed suhted. Erisused erinevate sissetulekutega inimeste seas ei olnud siiski väga suured, kuid näiteks enesehinnangu teemad muutusid kõrgema sissetulekuga inimeste seas üha vähem oluliseks.

Kõnealuses uuringus püüti saada aimu ka sellest, miks inimesed vabatahtlikud ei ole. Kuigi küsitluses osales vähe inimesi, joonistus selgelt välja asjaolu, et vabatahtlik tegevus peab inimesele näima oluline, mõtestatud ja vajalik, siis ehk tekib inimese ajaplaani selleks ka võimalus. Seega leidis kinnitust asjaolu,  et mida paremini saab vabatahtlik aru organisatsiooni väärtussüsteemist ja mida enam see ühildub (potensiaalse) vabatahtliku enda väärtussüsteemiga, seda tõenäolisemalt inimene selles ühenduses vabatahtlik on. Veelgi enam, iga organisatsioon peab mõtlema sellele, kuidas pidevalt näidata seost vabatahtliku tegevuse ning organisatsiooni suure eesmärgi vahel. Meenutagem, et eesti inimesi takistab vabatahtlikuks tulemist kõige enam asjaolu, et nad ei tea vabatahtliku tegevuse võimalustest ning see, et keegi pole neid kutsunud.

Kuigi uuringutulemusi ei saa kindlasti üks ühele tänasesse Eestisse üle kanda, siis vaieldamatult on vabatahtliku  motivatsiooniliste vajaduste mõistmine oluline ka meil siin. Veelgi enam, see kätkeb endas palju võimalusi, kuidas muuta vabatahtlik töö oma ühenduses atraktiivse(ma)ks, jagada vabatahtlike seas ülesandeid efektiivsemalt ning hoida oma vabatahtlikule ühenduses pikka aega.  Allpool on ka vabatahtliku motivatsiooniaudit eesti keeles olemas, julgustan seda oma ühenduses proovima ja katsetama.

Mõtteteri vabatahtlike juhendajale:

  1. Iga vabatahtliku motivatsioon on segu erinevates teguritest
  2. Iga inimese motivatsioon aja jooksul muutub, teiseneb
  3. Iga vabatahtliku eesmärgid on keeruline segu altruistlikest ja egoistlikest põhjustest
  4. Mitte keegi ei taha raisata aega, seega peab olema iga tegevus vabatahtliku jaoks mõttekas ja mõtestatud
  5. Iga vabatahtlik tahab vähemalt natukenegi maailma muuta.

Mõtiskles Anu Viltrop

Lisalugemist:

Motivatsiooniaudit eesti keeles

Kõnealune uuring: https://volunteer.ca/content/clan-wa-inc-developing-volunteer-motivation-inventory-assess-underlying-motivational-drives

Nippe püsivabatahtlike hoidmiseks: http://vabatahtlikud.ee/tule-homme-jalle-ehk-kuidas-hoida-oma-pusivabatahtlikke/

Nippe vabatahtlike motiveerimiseks: http://vabatahtlikud.ee/organisatsioonile/juhendmaterjalid/kuidas-motiveerida-vabatahtlikke/

Üs lihtsamat sorti vabatahtliku motivatsiooni hindamise audit, inglise keeles: https://generosityresearch.nd.edu/assets/13636/clary_snyder_volunteer_function_inventory_scale.pdf

Ning veel paar temaatilist artiklit:

http://www.apa.org/monitor/dec06/helping.aspx

http://evidencebasedliving.human.cornell.edu/2010/04/23/want-better-volunteers-understand-their-motivation/

 

Tagasi nimekirja