Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Vabatahtlikuks kasvanud

President Kersti Kaljulaid annab Karl Kirdile üle Aasta vabatahtliku tunnustuse. Foto: Arno Mikkor
President Kersti Kaljulaid annab Karl Kirdile üle Aasta vabatahtliku tunnustuse. Foto: Arno Mikkor

Karl Kirt on vabatahtlikuna jõudnud nii palju korda saata, et 2016. aastal andis president talle üle aasta vabatahtliku tiitli. Karl kommenteerib: „Selline tiitel loomulikult innustab edasi tegutsema ning  kutsub üles järgmistele väljakutsetele.“ Karl on veendunud, et tunnustus kuulub tervele meeskonnale, kes temaga koos erinevates organisatsioonides tegutsevad ja tegutsenud on.

Karl on  – kahtlusteta – loomult liider ja eestvedaja. Ta on inimeste inimene ning enda hinnangul eriti sobilik juht siis, kui on vaja kiiresti areneda ja kasvada.

Vabatahtliku teekonna algus

Karli elu vabatahtlikuna algas kodulinnas Tõrvas. „Tõrva gümnaasiumis oli väga tegus õpilasesindus, kuid sinna sai kandideerida alates 5. klassist.  Algklassides olime kadedad nende peale, kes olid kandideerimiseks juba piisavalt vanad,“ meenutab Karl. 5. klassis seadis Karl oma kandidatuuri üles ning oli üks kahest klassikaaslasest, kes esindusse sai. Möödus kaheksa tormakat aastat õpilasesinduses, mille käigus sai Karl proovida kätt kõikvõimalike ülesannete ja ametipositsioonidega. Korraldati palju ägedaid üritusi ning põnev oli nii tegijatel kui osalejatel. Selle aasta kevadtalvel käis Karl Tõrva koolinoortele tundi andmas ning sai teada, et omal ajal algatatud sündmustest – näiteks klasside vaheline mälumäng, spordipäevad – on saanud juba traditsioonid.

Karlil on aga rahutu hing. Õpilasesindus on paljuski koolikeskne, kuid noortel eesotsas Karliga tekkis soov panustada senisest enam ka linna ellu. Kuna Eesti Noorteühenduste Liidul oli toona noortevolikogude loomine aktiivselt käsil, otsustati üheskoos ka Tõrvasse selline volikogu luua. 2009. aastal planeeriti ja kavandati ning 2010. aastal toimusid esimesed valimised. Karl meenutab algusaega mõnusa muigega: „Korraldus läks meil alguses ikka üle kivide ja kändude. Võtsime teema väga suurelt ette. Kandideerida võisid kõik 14.-26 aastased noored, kuid me ei mõtestanud lahti, mis asi noortevolikogu üldse on.“ Seega juhtus nii, et 11 kohale kandideeri kuus inimest. Siis oli küll sahistamist, et see algatus on läinud vett vedama, tõdeb Karl. Kuus kuud pärast noortevolikogu algatamist toimusid aga uued valimised ning siis kandideeris juba 11 inimest viiele kohale.

Sealtpeale on noortevolikogu olnud linnale väga aktiivseks partneriks. Noortevolikogu eesmärgiks on linna arengu teemadel kaasa rääkida, küsida küsimusi ja teha ettepanekuid. Tõrvas on noored tegelenud erinevate haridusküsimustega, teinud ettepanekuid linna ja kooli arengukavasse ning samuti on aidatud kaasa erinevate ürituste korraldamisele. Noortevolikogu algusaegadel ehitati linnas kanalisatsiooni, suur osa linnast oli üles kaevatud ning ka noortel jätkus palju teravaid küsimusi!

Projektide kirjutamiseks on vaja aga juriidilist keha. Täisealiseks saades tundus Karlile mittetulundusühingu loomine väga loogilise jätkuna: sedasi sündis koos kaasvõitlejaga MTÜ Tõrva Noorte Liit. Ühenduse kaudu koguti annetusi ning kirjutati projekte. 2013. aastal liitus MTÜ-ga Margo Metsoja, kelle käe all – ütleb Karl tunnustavalt – paisus organisatsioon kui pärmitaigen.

Kui Tõrva linnapea käis välja idee, et noored võiksid teha oma raadio, siis hakkas Karl mõttekaaslastega ideest kohe kinni. Esimest korda oli Tõrva raadio eetris 2014. aasta suvel ning kuigi oli algselt planeeritud ühekordse projektina, on sellestki sündinud juba traditsioon.

Elumuutja – Tõrva raadio

„Raadio tegemine on muutnud minu elu,“ kinnitab Karl tõsiselt: „Olen teinud asju, mida poleks uskunudki: kirjutanud näidendeid, juhtinud saateid, turundanud, viinud läbi koolitusi. Olen palju kasvanud ja arenenud!“ Tohutu aja- ja töökulu, kuid meeletu kogemus!

Raadiot tegemas. Foto: Ülav Neumann
Raadiot tegemas. Foto: Ülav Neumann

Tõrva raadio on eetris kaks korda aastas juulis ning aastavahetuse paiku, 15-17 päeva korraga. Raadiokuulajate arvu on raske mõõta, kuid internetis on raadio püsikuulajaid 20-30. Samas kuuleb linna pealt raadios eetris olnud saadetele palju vastukaja ning järelkuulamine on väga populaarne. Küllap siis meid ikka kuulatakse, on Karl kindel.

Tõtt öelda ei teatud esimesel korral raadiotegemisest suurt midagi. Hea, et eetrilubagi oli. Edaspidi on käidud erinevates Eesti raadiotes tarkusi omandamas. Programm on Tõrva raadios mitmekesine nagu raadiole kohane. Hommikuti on otse loomulikult eetris hommikuprogramm. Olulisel kohal on piirkonna elanikest kõnelevad persoonilood. Samuti tehakse raadioteatrit, kusjuures eetris on nii teiste kui ka iseenda kirjutatud näidendid. Muusikaprogrammis tutvustatakse muusikat Kongost Antarktikani. Seega peavad saatejuhid õppima erinevaid muusikastiile hästi tundma, et neid teistelegi tutvustada saaks. Intervjuusid tehakse nii kohalikega kui ka üle Eesti tuntud inimestega. On ka stuudiost välja saade. „Meid kannustab ühelt poolt omakasupüüdlik enese arendamise soov, aga teisalt loodame, et tulevikus on see väärt materjal kodukandi ajaloo uurimisel ja mõtestamisel,“ võtab Karl teema kokku.

Otse loomulikult raadiot üksi ei tee. Teisel eetriajal, 2014. talvel, oli raadioga seotud juba igati korralik meeskond. 2015. aastal loodi raadio nõukogu ning valiti peatoimetaja. Raadios on üheksaliikmeline juhatus (toimetus) ning ca 25-liikmeline meeskond. Kõik vabatahtlikud! Karl arvestab, et raadio täieõiguslikuks liikmeks saab igaüks, kes on raadiohooajal vähemalt 10 tundi eetris. Suurem osa raadiotegijatest on õpilased ja üliõpilased, kuid vähesed tööinimesed püüavad puhkuse sättida selleks ajaks, kui raadio eetris on.

Raadio rahastus tuleb projektidest: peaasjalikult kohaliku omaalgatuse programmist, aga ka Tõrva linn ja Helme vald toetavad. Mis puudu jääb, pannakse pikema jututa omast taskust juurde. Ka omatulu teenitakse: iga kohalik ettevõtja saab osta raadiosse reklaami ning seeläbi kohalikke tegijaid toetada.

Lisaks inimestele ja rahale vajab raadio ka korralike ruume. „Meil on üsna spetsiifilised nõudmised. Meil on vaja suurt ruumi, kuhu mahuks 25 inimest korraga töötama, kaht stuudiot, ning pisemat tuba, kus saaks süüa ja puhata,“ loetleb Karl.

Senise ajaloo jooksul on stuudio leidmine olnud väljakutseterohke töö. Kord andis ruumid soodsa hinnaga rendile üks ettevõte, ühel hooajal oldi Tõrva noortekeskuses, kuid seal jäi kahjuks lihtsalt kitsaks. Eelmisel suvel asus raadio vanas veskimajas, mis oli varasemalt kasutusel olnud oksapurustamise tehasena. „Tegemist on vana ja lagunenud hoonega, millel seinad ja isegi lagi olid oksapuruga koos. Ma pole elus niipalju koristanud, kui sel suvel!“ meenutab Karl. Samuti oli vaja ehitada vaheseinu ja sättida paika aknaid. Talveks oli ruum paraku sobimatu – tuul tuhises seintest läbi ning ka küttevõimalust polnud. Sellel suvel asub raadio samas kohas, kus ka eelmisel talvel, mis tähendab, et suuri ehitustöid vaja teha pole. Milline aja kokkuhoid!

Tõrva ja noored

Teadagi, et eriti just noored kipuvad liikuma suurematesse linnadesse, lausa välismaale. Karl on veendunud Tõrva patrioot: „Elasin Tallinnas kolm aastat töö ja kooli tõttu. Eks ma lõpuks harjusin ära ja pealinn hakkas meeldima ka, kuid pärast nädalavahetust Tallinnasse jõudes tuli tihti raske tunne südamesse.“ Karl teab, et selliseid tõrvakaid on veel.

Elu seab teinekord omad piirid. Väikelinnas on tööd raske leida, ka Karl on seda kogenud. „Olen töötanud Sven Mikseri ja Ivari Padari nõunikuna. Kui olukord muutus, tulin tagasi Valgamaale ja pidasin plaani elu siin jätkata. Olin kuus kuud töötu ning meeleheide kippus peale tulema,“ tunnistab Karl. Mis sest, et sotsiaalne elu oli samal ajal tihe ja kiire: mõnikord käis ta saateid tegemas Ruut FMis ning tegeles intensiivselt vabatahtlikuna Tõrva raadios.

Käesoleva hetkel töötab Karl Valga linnas spordi- ja noorsootöö vanemspetsialistina ning on väga rahul nii töö sisu kui asukohaga. „Mul on väga hea meel, et ka Valgas on heas mõttes aktiivsed noored hullud ning elu keeb!“ Karlil jätkub kiidusõnu ka Valga noortekeskuste töötajatele, kes oskavad noori vajalikul määral toetada ja utsitada.

Karl on sõpradega arutanud, et 2-3 aastat tahaks kindlasti veel Tõrva raadiot teha. Mis edasi saab? Järelkasvu peale on mõtlema hakatud juba praegu. „2015. aastal tegime miniraadio projekti. Kutsusime koolitusele 4.-6. klassi õpilased ning õpetasime neile raadiotööd,“ jutustab Karl. Alustas 15 õpilast, kellest tänaseks päevaks on raadiomeeskonnaga tihedalt seotud neli väga tublit noort. Nad on täieõiguslikud raadiomeeskonna liikmed ning neil on ka oma saated. Järgmisel sügisel on taaskord plaanis sarnane projekt ellu kutsuda. Ei tahaks ju, et Tõrva raadio eestvedajate väsimise tõttu tulevikus unustuse hõlma vajub.

Kui üldse – siis ikka südamega

„Ma arvan, et kogu minu tööelu on tulnud täna minu vabatahtliku töö kogemusele!“ on Karl kindel: „Just vabatahtlikuna olen saanud end proovile panna väga erinevates valdkondades ning õppida üha uusi ja uusi asju.“

Karl soovitab igal noorel proovida erinevaid tegevusi, et saada aru, mis kõige enam meeldib ja sobib. Ning seda, mis hingele oluline, tuleb ikka täie südamega teha: „Kui sulle meeldib arvutimänge mängida, siis hakka kasvõi seda teemat kogukonnas eest vedama! Ja siis ikka täiega!“ innustab Karl.

Tagasi nimekirja