Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Aga mina olen vabatahtlik!

Aga mina olen vabatahtlik – just sellist pealkirja kandis Liikumise Kodukant ja vabatahtliku tegevuse võrgustiku ühiskampaania, mis sai alguse novembris ja tõi iga päev Facebookis meieni ühe vabatahtliku loo.

Soovisime kampaania kaudu inimestele teada anda, millised võimalusi pakub vabatahtlik tegevus ühiskonnas osalemiseks ja kohaliku elu korraldamiseks.

Miks hakata vabatahtlikuks?

Vabatahtlik tegevus on lihtsamaid ja käepärasemaid viise olla aktiivne kodanik. See on sobilik kõigile hoolimata soost, east, haridustasemest või erialast, sest vabatahtlikud tegutsevad väga erinevates eluvaldkondades.  Jõukohase ja huviäratava võimaluse leiab endale iga soovija.

Inimesele, kel vabatahtlikuna toimetamise kogemus varasemast olemas, ei pea tavaliselt pikalt seletama, miks üks või teine inimene vabast tahtest ja tasu saamata oma aega ja oskusi panustab: on see siis hea tuju, rõõm tehtust, rahulolu uutest tutvustest ja oskustest.

Kui aga varasemalt on kokkupuude vabatahtlikkusega vähene või olemata,  võib olla keerukas mõista, miks keegi särasilmi salapäraseid vabatahtlikkuse asju toimetab. Uurime, mida vabatahtlikud ise arvavad:

Aivar Aasmaa, Eesti Skautide Ühing: Aga mina olen vabatahtlik, sest teisi aidates ja nähes nende silmis tänulikkust, tekib ka endal rahulolu ja suule naeratus. Olles abiks teiste elu paremaks muutmisel, näitame eeskuju inimestele, kes ei julge võtta seda otsustavat sammu teiste abistamiseks.

Riho Tuisk, vabatahtlik erinevates organisatsioonides: Aga mina vabatahtlik, sest nii saan noortele tegudega eeskujuks olla. Vabatahtlikuna saan kuhjaga positiivset tagasisidet ning tunnen end kasuliku ja vajalikuna.

Jane Floren, MTÜ Aasukalda Maa ja Merepäästekomando: Aga mina olen vabatahtlik, sest läbi vabatahtliku tegevuse arenen ja kasvan ka ise paremaks inimeseks. Armastan aitamist, noori ja ühtehoidmise tunnet.

Mari Aia, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi lastefondi värbamis-koolitusjuht: Aga mina olen vabatahtlik, sest nii saan superkangelasena võidelda paremate ravivõimaluste eest haigetele lastele ning muuta ebaõiglast maailma natuke helgemaks paigaks.

Ott Pärna, SCULT: Aga mina olen vabatahtlik, sest ma kogun positiivseid emotsioone. Spordivabatahtlikkus on seiklus nii Eestis kui laias maailmas!

Anne Dubrovin, Eesti Vabaõhumuuseum: Aga mina olen vabatahtlik, sest nii saan kasutada võimalust hoida, anda ja edasi kanda meie esivanemate mõtteid ja oskusi ning kogemusi ja traditsioone. Mulle meeldib Eesti Vabaõhumuuseumis.

Teet Tuulik, Kahe Silla Klubi: Aga mina olen (spordi)vabatahtlik, sest spordiürituste korralduses kaasa löömine on mulle hea väljakutse ja õpetlik kogemus. Vabatahtliku tegevusega kaasnevad uued tutvused, suhtlemise- ja meeskonnatöö kogemus, saan enda CV-d täiendada ja lisaks hulgaliselt häid emotsioone hästi korraldatud spordiürituse eest. Kõik see on põhjuseks, miks olen juba mitmendat hooaega Kahe Silla Klubi spordiürituste vabatahtlike meeskonnas.

Sirli Spelman, Arvamusfestival: Aga mina olen vabatahtlik, sest ka vaid ühe inimese õhinapõhisus võib muuta maailma paremaks!

Marika Nekljudova, Eesti Loomakaitse Selts: Aga mina olen vabatahtlik, sest armastan loomi kogu südamest. Tahan, et kõigil loomadel oleks hea ja turvaline elu.

Rasmus Lahtvee, Kaitseliit: Aga mina olen vabatahtlik selleks, et mistahes kriisi korral ise hakkama saada ja aidata ning kaitsta sealjuures oma peret, kogukonda ja kodumaad. Ma tunnetan isiklikku vastutust meie kõigi ühise turvalise Eesti Vabariigi püsimise ees ja olen valmis ise selleks midagi ette võtma. Ma olen kaitseliitlane, sest Kaitseliit annab mulle selleks suurepärase ja parima võimaluse.

Ester Tammis, Kodukant Hiiumaa: Aga mina olen vabatahtlik, sest panustades vabatahtlikena külaelu arengusse, määrame ise oma kodukandi saatuse.

Evelin Sulg, Teaduskeskus AHHAA: Aga mina olen vabatahtlik, sest see lisab mu elule värve.

Tarmo Pungas, Tallinna Keskraamatukogu: Aga mina olen vabatahtlik, sest see on võimalus end proovile panna ning teisi aidata. Raamatukogus on mul võimalik teha midagi, mis mind ennast huvitab, saades samal ajal uusi kogemusi ja tuttavaid.

Veronika Babits, Noorteklubi Active: Aga mina olen vabatahtlik, sest ma armastan aktiivset eluviisi ning naudin, et mul on võimalus teisi aidata. Vabatahtlik tegevus pakub mulle rõõmu ja rahuolu.

Marten Lauri, Varjupaikade MTÜ: Aga mina olen vabatahtlik, sest see pakub head vaheldust põhitööle. Kord kvartalis Varjupaikade MTÜ trükisooja ajakirja Käpa All käes hoida on äge kogemus.

Maiken Sulg, MTÜ-s Vanem Vend ja Vanem Õde: Aga mina olen vabatahtlik, sest särasilmsed lapsed on minule inspiratsiooniks. Mulle on tähtis neid kuulata ja olla nende jaoks olemas ning ulatada neile oma sõbralik käsi.

Mari-Liis Dolenko, Arvamusfestival: Aga mina olen vabatahtlik, sest ühise eesmärgi nimel koostoimetamine erinevate elualade inimestega annab mulle mõnusat energiat ja hea tunde, et aitan kaasa avatuma ja hoolivama Eesti kujundamisele. Töötan vabatahtlikuna Arvamusfestivali turundusmeeskonnas ja jälgin, et meie brändimeened oleksid võimalikult loodussõbralikud ja pärit kohalikelt tegijatelt.

Erna Kask, Vanurite Enseabi- ja Nõustamisühing: Aga mina olen vabatahtlik, sest sunniviisiline töö mulle ei meeldi. Töö üldse aga küll. Tegevuseta istuda on raske. Kui olen vabatahtlikult ametis, siis tunnen end tervena ja palju aastaid nooremana. Tunnen heameelt, kui saan oma kogemusi edasi anda ja kaaslast aidata.

Ants Kuningas, Eesti Külaliikumine Kodukant: Olen vabatahtlik, sest külade kestmajäämine on mu südameasi.

Mari Haamer, Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond: Aga mina olen vabatahtlik, sest minu meelest on ebaõiglane, kui inimese elu on raske millegi pärast, milles ta ise süüdi ei ole. Tahan anda oma panuse, et see ei oleks nii.

Hanna Maria Laaspere, Eesti Vabaõhumuuseum: Aga mina olen vabatahtlik, sest armastan Eestimaad ja meie ajalugu.

Raimo Nõu, Varjupaikade MTÜ: Aga mina olen vabatahtlik, sest saan loomade varjupaigas astuda oma igapäevarutiinist välja. Varjupaigas toimetamine ja koertega Paljassaare poolsaare looduses jalutamine annab mõnusa energia endale ning parema keskkonna varjupaigas uut kodu ootavatele loomadele.

Ave-Liis Kivest, Eesti Noorteühenduste Liit: Aga mina olen vabatahtlik kuna tegutsedes on mul võimalik astuda mugavustsoonist välja ning anda ka omapoolne panus ühiskonna parandamisse.

Mirko Abel, MTÜ Aasukalda Maa ja Merepäästekomando: Aga mina olen vabatahtlik, sest armastan end väljakutsetega proovile panna ja vabatahtlik pääste ning merepääste võimaldavad mulle seda. Elagu vabatahtlikud!

Perekond Pormeister, Karula Vabatahtlik Tuletõrjeselts: Aga meie oleme vabatahtlikud,sest see võimaldab ennast ületada,annab väärtuslikke kogemusi ja ehedaid emotsioone.Hoolides ja ja abikätt ulatades saame muuta ühiskonda paremaks ja turvalisemaks paigaks.

Seda  loetelu saab jätkata pikalt, sest vabatahtlikke on Eestis ca 300 000 (Praxis 2013 Vabatahtliku tegevuse uuring). Meie esitlesime kampaania käigus ligi 30 lugu. Võtaksime vabatahtlikuks olemise ja vabatahtlikuna tegutsemise kokku Mari Aia mõttega vabatahtlikust kui superkangelasest. Vabatahtlikud on tõepoolest superkangelased kõigile, kelle elu nad oma tegevusega paremaks teevad. Need 300 000 inimest, vabatahtlikku annavad näo meie kodanikuühiskonnale.  Eesti Vabariigi president Tooma-Hendrik Ilves tõdes 2016. aastal vabatahtlike tunnustamissündmusel Vihula mõisas, et kasu vabatahtlike tegevusest on üldine, sest sellest saavad leevendust konkreetsed inimesed ning tegelikult kogu Eesti. Samuti meenutas president Ilves, et Eesti inimestele on vabakondlik tegevus alati oluline olnud: ka meie ärkamisaeg oli tegelikult üks suur vabatahtlik kodanikualgatus, mis viis Eesti riigi taasloomiseni.

Kas eelpool toodud number, ca 30 000 vabatahtlikust superkangelast, on vähe või palju? Ühelt poolt on seda päris palju, isegi  natuke rohkem, kui keskmiselt Euroopa riikide näitaja. Kui aga uurida vabatahtliku tegevuse uuringut põhjalikumalt, siis selgub, et suur osa vabatahtlikke löövad kaasa aeg-ajalt mõne vahva algatuse või kampaania  juures. Neid inimesi, kelle elu loomulikuks osaks on saanud ka vabatahtlikus, on palju vähem.  Seega on veel päris palju teha!

Väga oluline on vabatahtlikku tegevuse võimalusi tutvustada lastele ja noortele  võimalikult varakult. Oleks hea, kui juba algklasside saavad lapsed vabatahtlikkusest maitse suhu.  Seega tasub leida võimalusi, kuidas noored viia kokku kohalike ühendustega ja pakkuda neile konkreetseid võimalusi kaasa tegemiseks, teisalt on mõistlik toetada noorte endi mõtteid, algatusi, mida ellu viia noorte endi vabatahtliku tegevusena. Üks tore võimalus on koolidel osaleda Vabaühenduste Liidu eest veetavas kogukonnapraktika programmis.  On tähtis, et noorteni jõuaks info ja võimalused ise midagi algatada, ise kuskil kaasa lüüa. Oluline oleks vabatahtlikuks käia koos perega, sest siis saab koos aega veeta ning lapsevanemad saavad lastele anda head eeskuju.

Ometigi pole noored ainus sihtgrupp, kellega tegelda. Soovime julgustada ka eakaid senisest enam vabatahtliku tegevuse võimalusi proovima. Kui inimene on oma lapsed juba üles kasvatanud, tööelust tagasi tõmbunud, võib olla aega ja võimalusi tegelda ka vabatahtlikkusega. Mitmed uuringudki on tõestanud, et eakad vabatahtlikud on tervemad ja rõõmsamad ning neil on paremad peresuhted. Tõenäoliselt tuleneb see sellest, et nad ei ole jäänud üksi, neil on põhjus kodust välja tulemiseks ning nad saavad olla kasulikud nii iseendale kui teistele.  Eakad saavad palju ka ise selleks ära teha. Fantastiline näide on Kadriorus tegutsev Vanurite Eneseabi ja Nõustamiseühing (VENÜ), mis pakub oma ruumides eakatele lugematuid võimalust ise toimetada, omavahel suhelda ja teineteist toetada.

Mida kõike juba tehakse ja kuhu vabatahtlikuks minna, sellest saab lähemalt lugeda Vabatahtlike Väravast.

Iga inimese elutee on tema enda käia, kuid vabatahtlikuna võib see teekond olla värvikirevam ja sisukam.

Tagasi nimekirja