Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Demokraatia ja vabatahtlikkus uues kuues!?

Allikas: Democracy 4.0

Väsimust ja tüdimust poliitika ja poliitikute tegevuse kohta on näha ja tunda kõikjal Euroopas. Ligikaudu 71% Euroopa kodanikest leiab Eurbaromeetri hinnangul, et poliitika tundub korruptiivne. 64%  sakslasi leiab, et poliitikud ignoreerivad nooremate inimeste vaateid. 2014. aastal nägime Euroopa Parlamendi valimisel madalaimat valimisaktiivsust läbi aegade. Tõsi, hiljuti lõppenud parlamendivalimistel tõusis valimisaktiivsus taas üle 50%.

Miks täna selline teemakäsitlus? Tahtsin teile tutvustada ühe noore aktiivse poliitiku Kader Sevinçu algatust, mis tutvustab ühtlasi ilmekalt, kuidas vabatahtlike kaasamistrendid ajas muutuvad.

Kader on pärit Türgist, kus ta on tuntud kui häälekas opositsioonäär. Ka tema märganud inimeste, eriti noorte, pettumust ja passiivust poliitika ja poliitikute vastu ning otsustas ka omalt poolt käised üles käärida. Sedasi sündis algatus Smart Democracy & Smart Citizenship ehk Democracy 4.0, mis juhib tähelepanu sellele, et 21. sajand eeldab teistsuguseid demokraatia-, poliitika- ja kodanikuks olemise mudeleid kui me seni oleme näinud ja harjunud. Tema hinnangul tahavad inimesed kaasa rääkida nii kohalikul, riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil, kuid tänapäevane poliitiline süsteem ei ole disainitud (eriti valimistevahelisel ajal) reageerima, vastama. Eriti noored valijad tunnevad, et tänapäevane poliitiline mudel kasutab selliseid süsteeme ja tehnoloogiaid, et nende küsimused jäävad vastuseta.

Nüüd, 21. sajandil, on elu keskendunud inimeste vajadustele. Me elame nutimajades. Meil on nutitelefonid. Miks meie demokraatia ei ole nutidemokraatia? Kaderi sõnul on meie poliitilise süsteemi elemendid püsinud muutumatuna ligi 200 aastat, kuid maailm on vahepeal niipalju muutunud! Demokraatia ei saa tähendada iga paari aasta tagant valimistel hääletamist, vaid see tähendab otseselt inimesi, nende elusid, otsuseid ja vääärtusi. Kader kutsus Euroopa parlamendi valimiste ajal kodanikke – eriti noori – üles kasvatama nutidemokraatiat, so demokraatiamudelit, kus kodanikud oleks enam kaasatud.

Kader pakub välja ka mõned lahendused:

  • Esiteks, poliitik peaks kodanikke aktiivselt otsuste tegemise protsessi kaasama.
  • Teiseks, kommunikatsiooniks tuleks kasutada uusi tehnoloogiaid. Tänapäevase tehnoloogia abil on kodanikul hulgaliselt tööriistu (nt sotsiaalmeedia), kuidas levitada, jagada, väljendada ja ka vastu võtta erinevat infot.
  • Kolmandaks, tuleb poliitikul õppida kombineerima osalust, koostööd ning läbipaistvust. Poliitika osaks peab saama avatud diskussioon ning iga poliitik peab tundma aruandekohustust oma valijate ees.

Algatus oli olemuselt aga imelihtne ning sobilik meelsuse näitamiseks ka kodust lahkumata: Kader kutsus noori kirjutama postkaardile Euroopa parlamendisaadikule või kandidaadile sobilik sõnum või üleskutse sellest, milline peaks olema tänasesse maailma sobiv demokraatia ning postitama selle postkaardi sotsiaalmeediasse. Sedasi markeeriti 20. sajandi vahendite (postkaartide) kasutamist 21. sajandil (sotsiaalmeedias). Algatusest võttis mitmete töötubade ning erinevate sotsiaalmeediakanalilte kaudu osa sadu ja sadu noori. Jääb vaid loota, et püsivate muutuste loomiseks töö jätkub.

Democracy 4.0 algatus näitab suurepäraselt, et inimesne ei ole aktiivne vaid siis, kui ta mõned organisatsioonis vabatahtlikuna tegutseb. Kodanik ise teeb, ise teab, ise otsustab, kui palju, millises rollis ja mahus ta kaasa lööb. Üle Euroopa on märgata tendentsi, et inimesed kogunevad enda jaoks olulise ja meelepärase algatuse ümber vastavalt vajadusele (tihtipeale on see vajadus inimese jaoks lühiajaline) ning huvi organisatsioonide pakutavate vabatahtliku tegevuse võimaluste vastu kipub kahanema.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja