Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Eesti Vabaharidusliidu kogemus vabatahtlike kaasamisel

Ikka ju räägitakse, et alustamine on raske. Harjumuspärane on tuttav ja turvaline ning uued olukorrad hirmutavad. Ebamäärast hirmu tunnevad ka mitmed organisatsioonid, kes vabatahtlikke kaasata mõtlevad, kuid seda kunagi varem teinud pole. Kuidas seda täpselt teha? Kuidas vabatahtlike värvata? Mida see endaga kaasa toob?

Ühel koosolekul poetas Eesti Vabaharidusliidu büroojuht Maire Sander mulle saladuslikult kõrva, et nemad kaasavad vabatahtlikke Töötukassa kaudu ning nad on valmis oma kogemusi Vabatahtliku Väravaga jagama.

Vabaharidusliidus on alati soe, sest seal on soojad ja südamlikud inimesed. Seal on kerge on olla. Kokkulepitud päeval – kui Tallinnas puhub selline tuul, et ilma telliskivita taskus on liikuda raske – ootab mind kontoris lisaks Mairele veel kaks särasilmset daami. Selgub, et nemad on Vabaharidusliidu vabatahtlikud Maire ja Marika. Naisterahvaste east ei ole sobilik rääkida, kuid öelgem nõnda, et mõlema näos on juba märgata elu vajutatud rõõmu- ja muremustreid. Nad eelistavad internetiavarustes olla pigem nähtamatud, seetõttu nimetame neid vaid eesnimepidi.

Vabatahtlike Maire ja Marika jutt on üldjoontes sarnane. Ühel neist sai töö otsa, teine koondati. Nad võtsid end Töötukassas arvele ja asusid tööd otsima. Selgus, et see polegi nii lihtne. Vabatahtlikul Mairel tuli Töötukassa konsultandiga jutuks, et vabatahtlik tegevus aitab sageli tööotsingutele kaasa. Sestap aitas ta vabatahtlikuna ette valmistada üht konverentsi ning kui see tegevus sai läbi, sirvis Maire läbi Töötukassa partnerid, kes vabatahtlikku tegevust pakuvad. Silm jäi pidama Vabaharidusliidul, sest mõtte elukestvast õppest on talle väga sümpaatne. Tänaseks päevaks on Maire Vabaharidusliidu juures vabatahtlik olnud juba kaks kuud.

Marika varasem taust on seotud haridusvaldkonnaga ja Vabaharidusliidu inimesed samuti varasemast tuttavad. Marika oli just ennast töötuna arvele võtnud, kui Vabaharidusliidu kontorist helistati ja pakuti võimalust Töötukassa kaudu vabatahtlikuks hakata.

Maire Sander alustab juttu nõnda: „Vabaharidusliidu liikmete hulgas  – neid on meil 70- on nii tragisid ühendusi, kes rakendavad oma tegevustesse vabatahtlikke regulaarselt. Üks meie võrgustikku kuuluv organisatsioon kaasab vabatahtlikke Euroopast ja ikka nii, et vähemalt üks välisvabatahtlik korraga.  Vabatahtlike kaasamisel hakkasime mõtlema ligi neli aastat tagasi. Mõtlesime pikalt, aga ei saanud kuidagi alustatud.“

Töötukassa kui partner

Maire Sander nendib, et esimene vabatahtlik tuli nende juurde ise. Ta oli ülikooli ajal käinud Vabaharidusliidus praktikal ja ei leidnud kohe pärast ülikooli tööd. Seetõttu vormistas ta end Töökassas töötuks ning uuris hoolega kõik võimalused läbi. Tema oli see inimene, kes tutvustas Vabaharidusliidule võimalusi, kuidas saab vabaühendus olla Töötukassa partner vabatahtliku tegevuse pakkujana. Üheskoos otsustati see protseduur läbi teha.

Tagantjärele võib nentida, et asjaajamine pole sugugi keeruline, kuigi mõnevõrra bürokraatiat toob see endaga kaasa küll. Alustuseks tuli Töötukassaga sõlmida leping, kus muuhulgas sätestatakse tegevused, mida ühendus saab vabatahtlikule pakkuda. Samuti koostati Töötukassa soovitusel infoleht ühenduse kohta, et potentsiaalsed vabatahtlikud saaksid otsustamiseks vajalikku infot.

Rohkem polnudki midagi teha vaja: inimesed hakkasid järjest kontakti võtma ja Vabaharidusliidu ülesandeks jäi vabatahtlikule sobivate tegevuste väljaselgitamine. Niimoodi on see olnud juba kaks aastat.

Töötukassa kaudu saab töötu tulla organisatsiooni kolmeks kuuks ning meeles tuleb pidada, et iga kalendrikuu alguses tuleb möödunud kuu kohta vabatahtliku tegevustest koostada raport, mis on küll vormilt lihtne ja loogiline. Lepingu iga-aastane uuendamine on samuti pigem vormiline küsimus.

Maire Sander tõdeb, et alguses oli ikkagi natukene hirm naha vahel ka, kuidas see kõik kujuneb ja sujub. „Seadsime Töötukassale tingimuse, et oleme valmis vastu võtma ühe vabatahtliku korraga. Vabatahtlikuga peab tegelema, et leida talle sobiv tegevus,“ nendib Maire.

Vabaharidusliiduga on selle kahe aasta jooksul kontakti võtnud kümme inimest, kellest  kuus on organisatsiooni ka vabatahtlikuks tulnud.  Maire Sander muheleb: „Me tunneme end juba nii kindlalt, et proovime korraga rakendada juba kaht vabatahtlikku. Lisaks on meiega veel kaks vabatahtlikku, kelle Töötukassa periood on läbi. Näiteks Marika jätkab, kuigi tal on kooli ja kursustega väga palju tegemist. Tema jõuab hetkel panustada peaasjalikult oma mõtetega meie iganädalasel koosolekul. Lisaks aitab üks vabatahtlik meid tekstide tõlkimise ja toimetamisega.“ Väikese kontori jaoks on see suur väärtus!

Vabaharidusliit tõdeb, et koostöö Töötukassaga on olnud asjalik ja konstruktiivne. Enamus vabatahtlikke on tulnud Tallinna kontori kaudu, kuid üks vabatahtlik jõudis ka Haapsalu kontori kaudu. Maire Sander kiidab, et kui Tallinnas töötab kõik hästi, kuigi ilmselgelt on töötajate koormus suur, siis Haapsalus oli tunda isiklik suhe ja hoolivus.

Mida vabatahtlike kaasamine organisatsioonilt nõuab?

Vabaharidusliidus on igal töötajal on oma rida ajada. Maire Sanderi ülesandeks on muuhulgas bürootöö üldine koordineerimine, et pilt koos seisaks. Seetõttu on temal kõige parem ülevaade, kas ja kuidas on mõistlik vabatahtlikke kaasata. Vabatahtlikega tegelevad loomulikult ülesannete põhiselt ka teised.

Vabatahtlike kaasamise protsess on suuresti kujunenud ise, töö käigus. Tänaseks päevaks on kogemustepagas ning oma sissetöötatud nipid olemas. Maire Sander selgitab: „Reeglina võtavad inimesed esmalt ühendust telefoni teel. Kui vestluse käigus selgub, et meil on ühiseid huvisid, siis me palume saata CV ja seejärel kindlasti ka kohtume. Seni oleme leidnud igale kohtumisele tulnud inimesele midagi. Tegevuste kogus, maht ja laad sõltub vabatahtliku ajaressursist ja senisest kogemustest. Püüame alati sättida ülesandeid nõnda, et saame vabatahtlikule pakkuda midagi arendavalt.“

Et vabatahtlike ajalised võimalused panustada on väga erinevad, peab kaasaja olema paindlik. Vabaharidusliidu meeskonnal on igal nädalal töökoosolek, kus nädala ulatuses tööplaanid paika pannakse.  Maire Sander võtab teema kokku: „Kui oskad vabatahtlike kaasamise kogemuse mõelda endale positiivseks ja kasulikuks, siis ei tundu vabatahtliku juhendamisele kuluv aeg raiskamisena. Vastupidi, see toob uut energiat ja uusi mõtteid. Meil pole olnud vabatahtlikke, keda oleme pidanud pikalt juhendama ja käest kinni hoidma.“

Mida vabatahtlikud organisatsioonis teevad?

Vabatahtlik Maire aitab suvekooli ette valmistada ning aitab käima lükata üht äsjaalanud projekti. Maire hindab saadud kogemust kõrgelt: „Ma olen seni töötanud avalikus sektoris ja töökogemusi tööandjate mõttes on olnud vähe. Hetkel ma näen projektitegemise ettappe ning saan kaasa aidata organisatsioonilise poolega.“

Marika arvab, et vabatahtlikule tegevuse leidmisel on kõige suuremaks väljakutseks sobiva ja silmi särama paneva tegevuse leidmine. „Vabaharidusliidus ei ole olnud kombeks, et teisel hoitakse varrukast kinni ja juhendatakse. Vabatahtlikul on vaja sellist tegevust, mis ei hakkaks ühtlasi kontori tööd segama ja ei oleks teistele koormav,“  nendib Maarika ja kiidab: „Mul on olnud suur rõõm aidata kaasa sisutegevustega ning olen tänulik võimaluse üle näha haridusmaastikku hoopis teistsuguse nurga alt. See on olnud väga tore koostöö.“ Marika kõige põnevam kogemus on olnud varasemast kogutud  meetodite  lõimimine käimasolevasse õpioskuste projekti.

Mida vabatahtlik tegevus pakub?

Kui küsin, mida vabatahtlik tegevus asjaosalistele andnud on, siis hüppab Maire Sander toolilt peaaegu püsti: „Meie kontorit on see väga palju rikastanud! Me oleme ise nii palju õppinud!“ räägib Maire õhinal: „Me oleme õppinud oma tegevusi analüüsima ja mõistame paremini, millised tööprotsessid on meil parajasti käsil ja kus abi vaja oleks. Varem me lihtsalt järjest tegime asju ega peatunud kunagi. Me ei näinud isegi vajadust, et peaksime tegema sisekaemust. Iga vabatahtliku tulek annab meile võimaluse korraks seisatada ja vaadata asjad üle. Me oleme disiplineeritumad ja saame palju rohkem tehtud. Ka näiteks meie planeerimiskoosolekud on muutunud kontsentreeritumaks ning püsivad kindlamini etteantud raamistikus, sest vabatahtlike aeg on piiratud ja me ei saa seda muule raisata. Lisaks toovad vabatahtlikud kaasa niipalju värskeid mõtteid! Marika tuleb oma kogemusega ja on kohe teemas sees. Maire on superorganisaator.“

Vabatahtlik Maire tõdeb, et pikka aega tööd otsinud inimest tabab üsna keeruline hingeseisund, mida on raske selgitada neile, kes samas olukorras pole olnud. „Vabatahtlik tegevus on andnud mulle täiesti uue hingamise. See on uus valdkond, mida ma tundma õpin. Nii avatud, toetavate ja sõbralike inimeste keskel olemine annab palju eneseusku juurde.  Meid võetakse võrdsete meeskonnaliikmetena ja pikaajalisele töötule on see väga oluline energiasüst!“ seletab ta silmade särades.

Marika lisab: „Vabaharidusliidul on osavus leida õiged inimesed ja panna nad tegema õigeid asju. Minu meelest võtab see tööotsijalt pinge maha. Ma ei pea iga hinna eest kohe tööd leidma, saan siin jõudmööda nokitseda ja enam ei närveeri, et mul tööd pole. Taustal otsin tööd ikka edasi, aga hoopis kergema enesetundega.“

Maire Sander nendib, et senise kogemuse põhjal võib täie kindlusega väita: nende juures vabatahtlik olemine tõstab töötotsija eneseusku ja –kindlust, samuti laiendab silmaringi: „Üks meie senisest vabatahtlikest töötas pikka aega ärisektoris ja tegi väga huvitavat tööd. Kui ta koondati, jõudis ta meie juurde ning sai teada, et on olemas kolmas sektor.“

Miks peaks organisatsioon vabatahtlikke kaasama?

„Mina kindlasti soovitan ja julgustan organisatsioone vabatahtlikke kaasama. Meil ei ole alati kohe väga konkreetset tegevust pakkuda, aga piisab, kui kutsuda vabatahtlik enda hulka kaasa mõtlema,“ on Maire Sander veendunud. Maire lisab: „Meie tundsime, et meil on vaja vabatahtlike kaasamiseks turvalist ja toredat starti, Töötukassa meile selle võimaluse andis. Nüüd ma ei välistaks, et tulevikus kasutame ka teisi vabatahtlike kaasamise viise.“

Miks võiks inimene proovida vabatahtikku tegevust?

Marika arvab, et vabatahtlik tegevus on üks võimalus paljude seast: „Tahtmine ja isiklik side on see, mis paneb kaasa lööma. Ma arvan, et kui Vabaharidusliit tulevikus appi hõikab, siis ma ikka tulen.“

„Vabatahtlik töö on väga tänuväärne võimalus. Mul on hea meel, et tänu mitmetele kampaaniatele on see teadmine jõudnud paljude inimesteni. Niimoodi saab saab uusi kogemusi ja teadmisi ka teistest valdkondadest.  Ma loodan, et leian peagi palgalise töö, aga sõrmeke on antud ja olen üsna veendunud, et jätkan vabatahtliku tegevusega ka edaspidi.“

* Eesti Vabaharidusliit ühendab vabaühendusi, kes tähtsustavad  mitteformaalset õppimist, kelle jaoks elukestev õppimine on  väärtus. Mõned  pakuvad pidevalt kursusi, teised korraldavad mitmesugust vabahariduslikku tegevust (nt seltsitegevus, kogukonna elu edendamine, õpiringid jms).

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja