Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Jõuluimest ja heategevusest

Pärast talvist pööripäeva saab kergemalt hingata: kuigi esiti on seda veel keeruline märgata, hakkavad nüüd päevad tasahilju taas pikemaks venima.

Jõulud on iseäralik ja maagiline aeg. Kui veab, katab maad valge lumekirmeke ning õhk praksub ootusärevusest. Lapsed ootavad õhinal päkapikke. Piparkoogitegu. Jõuluvana. Külaskäiku vanaema ja vanaisa juurde. Salasoovide täitumist. Nende siiras ärevus nakatab kõige pühadepelglikumagi südame.

Jõulud – mis seal salata – on muutnud suurejooneliseks tarbimispühaks. Poodide vaateaknad saavad uhked kaunistused juba poolest novembrist ning ettenägelik inimene paar päeva enne jõulupühi  naljalt samme enam supermarketi poole ei sea. Sinna lihtsalt ei mahu teiste sekka äragi.

On see siis härdus pühalikust ajast, patukahetsus ostmistõppe langemise eest või hoopis miskit muud, kuid ka annetus- ja heategevuskampaaniad leiavad jõulude eel kergemini tee inimeste südametesse. Kui elu on hellitanud ning raskustest suudetud jagu saada, tundub olevat nüüd parim hetk anda omalt poolt midagi neile, kelle vastu elu nii helde pole olnud.

Jõulud on suurepärane aeg selleski, et mõelda: mida saaksin ise teha, et maailm minu ümber oleks parem ja hoolivam paik ka ülejäänud ajal aastast. Kuidas hoida oma heade tegude balanss terve aasta vältel tasakaalus?

Võiks see olla äkki püsiannetus mõnele heategevusorganisatsioonile? Näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond või Vähiravifond Kingitud Elu saavad abikäe sirutada täpselt nii kaugele, kuipalju koguneb annetusraha. Tähelepanu ootavad kodutud koerad ja kassidki, seega võib oma annetuse suunata näiteks Varjupaikade MTÜ-le või Kassiabile.

Annetada saab ka oma aega. Vabatahtlikuna on tuhandeid erinevaid võimalusi, erinevaid tegevusi ning erinevat ajapanust nõudvaid rolle, mille seast valida.

Liikumine Kodukant alustas augustist vabatahtlike kaasamismudeli väljatöötamist ja testimist hoolekandesüsteemis. See võib kõlada uhkelt ja kohmakalt, kuid sisu on südamlik ja lihtne: meie vabatahtlikud saavad eakatele ning erivajadustega täisealistele pakkuda tuge ja seltsi. Nad ajavad inimestega juttu, loevad raamatut, käivad poes ja kinos, aitavad lihtsamates kodutöödes. Mitmetele abivajajatele on see pisikene ime: nende kõrval on ühtäkki keegi, kes on nende jaoks olemas ning pakub inimlikku headust ja tähelepanu.

Kipub see ju tihti olema sedasi, et abi julgetakse küsida pigem asjadeks, mida saab käega katsuda ja mille puudujäämist on teistelegi näha: kui süüa ei jätku, talvesaabaste ostmiseks pole raha või kommunaalkulude arved jäävad maksmata. Puudujääke emotsionaalses ja vaimses toimetulekus ei peeta pahatihti aga selliseks probleemiks, mille lahendamiseks kellegi kolmanda käest abi küsida. Ometi osutavad mitmed teadusuuringud, et füüsilise tervise halvenemise tagant võib leida üksildustunde või depressiooni. On asjatundjaid, kelle sõnul on üksildus epideemiliselt leviv tänapäevane haigus, mis võib olla tervisele sama kahjulik kui vähene liikumine, suitsetamine või märkimisväärne ülekaal.

Seega, kui tahad järgmisel aastal tuua kellelegi sära silmi ja rõõmu südamesse, tule vabatahtlikuks seltsiliseks. Pakume seda võimalust hetkel kuues maakonnas üle Eesti: Harjumaal, Hiiumaal; Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Pärnumaal ja Võrumaal. Kuidas alustada? Vabatahtlike Väravast leiab mitmesuguseid juhendmaterjale, millega alustaval vabatahtlikul hea tutvuda on. Kõige lihtsam on algatuseks võtta ühendust maakondliku koordinaatoriga ning edasistes tegevustes koos kokku leppida. Seniks aga häid jõule ning imelisi hetki lähedaste seltsis!

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja