Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Kas ja kuidas saavad vabaühendused ja ettevõtted vabatahtliku tegevuse endendamisel koostööd teha?

Just sellele küsimusele otsisime vastuseid Liikumise Kodukant, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Serve The City korraldatud seminaridel 19. ja 20. septembril. Eksperdina kutsusime appi Brüsseli Serve The City  juhatuse liikme  Charles Trayleni, kes on ettevõtete kollektiivide vabatahtliku tegevusega kokku puutunud juba 2001. aastast nii ettevõtja esindaja kui vabatahtliku tegevuse pakkujana.

Miks on ettevõtted huvitatud ühiskonda panustamisest?

Ettevõtete eesmärgiks on teenida omanikele kasumit, selles osas ei ole midagi muutunud ja ilmselt lähiajal ka ei muutu. Ometigi näeme, et  ettevõtete huvi ühiskonda panustada üha kasvab, sealhulgas on kasvanud nende soov tervete töökollektiividega üheskoos vabatahtlikuks käia.

Maailm muutub kiiresti ja seega peavad ka ettevõtted konkurentsis püsimiseks oma tegutsemisviise muutma. Muutusi kannustavad tagant linnastumine, kliimamuutused, migratsioon, ressursside vähenemine ning uue põlvkonna – kes üha enam hoolib ümbritsevast – pealekasv. Pole kahtlustki, et need muutused puudutavad ka meid siin Eestis.

Kuigi oleme rahvana kliimaküsimustes veel üsna leiged, on kliimamuutused ja kestlik eluviis ka meie aruteludes üha sagedasem teema. Üha enam on ka meil siin Eestis inimesi, kes ootavad ettevõtetelt hoolivat ja vastutustundliku lähenemist oma ärimudelile, toomistsüklile, ümbritsevale keskonnale.

Üle maailma on kanda kinnitamas arusaam, et ettevõtted ei saa olla edukad, kui nende ümber olev kogukond ei ole edukas: just kogukonnast tulevad ju ettevõtte kliendid. Muutunud ootusi tajuvad üha enam ka Eesti ettevõtted ning näiteid sellest, kuidas ettevõtted panustavad lisaks raha annetamisele ka oma kollektiividega vabatahtliku tegevuse projektides, kuuleme üha enam. Veelgi enam, üha enam on ettevõttel oma CSR (corporate social responsibility)  strateegiad, kavad, osakonnad.

Eestis on selles teemas lipulaevaks kindlasti Swedbank, kes pani oma õla alla võrgustikule  Annetame aega. Annetame aega on Eesti Tööandjate Keskliidu poolt eestveetav ettevõtete võrgustik, kus ettevõtted on oma töötajatele andnud ühe päeva aastast tööajast vabatahtlikuks tegevuseks. Swedpanga kollektiivid on käinud abiks nii hooldekodudes, varjupaikades jne. Eelmine aasta presidendilt „Märka vabatahtlikku“ tunnustuse saanud Ragn-Sellsis on heategevusliku iseloomuga ühistegevused saanud traditsiooniks. Neli korda aastas viivad töötajad läbi poolepäevase heategevusliku aktsiooni. Näiteks on ühiselt käidud koristamas Tallinna loomaaia territooriumi ja loomade puure; aidatud ehitada Lilleoru koolituskeskust; pakutud tegevusi Haapsalu Viigi koolis õppivatele erivajadustega lastele ning  koristatud maailmakoristuspäeva raames Raku järve äärset ala. Samuti käivad Ragn-Sellsi töötajad koolides ja lasteaedades loenguid pidamas. Pikemalt saab Annetame aega võrgustiku tegemistest lugeda nende kodulehelt.

Seminari aruteludest tuli ettevõtjate poolt välja mure, et tegelikult napib kohti, kuhu appi minna. Üsna tavaline on see, et ettevõtetesse jõuavad ühingutelt kirjad sponsorlussooviga, kuid kirju, kus palutaks abikäsi, praktiliselt ei ole. Head ühendused, kui vajate endale aeg ajalt appi suuremat hulka vabatahtlikke, pöörduge julgelt otse ettevõtete poole. Teie kirju ja ettepanekuid oodatakse väga! Teine võimalus on panna oma abivajaduse soov panna üles kuulutusena Vabatahtlike väravas.

Ettevõtted tõid oma kollektiivide vabatahtliku tegevuse lisaväärtusena välja asjaolu, et ühine vabatahtlik tegevus paneb töötajaid paremini meeskonnana tegutsema. Ühtlasi saavad töötajad niimoodi välja argirutiinist. Samuti saadakse uusi teadmisi ning mõnikord on töötajal võimalus vabatahtlikuna tegutsedes näidata oma ülemustele uusi oskusi, mis aitavad kaasa karjäärivõimalustele ettevõttes.

Kaasad sa vabatahtlikke eraisikutena või püüad luua koostööd ettevõtetega, tasub igal juhul oma vabatahtlikke tundma õppida ning osata leida üles just need inimesed, kes on teie tegemiste suhtes kirglikud ja kannavad teiega ühiseid väärtusi. Nende kaudu on võimalik jõuda juba teiste vabatahtlikeni.

Charles’i meelest jagunevad ettevõtete kaudu tulevad vabatahtlikud  abilised kolmeks suuremaks grupiks:

  • Turistid. Nemad moodustavad elanikkonnas enamuse. Nemad on vabatahtlikud, kes tegelikult ei tahagi nii väga olla kohal ja tegutseda, kuid on tulnud kohale oma kollektiivi survel.
  • Reisijad. Neid on hinnanguliselt 20% elanikkonnast. Nad suhtuvad asjasse positiivselt ja on valmis kaasa tulema, kui keegi neid kaasab ja juhendab.
  • Giidid. Giidi moodustavad 5% elanikkonnast. Nemad on meie võtmevabatahtlikud! Nad suhtuvad teemasse kirglikult. Nad on lojaalsed ja neil on võimekus kaasata ka teisi. Oma sära ja optimistiga suudavad nad kaasa tõmmata reisijatest vabatahtlikud, kes omakorda võivad vastumeelselt tulnutest vabatahtlikud reisijateks meelitada.

Kollektiividena panustatakse kõige enam koristus- ja talgutöödega, mida on enamasti üsna lihtne korraldada, kuid mille ühiskondlik mõju on enamasti kõige väiksem. Kõige suurema mõju toovad kaasa sotsiaalsed projektid, kuid ühendustel on neid ühekordselt tulevatele vabatahtlike gruppidele väga keeruline pakkuda (näiteks toidujagamine, lastelaagris lastega mängimine vms). Väga oluline on, et isegi kui töökollektiiv tuleb tegema lihtsamat sorti remonttöid, saaksid nad kohtuda ühenduse töötajate ja vabatahtlikega, nendega vestelda. Ühenduse poolt tasub alati oma vabatahtlikele, ka töökollektiividest vabatahtlikele, anda ülevaade ühingu tegemistest, väärtustest ja eesmärkidest. Sedasi teeme omalt poolt kõik selleks, et tekiks side, mis tooks ettevõtte uuesti teie juurde tagasi. Ning mine tea, ehk mõni kollektiivi liige inspireerub sedavõrd, et tuleb ka üksikisikuna vabatahtlikuks tagasi.

Ühenduste poolelt oodatakse ettevõtjatelt valmisolekut lisaks suvekuudele tulla appi ka talvekuudel.  Samuti ootavad ühendused ettevõtetelt rohkem julgust siduda end sotsiaalsete projektidega ning olla valmis abiks käima regulaarsemalt.

Kokkuvõtteks

Soovime nii ettevõtetele kui ühendustele julgust vaadata raamidest välja ja otsida endale partnereid, kust võiks kasvada välja pikemaajaline koostöö.

Seminaridel jäi kõlama mõte, et edaspidi võiksid ettevõtjad ja ühendused koos kohtuda. Üheks võimaluseks oleks korraldada kiirkohtingud ettevõtjate ja ühenduste vahel, mis võimaldaks saada rohkem üksteise vajadustest teada. Seetõttu asub Liikumine Kodukant koos Tööandjate Keskliiduga kavandama tegevusi, mis aitaks paremini kokku viia ettevõtete kollektiivide soovid ja ühenduste pakkumised.

Täname Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, Serve The City’t, Eesti Tööandjate Keskliitu ning Swedpanka, kes seminari korraldusele oma õla alla panid.

Kirja pannud Eha Paas ja Anu Viltrop

Tagasi nimekirja