Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Kirev Karlova

Vaade Karlovale kunstikooli tornist
Vaade Karlovale kunstikooli tornist

Karlova linnaosa Tartus on omanäoline ja eripärane. Siin on iseloomukad puitmajad, põnevad hoovisopid ning boheemlusehõngu. Siin jagub ruumi nii tudengitele, peredele kui ka pargipingil õlut libistavatele vanameestele. Milline on aga kogukonna roll tervikliku elukeskkonna säilitamisel ja väärtustamisel?

Karlova seltsi lugu on nõus jagama endised ja praegused eestvedajad: Toomas Liivamägi, Erki Remmelkoor, Arne Hall ja Kadri Pau. Kohtume kohvikus Anna Edasi, kus lahke perenaine Birjo kuuma kohvi ja teed pakub. Seltsiruumid asuvad samas majas, kuid krõbeda külmaga on kohvikus lihtsalt inimväärselt soe.

Toomas Liivamägi silub sõrmega laualina siledaks ja ajab silmad tähendusrikkalt suureks:  „Pane tähele – iga asja taga on alati mingi lugu! Nii ka seekord. Tartu asumiseltside pioneer on Supilinna Selts, kes ajas jõudumööda ka Karlova asju. 2007. aastal helistati mulle Supilinna seltsist ja öeldi, et Toomas, nüüd peate oma seltsi ikka ära tegema. Me ei viitsi enam teie probleemidega tegeleda ja ka linnavalitsus imestab, miks küll Supilinn Karlova asju ajab.“

Kõnealuseks probleemiks oli Purde tänava vanade Tarmeko tootmishoonete ja kortermajade kõrval asuv väikeste majadega krunt. Nimelt oli uus omanik otsustanud sellele krundile ehitada kolm uut kortermaja. Kuna ühele sealtkandi elanikule tundus, et siis ei näe ta enam üldse aknast välja, oli tarvis protestida. Sellega oligi pall veerema lükatud.

Erki meenutab: „Karlova päevad toimusid juba ennem seltsi loomist. Mäletan, et 2007. aastal küsitleti Karlova päevade ajal inimeselt, kas seltsi on nende meelest vaja. Asutamiskoosoleku kuupäev pandi paika. Saime kokku ja asusime põhikirja arutama ja seda kõike maikuu jooksul, kohe pärast Karlova päevi.“

Karlova seltsi asutamishetkest saadik on Supilinna selts ja Karlova selts üksteisega tihedalt seotud ja nagu toredatele naabritele kombeks – käiakse sõbralikult läbi ja samal ajal võetakse üksteiselt mõõtu. Üks erisus siiski on. Supilinna selts tekkis sõpruskonna peale, Karlova seltsi püüti algusest peale luua elanikkonda võimalikult laiahaardeliselt kaasates.

Asutajaliikmeid oli 70 ringis. Koosolekul osalenud mäletavad, et kunstikooli saal oli pilgeni rahvast täis ning toole otsiti juurde. Tänaseks päevaks on seltsist lahkunud vaid üksikud inimesed ning hingekirjas on 83 liiget. Aktiivseid kaasalööjaid on umbkaudu 10-25, Karlova päevade organiseerimisega on seotud üle 30 inimese. Laua taga istujad on aga ühel meelel, et tegelikult polegi väga oluline, kust läheb seltsi piir. Olulisem on, et inimesed teavad Karlova seltsi ning end selle tegevuste ja väärtustega samastavad. Igal karlovlasel on võimalus võtta endale jõukohane roll.

Mis kannustab seltsi tegevustes kaasa lööma?

Kohvikute päeva Plangu kino
Kohvikute päeva Plangu kino

Erki vajub mõttesse: „Minu jaoks oli ja on see identiteedi küsimus. Kui Karlovasse elama tulin, ei kujutanud ma ette, et mu lapsed jooksevad hoovis ringi. Vastupidi – hoovist läks läbi teerada, mida igamehe õigusega hoogsalt kasutati. Kui sellele viltu vaatasin, vaadati kurjalt hoopistükkis mind. Rohi oli rinnuni, muru ei kasvanud, see tundus võimatu missioonina. Märkasin paljut, mis hinge kriipima jäi. Näiteks see, et olime naabrid, aga ei tundnud üksteist. Kuna olen ka muidu igatpidi aktiivne kodanik, innustusin seltsi ideest kohe.“

Kui seltsi idee õhku kerkis, tegeles Arne parajasti oma maja renoveerimisega. See pani teda mõtlema, et Karlovas on palju ilusaid maju, mis ootavad hoolitseva peremehe kätt: „Soovisin panna ka teisi inimesi meid ümbritsevat hindama, tahtsin leida mõttekaaslasi. Hiljem tuli teisi motivaatoreid muidugi juurde.“

Kadrit tõi seltsi juurde Kodukandi taust: „Kui Kodukandis kõik räägivad, kust külast oled, siis mina vastasin alati: Karlova linnaosast, Tartust. Olin alati natukene kade, kuidas maapiirkonnas inimesed aktiviseerusid ja seltse lõid. Miks ei võiks ühes linnaosas tegutseda vabatahtlik algatus ja tegeleda sellega, mis siinsele kogukonnale oluline?“

Karlova kui elukeskkond

Küllap tahab pea iga Karlova elanik, et linnaosa omanäolisus ja eripära säiliks. Ei ole ju tarvis, et uusarendustega praegune ära rikutaks ning armsate puumajade asemel laiuks siin kõrged korrusmajad ning mitmerealised sõiduteed. Tõsi küll, linnaosa elanike heaolu kujundamine on kompromiss elukeskkonna ja miljööväärtuse vahel. Näiteks: kas pargime autosid tänaval nagu on mugavam või hoovides, et tänavapilt oleks puhtam? Elukeskkond peaks minema ajaga paremaks, aga ei tohiks miljööväärtusele sisse sõita.

„Alati on hea, kui on loosung. Kaks jalga hea, neli jalga parem! Meil oli ja on kolm tugitala: miljööväärtuse hoidmine, elukeskkonna parendamine ja Karlova indentiteedi tugevdamine. Me tahaksime, et tunneksime uhkust selle üle, et Karlovas elame,“ lisab Toomas.

Midagi on igatähes läinud väga õigesti ja hästi, sest paljud äriettevõtted soovivad end positsioneerida Karlovasse. Nii on sündinud näiteks Karlova sadam ja Karlova teater.

Karlova selts seisab vankumatult siinse avaliku ruumi eest. Näiteks Sõbra tänaval Aleksandrite kiriku kõrval on mänguväljak. See asub kehva koha peal, vanade puude all ja päike sinna ei paista. Aga seal jalutavad emad lastega, lapsed käivad mängimas ja teismelised hängimas. Ka joodikutel on seal oma koht, pargipingil.  Kogu linnaosa spekter on kohal, läbilõige kohalikust kogukonnast. Aga ometi hoiab see väljak end ise korras, asju ei lõhuta. Selliseid iga inimesi kohti peaks Karlovas olema rohkem ning need vähesed ei tohi kaduda.

Milliseks partneriks selts on?

Laua taga istujad nendivad, et Supilinna selts vedas omal ajal linnaga suhtlemisel üsna laia vao ette. Seetõttu oli lihtne olla viisakas ja meeldiv läbirääkija ning see võeti linnavalitsuse poolt rõõmsa üllatusega vastu. Seltsi rahvast kaasati teinekord isegi kooskõlastusringidesse. Tänaseks päevaks on olukord mõneti muutunud. Toomas ütleb selle kohta, et linnavõim on sidekoestunud.

„On juhtunud ju nii, et midagi on linna tasandil ära otsustatud ja toimunud, kui me oleme sellest teada saanud. Siis tekitasime ikka kõva lärmi. Linnavalitsus mõistis, et lihtsam on kaasata meid kohe alguses,“ arvab Arne ja lisab: „hea tahtmise juures õnnestub praegugi ühiseid aegu leida.“

Võimalusi koostööks siiski on. Mõnel juhul oleme suutnud kokku leppida koosoleku planeerimise tööpäeva lõppu, siis saavad ka seltsi liikmed kohale minna. Kuigi hea tahe ja kaasamine on olnud pigem seltsi inimeste töö vili, on kogukonnal alati võimalus oma seisukohti väljendada ja edasi anda. Näiteks Tähe tänaval asuva Päeva pargi pärast on selts korduvalt aruteludel osalenud ja seisukohti välja öelnud. Samuti kogutakse toetusallkirju, et parki säilitada. Karlova elanikud ei taha, et park täis ehitataks!

Kui iga kohaliku ettevõttega on suhete loomine ja hoidmine keeruline, siis  siinsete asutustega on Karlova seltsil hea koostöö. Näiteks Loomemajanduskeskusega, Loodusmajaga, Karlova Sadamaga ja Rebase sadamaga ja raamatukogudega. Igas asutuses on vähemalt üks oma inimene.

Kuidas seltsi teatakse?

karlovlased on kogunenud rongkäiku vaatamaKarlova päevad on kindlasti tuntuim asi ning parim võimalus end nähtavaks teha. Kadri kinnitab: „Minu meelest aitavad need päevad kaasa kodukoha tunde tekkimisele. Näiteks meie pere lapsed ei oleks elus nõus seda üritust vahele jätma!“ Ka Erki kinnitab, et Karlova päevade ajal on maja täis laste sõpru ja sõprade sõpru, kes kõik tahavad rongkäigust osa saada.

Rongkäik Pargi tänaval
Rongkäik Pargi tänaval

Karlova päevad kestavad terve nädala, aga laupäev on see kõige õigem päev. Siis toimub ka rongkäik, mis algab sellega, et Supilinna selts jõuab mööda jõge külla. „ Kui esimest korda rongkäiku planeerisime, tekkis meil probleem, kuidas saada üle Turu tänava. Käisin linnavalitsuses luba küsimas, kuid esimese hooga seda ei antud. Olukorda parandas Päästeameti kaudu lähenemine ja nii ka luba saadi. Esimesel aastal politsei appi ei tulnud – politsei polevat turvafirma ja tänava sulges päästeamet,“ meenutab Erki. Juba teisel aastal osales ka politsei, kuid traditsioon oli sündinud: kuni tänaseni sulgeb Turu tänava ühe suuna üks päästeauto ja teise suuna politsei. Traditsiooniks on ka see, et Karlova päevade ajal antakse välja Karlova ajalehte, mis räägib linnaosa jaoks olulistest teemadest, tutvustab ka ajalugu.

Aastaringselt tegutseb seltsi juures aga linnaruumi toimkond, mis hoiab linna planeeringutel silma peal. Samuti on ilmunud kogumikud „Kirju Karlovast“, mis jutustavad kirjandusest, kunstist ja kohalikust ajaloost. Et mitte olla naabrist kehvem, on alates 2015. aasta Karlova päevadest seltsil oma lipp: kaua sa kannatad, et Supilinna seltsil on ja endal pole!

Karlova Päev Loodusmaja pargis. Mai 2015
Karlova Päev Loodusmaja pargis. Mai 2015

Seltsil on oma majaosa, mille ruumides töötab „Anna Edasi“ kohvik. Otse loomulikult on ka majal oma lugu. Linnal kippus maja üle jääma ning ei olnud ka head ideed, mida sellega teha. Ettevõtluskonkurss vilja ei kandnud. Toomas muheleb: „Meie mõte maja seltsi kasutusse anda linnale sobis ning meil on linnaga rendileping. Osa majast oleme andnud kasutamiseks kohvikule, kes suure külma ajal hea meelega meil kohvikuruume koosolekuteks kasutada laseb.“

Karlova 100

Sel aastal on Karlova saja-aasta sünnipäev ehk Karlova mõisa maade liitmisest Tartu linnaga täitub 100 aastat.

Miks just sada, seda teab jutustada Toomas: „Karlova võeti linna koosseisu 11. mail 1916. aastal keisri ukaasiga. On mainimisväärt, et Tsaari-Venemaal ei olnud tsiviilõigust, sellised otsused tulid ukaasidena. Tõele au andes oleks ühe piirkonna astumine linna koosseisu pidanud olema kohalik otsus, aga siin ei jõutud kokkuleppele. Küsimus oli võimumängudes, nagu sageli ikka juhtub.

20. sajandi alguses liikus rahvas jõudsalt maalt linna ning neil oli vaja eluaset. Karlova mõisnik kruntis maad ära ning müüs ning rentis krunte välja. Siin arenes ka tööstus (saetööstus, metallitöö jms). Selge oli aga see, et mõisnik võib kinnisvara arendada, aga ta ei saanud linnaosa pidada ja maksu koguda. Seetõttu pakkus mõisnik Karlovat linnale. Baltisakslastest linnavalitsus ei tahtnud aga Karlovat linna koosseisu arvata, sest selles piirkonnas elas palju eestlasi (ca ¼ toonasest Tartu elanikkonnast). Oli üsna selge, et see rahvas poleks enam sama linnavõimu tagasi valinud. Sarnased hoiatavad näited olid juhtunud juba Pärnus ja Tallinnas. Jaan Raamot oli II riigiduumas piisavalt mõjukas ning aktiivse lobitöö tulemusena sündiski too ukaas: Karlovast sai Tartu linnaosa.“

Juubeliaasta tähistamiseks on plaanis korraldada erinevaid sündmusi ja väikseks eesmärgiks on aasta lõpus kokku lugeda 100 erinevat sündmust.

Karlova seltsi tegemistega saab end kursis hoida kodulehe kaudu, aga kindlasti minge ja vaadake nii linnaosa kui eesolevad sündmused ka oma silmaga üle.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja