Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Kui palju paberimajandust on vabatahtlike kaasamiseks vaja?

Oleme harjunud vabatahtlikku tegevust nägema eelkõige millegi vaba ja voogavana: head tahet, südamesundi ja säravaid silmi tundub suisa meelevaldne paberimajandusega varjutada! Vabatahtlike kaasajatena oleme tihtipeale kokkulepete kirjalikul fikseerimisel ettevaatlikud, sest ei soovi oma vabatahtlikke ära hirmutada. Ka vabatahtlikud ise ei pruugi olla alati väga motiveeritud vabatahtlikkusega seonduvat kirjalikult kokku leppima.

Ilmselgelt peaks iga ühenduse paberimajanduse maht ja laad sõltuma organisatsiooni eripärast, kuid Vabatahtlike Väravas olevad näidislepingud, vabatahtliku tegevuse hea tava ja ka vabatahtliku pass on loodud kasutamiseks. On olukordi, kus vabatahtlikuga lepingu sõlmimine on igati asjakohane ja mõistlik. Mõningaid põhjusi võib lugeda ühest varasemast blogiloost.

Kuipalju pabereid ja dokumente on mõistuspärane ja asjakohane?

Möödunud aasta augustist asus Liikumine Kodukant sotsiaalministeeriumi tellimusel mudeldama vabatahtlike kaasamismudelit hoolekandeteenuste juurde. Kuna tegevust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi kaudu, seab see mitmesuguseid nõudeid sellele, kuidas asju tuleb vormistada ja milliseid andmeid osaliste (vabatahtlike ja abivajajate) kohta koguda.

Seetõttu ja mitmetel muudel põhjustele oleme seadnud sisse muljetavaldava koguse erinevaid dokumente alates juhendmaterjalidest meie sotsiaalpartneritele ja vabatahtlikele kuni andmekaitse tingimusteni, protsessijuhisteni ja mitmesuguste otseselt vabatahtlikku tegevust raamistavate dokumentideni.

Kõik alustavad vabatahtlikud peavad selle mudeli raames esmalt esitama karistusregistri väljavõtte ning sõlmima vabatahtliku tegevuse lepingu. Vabatahtliku ning abivajaja omavahelise suhte raamistamiseks ning vabatahtliku rollipiiride selgitamiseks sõlmitakse tegevuse alustamisel hea tahte kokkulepe. Igale abivajajale tutvustame andmekaitsetingimusi, millega nõustumist ta allkirjaga kinnitama peab. Igapäevaste tegevuste üle peab vabatahtlik arvestust klienditoimikutes. Kõlab päris palju, eks?

Võime oma senise kogemuse põhjal kinnitada, et selline dokumentide hulk näib meie vabatahtlikele ja toetatavatele eakatele ja erivajadustega inimestele hirmutav ja isegi eemaletõukav: on inimesi, kes on loobunud vabatahtlikuks tulemisest, sest pelgab selle tegevusega seonduvat kirjalikku raami.

On asju, mida me ilma sooviksime ka ise teha lihtsamalt ja vähemate dokumentideta, kuid omavaheliste kokkulepete fikseerimine lepingus, hea tahte kokkuleppes, tööjuhendis või organisatsioonisiseses vabatahtliku tegevuse heas tavas aitab ennetada võimalikke hilisemaid vääriti mõistmisi või ebaõigeid ootusi. Mõningatel juhtudel, näiteks abipolitseinike ja vabatahtike päästjate puhul, on rollid ja ootused fikseeritud vastavas seaduses.

Vabatahtlike kaasamismudeli piloteerimisel oleme näinud, et vabatahtliku ja abivajaja vaheline hea tahte kokkulepe on aidanud vabatahtlikel sättida ja selgitada piire, mida ta saab oma rolli raames teha ja mida mitte: kuna vabatahtlike kaasamine hoolekandeteenuste juurde on võrdlemisi värske ja uudne, on näiteks vabatahtliku ja koduhooldustöötaja rollipiir teinekord üsna õhuke ja hägune.

Andmekaitsetingimuste peale peaks aga mõtlema iga organisatsioon, kes oma vabatahtlike ja kasusaajate andmeid töötleb (NB! Ka andmete kogumine on nende töötlemine!): teie asjaosalistel on õigus teada, mis eesmärgil te andmeid kogute, kuidas te neid kasutate, kellega jagate ning kui kaua säilitate. Veelgi enam: nad peavad selleks andma oma nõusoleku. Kui teie organisatsiooni tegevus eeldab mingil põhjusel ka eriliigiliste (ehk nö delikaatsete) isikuandmete kogumist (näiteks info tervise, erivajaduse jms kohta), siis  tasub teda, et üldjuhul on selliste andmete töötlemise aluseks inimese selgesõnaliselt ja kirjalikult antud nõusolek.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja