Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Kuidas algajana kiiresti vabatahtlike kaasamismeistriks kasvada?

On tõsiasi, et vabatahtlik tegevus on väga eripalgeline ning igapäevane vabatahtlike kaasaja töö on näiteks loomade varjupaigas või hoopis vabatahtlike päästekomandos sootuks erinev. Võibolla on see üks põhjuseid, miks vabatahtlike kaasamise praktikad pahatihti väga laialt ei levi või napib empiirilist tõendusmaterjali, et üks kaasamisvõte on efektiivsem kui mõni teine. Mida võiks aga silmas pidada alustav vabatahtlike kaasaja?

Palju õnne: sinust on saanud inimhingede insener

Kuna inimese aju juhib seda, mida ta keha teeb, on mõttekas töötada inimloomusega kaasa, mitte selle vastu. Loomulikult on oluline, et tööprotsessid (näiteks vabatahtlike kokkulepped, rollikirjeldused jms) oleksid läbimõeldud, kuid kõige olulisem on mõnusa õhkkonna loomine ning vabatahtlike säravad silmad. Vabatahtlike koordineerijatel ei ole oma vabatahtlikega töötades hierarhilist suhet: nad saavad peaasjalikult toetuda oma võimele inspireerida teisi (sh vabatahtlikke) tegutsema ühise eesmärgi nimel. Kui vabatahtlikul pole sinu ühenduses mõnus olla, siis nad hääletavad jalgadega….

Efektiivne vabatahtlike kaasaja teab, et vabatahtlik tegevus on seotud esmajoones suhtlemisega ja seda mõjutavad eelkõige emotsioonid. Seega, õpi ja uuri, kuidas inimese motivatsioon vabatahtliku tegevuse kontekstis toimib.

Inimesed on etteennustatavad

Teadlased on jõudnud järeldusele, et kindlates olukordades käituvad inimesed üsna kindlatel viisidel. Meie, inimesed, ei ole alati ratsionaalsed, kuid me oleme üsna hästi prognoositavad. Meie aju on arenenud tuhandete aastate jooksul ja kindlad käitumismudelid aitavad meil liigina nö elus püsida. Seega, kaasajana jälgi oma vabatahtlikke ja püüa mõista nende käitumismustreid.

Näiteks väidavad neuroteadlased, et ohu minimeerimine ja tasu maksimeerimine on peamine aju organiseerimise põhimõte. Soov saada hüvesid, kuid vältida ohte on meisse sügavalt juurdunud. Selleks, et hinnata, kas me oleme ohus, kipume teinekord olema väga tundlikud ja otsima „vihjeid” meie staatuse kohta rühmas. Kui sinu vabatahtlikud ei tunne, et nad kuuluvad gruppi, ei panusta nad tegevustesse nii innukalt kui võiks.

Emotsionaalne intelligentsus ja nö pehmed oskused on vabatahtlike kaasamistöös väga olulised.

Vabatahtlike juhtimise ring

Pea meeles sedagi, et kuigi igas organisatsioonis ja igas valdkonnas on oma erisused, tuleb vabatahtlike kaasamise erinevad etapid igal juhul läbi mõelda.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja