Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Kuidas noored vabatahtlikuks saada?

Üldjuhul oleme üksmeelel, et vabatahtlikkus on kasulik nii noorele inimesele kui ühiskonnale. Suurbritannia kogemus näitab aga, et on vaid mõõdukaid tõendeid sellest, kuidas vabatahtlikuks olemine noori tööeluks ette valmistab. Enamasti tuginevad hinnangud üksikisikute kogemusele, kuid kontrollrühmi kasutavatel uuringutel on leidnud vähe asjakohaseid seoseid.

Üksmeelel ollakse aga selles, et vabatahtlikkusel on oluline ja märgatav mõju tööelus oluliste oskuste arendamisel (isikuomadused ja mitmesugused töö jaoks vajalikud oskused) ning valitseb arusaamine, et võrreldes teiste sekkumisviisidega võib vabatahtlik tegevus noore kujundamisel olla suhteliselt madalate kuludega (kuigi kvaliteetse vabatahtliku tegevuse pakkumine nõuab kahtlematult samuti vahendeid, ettevalmistust ja tähelepanu).

Siinkohal on sobilik rõhutada, et Suurbritannias eristatakse vabatahtliku tegevuse juures erinevaid vorme. Social action on tegevus, mille abil inimene tahab muuta praegust (lokaalset või globaalset) olukorda ning võib sisaldada endas ka vabatahtlikku tegevust. Service learning või ka student volunteering on haridusasutuse poolt korraldatud vabatahtlik tegevus, mis on õppekava osa või õppekavale lisaks. Samuti eristatakse formaalset (pigem täiskohaga ja mõne organisatsiooni juures tehtud vabatahtlik töö), semiformaalset (vabatahtlikuks käiakse episoodiliselt ja osalise ajaga) ja mitteformaalset (pigem oma kogukonnas, väheses koguses korraga tehtav) vabatahtlikku tegevust.  Kooli poolt korraldatud õpilaste vabatahtlik tegevus (service learning, student volunteering) on muutunud üha tavapärasemaks ning seda väidet toetab ka statistika.

2016. aastal läbi viidud uuring näitas, et 42% 10-20-aastastest noortest võttis osa mõtestatud vabatahtlikust tegevusest (social action). 2015.-2016. aastal läbi viidud uuring The Community Life Survey (CLS) mõõtis noorte osalemist nii formaalses kui mitteformaalses vabatahtlikus tegevuses ning jõudis järeldusele, et 70% täiskasvanutest (16-aastased ja vanemad) tegutsesid rohkemal või vähemal määral vabatahtlikena. 16-24-aastaste noorte seas ulatus osavõtuprotsent aga 81-ni. Kunagi varem pole Suurbritannias niipalju noori vabatahtlikuna tegutsenud kui nüüd.

Suurbritannias on ka valitsuse tasandil pikka aega rõhutatud, et vabatahtlikkuse abil saab noor inimene õppida uusi oskusi ning valmistuda tulevaseks tööeluks. 2008.-2009. aastal, majanduskriisi haripunktil, julgustas valitsus töötuid tegutsema vabatahtlikena, et mitte kaotada tööharjumust ning -oskusi.

Senised uuringud näitavad, et vabatahtlikuks on pigem naissoost kui meessoost isik, pigem briti päritolu kui rändetaustaga inimene ning pigem jõukam elanikkond. Riigi suurimaks vabatahtlikkusega seotud väljakutseks nimetatakse vajadust senisest enam suuta ja osata kutsuda vabatahtlikeks rändetaustaga noori.

Mida õppida Suurbritannia kogemusest?

Suurbritannias on mõistetud, et noored vajavad toetust ja juhendamist sobiliku vabatahtliku tegevuse otsimisel ja valimisel. Selle süsteemseks korraldamiseks on nii riiklikul kui kohaliku omavalitsuse tasandil loodud mitmeid noortele suunatud vabatahtliku tegevuse programme, mille raamides saavad organisatsioonid noortele huvilistele pakkuda sobilikke tegevusi.

Kooli rolli noore toetamisel ja suunamisel vabatahtlikuks hinnatakse väga oluliseks. Mitmed uuringud on näidanud, et koolid ja kolledžid on väga olulised vabatahtliku tegevuse uuringu vahendajad noortele: Ülal viidatud CLS uuringu andmetel jõudis suisa 69% 10-20-aastastest noortest vabatahtlikuks justnimelt kooli, kolledži või ülikooli kaudu. Justnimelt kool saab panustada, et kõik noored kuuleksid vabatahtliku tegevuse võimalusest. Samuti saab kool julgustada noori vabatahtlikku tegevust proovima ning tegutsema vabatahtliku rollis võimalikult pika aja jooksul.

Vabatahtlike kaasaja peab aga pöörama tähelepanu noortele asjakohase koolituse pakkumisele ning korraldama tegevusi nii, et vabatahtliku rolli algus ja lõpp on selgepiirilised ja noorele inimesele arusaadavad. Oluline on, et ka kaasaja julgustaks pärast tegevuse lõppu noori vabatahtlikuna jätkama samas organisatsioonis või kuskil mujal. Nii kool kui ka vabatahtlike kaasaja vabatahtlikku tegevust pakkuvas ja läbiviivas organisatsioonis peab aitama noorel inimesel märgata oskusi ja kogemusi, mida nad on vabatahtliku tegevuse  käigus omandanud ning aitama neil näha seoseid, kuidas saadud kogemus võib mõjutada nende haridust ja edasisi karjäärivõimalusi.

Ka osapooltele endile on selge, et vahe vabatahtlikkuse ja kooli õppekavas nõutud teenistuse (service learning, student learning) vahel on muutunud üha hägusemaks. Samuti tuuakse välja, et kui peaaegu kõik noored on läbinud koolis kohustuslikus korras vabatahtliku teenistuse, ei anna vabatahtlikuks olemine tööturul enam mingisugust eelist.

Kuidas vabatahtlikkus töölesaamise võimalusi mõjutab?

Alustasime lugu sellest, et tõenduspõhisust vabatahtlikkuse ja tööturueeliste vahel on vähe. Samuti võime nentida, et väga vähesed vabatahtliku tegevuse programmid Suurbritannias on disainitud vastama tööturu vajadusele. Kuid siiski, mis toetaks noore töölesaamist?

Kahtlusteta toetab vabatahtlik tegevus isilikku arengut ning avardab silmaringi. Isikliku arengu all peame silmas seda, et vabatahtlikuna tegutsenud noor on pigem enesekindlam, tal on kõrgem eneseefektiivus, ta on motiveeritum ja vastupidavam. Siinkohal nimetasime aspekte, mida peavad oluliseks ka Suurbritannia tööandjad.

Samuti on leitud mõningaid tõendeid sellest, et vabatahtlikus tegevuses osalemine toetab noore karjäärivalmidust.  Vabatahtlikuna tegutsenud noor võib õppida tegevuse käigus end paremini analüüsima ning teha asjakohasemaid karjäärivalikuid. Samuti võib vabatahtlikuna tegutsemine avardada noore inimese maailmapilti karjäärivalikute osas. Vabatahtlik tegevus võib aidata neil märgata tööalaseid perspektiive valdkondades, mida nad muidu poleks osanud kaaludagi. Nimetatud mõju on Suurbritannia kogemusele toetudes eriti nähtav pikaajaliste vabatahtlike programmide puhul.

Vabatahtlikuks olemine toetab mitmesuguste tööturuks vajalike oskuste arendamist, näiteks meeskonnatöö, probleemilahendusoskus, suhtlusoskus, meeskonna juhtimine, ajaplaneerimine jne. Suurbritannias nimetavad spordivaldkonnas tegutsevad vabatahtlikud noored teiste juhtimist olulisimaks oskuseks, mida nad tegevuse käigus on õppinud.

Kahtlematult arendab vabatahtlikuks olemine sotsiaalset kapitali: kasvatab kontaktvõrgustiku, tekitab uusi tutvusi jne.

Suurbritannia näitel võime kinnitada, et vabatahtlikus tegevuses osalemine võib positiivselt mõjutada noore inimese hariduslikku edenemist. Mõned uuringud on leidnud positiivse seose vabatahtlikkuse ja hariduslike saavutuste vahel ning põhjusena nimetatakse noore paremat motivatsiooni ja suhtumist kooli ja õppimisse.  Spordivaldkonnas on vabatahtlike kaasajad märganud noorte paranenud käitumist ja distsipliinitunnetust, mis on kaasa toonud õpilase ja õpetajate paranenud suhted.

On mõningaid tõendeid, et vabatahtlikkus võib toetada karjääri, sh tuua kaasa töökoha või kõrgema palga. Näiteks meditsiinivaldkonna tudengid on uuringute põhjal raporteerinud, et vabatahtlikus tegevuses osalemine oli oluliseks eelduseks nö päristöö saamisel.

Kirja pannud Anu Viltrop

Lugu põhineb ettevõtte The Careers and Enterprise Company 2017. aastal ilmunud raportil “Involving young people in volunteering. What works?”

Tagasi nimekirja