Ettevõtetele

Kuidas ettevõtted saavad kaasa aidata vabatahtliku tegevuse levikule Eestis?

On mitmeid võimalusi, kuidas ettevõtted saavad toetada oma töötajate vabatahtlikku tegevust:

  • Võimalik on liituda Swedbanki ning Eesti Tööandjate Keskliidu algatatud heategevusliku algatusega Annetame aega. Algatusega liitunud ettevõtted annavad töötajatel aastas ühe tasustatud vaba päeva, et töötajad kasutaksid seda heategevuse tegemiseks. See on lihtne ja paindlik mudel ettevõttes heategevusega alustamiseks või juba olemasolevate vastutustundlike tegevuste täiendamiseks.
  • Anda töötajatele aastas 1-3 tasustatud vaba päeva, mille iga töötaja saab vabal valikul ja iseseisvalt kasutada endale sobiva ja meelepärase vabatahtliku tegevuse läbiviimiseks.
  • Pakkuda mõnele ühendusele oma professionaalseid oskusi, näiteks strateegilise filantroopia raames. Siinkohal oskab nõu anda näiteks Heateo Sihtasutus.

Euroopa Vabatahtlike Keskuse eestvedamisel on ilmunud ka kolm vabatahtliku tegevuse planeerimise käsiraamatut ettevõtetele ja nende töötajatele, mille eesmärgiks on abistada tööandjate ja töötajate samme vabatahtliku tegevuse planeerimisel ja korraldamisel.

  1. Eraviisilised vabatahtliku tegevuse algatused
  2. Vabatahtlik tegevus töö ajal
  3. Vabatahtlik tegevus meeskonna ühisüritusena

Lisa võib otsida internetist märksõna corporate volunteering alt.

Vabatahtlike kaasamisvõimalused ettevõtetes

Eestis ja mitmel pool mujal maailmas üldtunnustatud vabatahtliku tegevuse definitsiooni järgi tegutseb vabatahtlik alati kellegi teise või laiemalt ühiskonna hüvanguks. Üldjuhul tegutseb vabatahtlik mittetulundusühenduses, sihtasutuses või omaalgatuslikult.

Äriettevõtte põhitegevuse eesmärk on teenida kasumit. Seega ei ole ettevõtte põhitegevustesse vabatahtlike kaasamine põhjendatud, sest see viitab vabatahtlike ärakasutamisele ning soovile palgakuludelt kokku hoida. Selline käitumine on taunitav ning diskrediteerib vabatahtlikkuse mainet.

Mõnel juhul kutsuvad ettevõtted inimesi erinevatesse ülesannetesse appi nö vabatahtlikeks erinevates tegevuste juurde (suurüritused, kontserdid jms), kuid sellisel juhul oleks õigem nimetada inimesi tasuta töö tegijateks. Kui aga selline abiline saab nähtud vaeva eest tasuks näiteks kinkekaarte, priipääsme ettevõtte festivalile või kontserdile, on sisuliselt tegemist töötajaga või teenuse osutajaga ning töötasuks on saadud kingitus, nö loonuspalk. Loonuspalka maksustatakse erisoodustusena Tulumaksuseaduse § 48 alusel.

On siiski erandeid, mille puhul vabatahtlike kaasamine ettevõtetesse on põhjendatud:

  • Ettevõtete heategevuslikud projektid. Peame siin silmas algatusi, mida ettevõte võtab vedada mõne sotsiaalse probleemi lahendamiseks või sotsiaalselt tundliku teema tutvustamiseks. Vaata lisa siit.
  • Sotsiaalne ettevõtlus. Vaata järele, kas sinu ettevõte vastab sotsiaalse ettevõtte kriteeriumidele. Sotsiaalsele ettevõttele Eestis eraldiseisvat juriidilist vormi ei ole. Seega võib sotsiaalne ettevõtte juriidiliselt vormilt olla nii mittetulundusühing, sihtasutus, osaühing või tulundusühistu. Sotsiaalne ettevõte ei saa olla füüsilisest isikust ettevõtja (FIE). Ettevõte saab olla ainult juriidiline isik, FIE on aga ettevõtlusega tegelev füüsiline isik.
  • Spordiürituste või mõne muu (suur)ürituse läbiviimine, mis üldjuhul ei too rahalist kasu ning mille korraldamine on laiema avalikkuse huvides.

Ettevõtted peavad oma vabatahtlikud registreerima Maksu- ja Tolliameti töötajate registris.

Ettevõtte töötajate ja vabaühenduste koostööprojekt on kaasrahastatud Siseministeeriumi ja AMIF-i poolt.

Jäta tagasiside