Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Lepinguga või lepinguta

Vabatahtlik tegevus võib sisult ja olemuselt sarnaneda nii töölepingulise suhtega, töövõtu kui ka käsundiga, kuid üldjuhul käsitletakse vabatahtlikku tegevust pigem käsunduslepingu alusel toimiva suhtena. Seda seetõttu, et vastavalt võlaõigusseaduse pragrahvile 619 ei eeldata käsunduslepingu puhul tasu maksmist. Pikemalt saab lugeda Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.

Käsunduslepingu võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult.

Tihtipeale tekib ühendusel küsimus, millisel juhul on otstarbekas vabatahtlikuga sõlmida kirjalik leping. Alati ei ole see tõesti mõistlik, näiteks lihtsamate ning ühekordsete tööülesannete puhul. Vabatahtlike Värav soovitab lepingu sõlmida kui:

  • vabatahtlik tegutseb ühenduses pikema aja vältel ning tema õlul on konkreetsed tööülesanded.
  • vabatahtlikul on materiaalne vastutus. Näiteks kui vabatahtlik kasutab ühenduse autot, kütusekaarti, arvutit, tegeleb rahaga jms.
  • vabatahtlik pääseb ligi või kasutab oma töös delikaatseid isikuandmeid. Näiteks kliendi, kasusaaja terviseandmed ei tohi levida ühendusest väljapoole. Millised isikuandmed on delikaatsed? Vaata järele Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt.
  • vabatahtlik töötab iseseisvalt alaealiste lastega. Samuti tasub meeles pidada, et lapsega tegeleva vabatahtliku tausta on vaja kontrollida. Kuidas seda teha? Juhendi leiad siit.
  • vabatahtliku tegevus on niipalju keerukas, et ta vajab põhjalikumat tööohutusjuhendamist. Sellisel juhul võib leping sisaldada ka ohutusjuhendit.
  • vaja on reguleerida vabatahtliku tegevusega kaasnevate kulude hüvitamist. Lepingus saab kokku leppida, millised kulud vabatahtlikule hüvitatakse.

Lepingu näidis on leitav ka Vabatahtlike Väravas.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja