Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Malemängumaagia Kännukuke raamatukogus

Tallinna Keskraamatukogus teatakse hästi, et vabatahtlike kaasabil saab korda saata suuri asju ning meelitada ligi hulgaliselt inimesi. Vabatahtlikke hakati siin kaasama 2010. aasta kevadest ning tänavuse aasta alguses tegutses haruraamatukogudes kokku enam kui 700 vabatahtlikku.  Raamatukogu vabatahtlikud on väga erinevas vanuses, erineva elukogemusega ning erinevast rahvustest ning nad teevad väga isesuguseid tegevusi alates raamatute korrastamisest kuni keelekohvikute läbiviimiseni.

Tatajana Fomina tegutseb Kännukuke haruraamatukogus juba seitse aastat. Liialdamata võib öelda, et Tatjana ja male käivad kokku nagu sukk ja saabas: lisaks muljetavaldavale profikarjäärile on Tatjana lastele malet õpetanud juba 1971. aastast. Kuigi Tatjana on elu jooksul jõudnud pidada ka juristi ning algklasside eesti keele õpetaja ametit, on kõrvaltegevusena maleõpetus alati jätkunud.

Kuidas Tatjanast vabatahtlik sai?

„Kes seda algust täpselt mäletab, kuid mingil ajahetkel tekkis mul mõte või tunne, et võiksin teha midagi teiste inimeste heaks. Ma arvan, et sain tõuke kuskilt raamatust: seal oli mõte, et kui sul läheb hästi ning oled finantsiliselt heal järjel, tuleks anda 10 % sissetulekutest kogukonna heaks. Või kui raha napib, anneta oma aega. Õpetajate palgad ülemäära kõrged ei ole, aga aega mul jagub. Mõtlesin, et lastel on mitmesuguseid võimalusi malemängu õppida, kuid täiskasvanutel selliseid võimalusi pole. Seega otsustasin, et võiksin täiskasvanutele pakkuda malemängimise võimalust,“ meenutab Tatjana.

Mõeldud, tehtud! Tatjana pöördus Mustamäe linnaosavalitsuse poole palvega leida talle ruumid, kus ta saaks  täiskasvanutele malet õpetada. Linnaosavalitsus pakkus ruumi Mustamäe sotsiaalkeskuses reedeti kella kahest neljani. „Alustasin 2012. aasta veebruaris. Kuu aega sain kenasti ringi teha, ka malehuvilisi oli piisavalt. Märtsikuus öeldi mulle, et iga sotsiaalmajas toimuv ring maksab osalejale üks euro kuus. Mina aga ei tahtnud raha küsida ja seletada, et see ei mulle,“ jutustab Tatjana.

Jõuluturniir 19. detsembril 2018. aastal. Tatjana Fomina seisab keskel. Foto: Madis Staub

Seetõttu sattus Tatjana uurima Kännukuke raamatukogu kodulehte. Ruumi rendi hinnad olid küll krõbedad, kuid toonase raamatukogu juhatajaga vesteldes sai ta teada, et raamatukogus saab tegutseda ka vabatahtlikuna. Seega sai kokkulepe sõlmitud ning 2012. aasta mais alustas Tatjana maleringi läbiviimist Kännukuke raamatukogus.

„Algus oli väga huvitav. Oli palju algajaid, kes üldse käike ei osanud,“ meenutab Tatjana. Toonased alustajad on tänaseks küll kõik kadunud, kuid juba seitse aastat järjest toimub malering kolmapäeviti Kännukuke raamatukogu saalis kella kuuest kella kaheksani. Ning uskuge või mitte: iga kord on kohal kuni 20 inimest.

Omaette nurk täiskasvanutele

Tatjana on endiselt seda meelt, et tema eest veetav malering oleks mõeldud ainult täiskasvanutele. „Meil on omad jutud ja omad inimesed. Aeg-ajalt inimesed küll vahetuvad, aga oma punt on ikka. Perekonnanimesid me ei tea, sünniaastaid ei tea, kuid ometigi teame üksteisest igasuguseid põnevaid asju,“ jutustab Tatjana. Teinekord tahavad (enamasti) emad tulla ringi oma kooliealiste lastega, kuid Tatjana seda ei soovi. „Teine neile hoopis ettepaneku, et võin õpetada lapsevanemat, et tema saaks omakorda õpetada oma last,“ kinnitab naine. Suurtel on ikka suurte jutud ja sinna pole hea lapsi kaasata.

Möödunud aasta jõuluturniir lõppes kõigest mõned minutid enne kella üheksat õhtul. Tatjana on esimeses reas vasakult kolmas. Foto: Madis Staub

Lisaks, nendib Tatjana, on täiskasvanuid väga tore juhendada. „Täiskasvanu õpib kiiresti, ta saab aru abstraktsest mängust. Lapsi on ka tore õpetada, kuid neile pead palju näiteid tooma, teinekord natuke tagant sundima. Mõnikord on see pigem lapsevanema soov, et laps malet õpiks. Raamatukogus käivad maleringis küpsed inimesed, kes tunnevad malemängu maagiat ning näevad males kunsti,“ rõõmustab Tatjana.

Küllap on see loomulik, et aja jooksul inimesed vahetuvad. Kes on käigud selgeks saanud, kellel elurütm muutunud, see liigub oma teed ning teeb ruumi uutele huvilistele. Mõnikord jääb Tatjana hing siiski kripeldama: „Umbes  kolm-neli aastat tagasi käis mul pikka aega ringis üks vitaalne ja vahva vanahärra. Äkki teda enam ei tulnud. Mõni aeg pärast tema kadumist nägin teda  tänaval: ta astus nõrgalt ja jõuetult, vaevaliselt kepile toetudes. Nägin põhjust, miks see härra enam maleringis ei käi. Ma ei astunud ligi…“

Malering on mõeldud kõigile, kuid suurem osa aktiivsetest käiatest on juba üsna soliidses eas. Tatjana on märganud, et naisi käib ringis vähevõitu. „Võibolla on naistel liiga palju kohustusi,“ mõtiskleb Tatjana ning arvab, et naisedki võiksid julgemini maleringist osa võtta. Kartma ei pea, sest ringi mahuvad nii nooremad kui vanemad inimesed, nii päris algajad kui osavad harrastusmaletajad.

Malet saab mängida arvutis ning erinevates mobiilirakendusteski, kuid maleringis hinnatakse enim suhtlemist. „Olen seda paljude käest küsinud ning kõik kinnitavad, et näost-näkku mängida on midagi hoopis muud. Heas seltskonnas mängida ja mõelda on ikka mõnus,“ muheleb Tatjana.

7. jaanuaril 2016 P.Kerese tänava pargis malet mängimas. Tatjana on rohelise jopega. Kell on 19.00. Foto: Madis Staub

Vahelduseks käiakse malet mängimas ka majast väljas. Üks vahvamaid üritusi oli Tatjana meelest 7. jaanuaril 2016. aastal, kui oli Paul Keres 100. sünniaastapäev ning üle Eesti levitati üleskutset oma sõbra või naabriga malet mängida. „Kogusime oma pundi kokku, läksime Kerese tänavale, kus on kolm malelauda. Panime küünlad põlema, rüüpasime termostest kuuma kohvi ning mängisime malet,“ meenutab Tatjana. Väga tihti Kerese tänavale malet mängima küll ei jõuta, kuid iga aasta maikuus võetakse kindlasti osa Kerese tänava turniirist. Väljasõite tehakse ka suviti. Tatjana unistuseks on see, et Kännukuke raamatukogul oleks buss, millega saaks lihtsamini väljasõitudele sõita.

Et elu oleks vaheldusrikkam, korraldatakse teinekord ringi raames maleturniire ning kes vähegi tahab, selle sünnipäevadki saavad maleringis peetud.

Kuidas raamatukogu sind toetab?

Keskraamatukogus on väga mõnus vabatahtlik olla, arvab Tatjana: „Olen nagu pereliige.“ Tähelepanu väärivad mitmesugused sündmused, näiteks Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtt ning vabatahtlike tänuõhtud. Ühiselt on käidud ka teistes haruraamatukogudes ekskursioonidel ning osa on võetud töötajate sünnipäevade tähistamisest.

Maleringi fotomehe, Madis Staubi, juubel 2015 aasta oktoobris.

Märkida tasub sedagi, et kui Tatjana maleringiga alustas, tuli ta ringi oma inventariga, kuid selleks pole ammuilma enam vajadust: raamatukogus on kõik vajalik olemas. „Mul on hea meel, et saan pakkuda täiskasvanutele malemängimise võimalust ning mul pole muret, et peaksin selle eest peale maksma. Kuni inimesi jätkub ja ruumid on olemas, seni kindlasti jätkan. See on suurepärane kingitus nii mulle kui malemängijatele,“ ütleb Tatjana lõpetuseks.

Kui tahad enda malemänguoskusi lihvida, siis uuri lisa siit.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja