Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Nähtamatu nähtavaks Ateenas

Aastas külastab Lääne tsivilisatsiooni hälliks peetavat Kreekat umbes 25 miljonit turisti, kes paljud mäletavad lisaks iidsele arhitektuurile ja selge veega randadele veel üht hingekriipivat vaatepilti. Nimelt on Ateena tänavatel – kõigest kiviviske kaugusel Akropolist – märgata pargipingil magavaid kodutuid. Samuti näeb kodutuid metroo sissepääsu juures raha kerjamas. Ametliku statistika kohaselt on Kreekas 20 000 koduta elanikku, neist 9000 elavad riigi pealinnas Ateenas. Lisaks riigi poolt pakutavale toele üritavad paljud elu hammasrataste vahele jäänud inimesed ennast ka ise aidata.

Juba 2013. aastast alates ilmub iga kuu viimasel kolmapäeval Ateenas ajakiri σχεδία (Shedia), tõlkes „Päästeparv“. Ajakiri on päästeparveks inimestele, kes veedavad oma päevi tänavatel Shediat müües, et õhtuks natukenegi süüa osta. Shedia konseptsiooni kohaselt on lisaks materjaalse heaolu parandamisele veelgi olulisem tõsta kodutu enesekindlust ning soovi olla sotsiaalselt aktiivne. Seetõttu on Shedial veel hulganisti projekte, kuidas kodutuid taas rööbastele aidata.

Üks asi, mis aitab unustada mured kõigil inimestel, olenemata soost, nahavärvist ja rikkusest, on sport. Et aktiviseerida inimesi, kellel on pahatihti elust ükskõik, on Shedial oma jalgpallimeeskond, mis osaleb isegi kodutute world cupil. Christos Alefantise, Shedia algataja ja toimetaja sõnul pole nad saavutanud seal häid kohti, kuid see polegi eesmärgiks. Jalgpalli mängitakse selleks, et saada paremaks inimeseks. Seda mõtet kinnitab ka kuldne karikas Shedia kontoris, mille sai Kreeka võistkond eelmisel aastal ausa mängu eest world cup´ilt.

Samuti toimub igal pühapäeval linnahalli kõrval Shedia korraldatud populaarne petangi turniir, kus õlg-õla kõrval võistlevad nii kodutud kui kui ka teised linnakodanikud. Ka selle tegevuse eesmärgiks on aidata kodututel päevamured unustada, tõsta nende eneseusku ning sotsiaalset aktiivsust.

Shedia on võtnud eeskuju teistelt „tänava ajakirjadelt“ ning käima pannud projekti nimega „Invisible routes“, kus kodutud tegutsevad giididena ning näitavad Ateenat kardinaalselt erinevast vaatenurgast kui tavapärased SightSeeing tuurid. Kodutu juhtimisel käiakse läbi Ateena kõrvaltänavad ning peatutakse kohtades, mis on olulised või igapäevased sarnasesse olukorda sattunud inimestele: tutvutakse kodutute öömajade või võõrutuskeskustega ning tuuri juht räägib oma loo. Loo sellest, kuidas ta jäi kodutuks, millised valikuid tuleb tänaval elades teha, mida kardetakse ning millest unistatakse.  Ka selle tegevuse eesmärgiks on taasühiskonnastada ja väärtustada kodutuid pannes neid juhtima tervet inimeste gruppi.

Tuuri marsruudivalikut ilmestavad üsnagi pikantsed seigad. Ühes kõrvaltänavas tihedas ringis seistes ja giidi kuulates hakkas umbes 5-6 aastane poiss meie vahelt läbi jooksma. Giid soovitas väärtasjadel silm hoolikalt peal hoida. Selle peale lõi poiss üht osalejat selga ning jooksis ära. Vaid viivukese pärast tuhises mäest alla jalgrattaga noormees, kannul umbes 10 karjuvat kreeklast. Selgus, et kelleltki oli just jalgratas varastatud.

Cristos Alefantise sõnul on tänu Shedia projektidele täielikult tavapärasele elurajale tagasi saanud ligi 40 inimest. Need 40 inimest ei sõltu enam Shediast. Sajad inimesed rühivad Shedia toel parema elujärje poole, kuid on veel suuremal või vähemal määral seotud Shedia poolt pakutavaga. Cristose suurimaks unistuseks on Shedia sulgemine, kui Kreekas enam ühetegi kodutut pole.

Loo on kirja pannud M.K, kes esindas projekti Solidarity Alliance for Citizen Engagement across Europe – SolidAlCiti“ raames Ateenas toimunud seminaril Liikumist Kodukant. M.K on  aktiivne abipolitsenik Lääne-Harju politseijaoskonnas.

Tagasi nimekirja