Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Peaasi, et lapsed saaksid söönuks

On kurb tõsiasi, et Eestis elab tuhandeid vaesuse piiril toimetavaid peresid, kus lastele täisväärtusliku toidu jagamine on väga keeruline. Suisa 2/3 Toidupanga klientidest on lapsed!

Samas jääb toidupoodides hinnanguliselt müümata ligikaudu 12 000 tonni toidukaupa aastas: puu- ja köögivilju, liha- ja kalatooteid ning pagaritooteid. Toidupank püüab oma tegevusega lahendada kaht probleemi korraga: koguda kokku poodides üle jääv toidukraam ning jagada see neile, kelle toidulaud kasin.

Küllap võib Toidupank ja selle tegemised silma jääda ka sellistele inimestele, kes tavaliselt vabatahtlikuks ei käi ega pole pidanud ise puudust kannatama. Kui muidu mitte, siis kaks korda aastas – kevadel, puude lehtemineku aegu ning tsipake enne jõule – võib paljudes poodides üle Eesti märgata Toidupanga punaste põlledega vabatahtlikke toidukogumispäevade raames toiduannetusi kogumas. Toidukogumispäevade ajal saab iga soovija kasvõi paki kaerahelveste ja purgi oakonserviga kaasa aidata, et puudust kannatavate perede toidulaud oleks mitmekesisem. Muideks, aprilli keskpaigas toimunud toidukogumispäevadel koguti üle 30 000 kg toitu.

Kahtlematult suudab Toidupank nappide eelarveliste vahendite kiuste korda saata suuri asju. See on inspireerinud teisigi: tänavu planeeritakse Kristjan Peäske eestvedamisel juba kolmandat korda heategevuslikku õhtusööki Lapsed söönuks, et toetada Toidupanga infrastruktuuri arengut.

Ilma inimesteta asjad ei sünni

Kristjan Peäske

Kristjan on restoraniäris tuntud nimi. Kui armastate mõnikord väljas söömas käia ja head toitu nautida, olete ehk maitsenud Leib restorani imelisi sööke või püüdnud Umami põnevatest toitudest leida salapärast viiendat maitset.  Kuidas siis juhtus, et Kristjanist on saanud restoranide pidamise kõrval heategevusliku õhtusöögi eestvedaja?

„Asjaollu, et vabatahtlik tegevus on olemas, on minu jaoks juba ammusest ajast arusaadav olnud. Usun, et oluline on aidata neid, kellel ei lähe nii hästi kui minul. Ometigi vabatahtlikkus varasemalt mind ei kõnetanud: ma ei näinud, et minu abist oleks kuskil olnud kasu,“ jutustab Kristjan. Kui aga Kristjani ja Janno Lepiku ühised ettevõtmised järjest edukamaks ja nähtavamaks muutusid, hakkas nende postkasti jõudma üha enam abipalveid. „Aitasime vastavalt võimalustele. Ometigi tundsime, et meie panus on kaootiline ja juhuslik ning me enamasti ei saa me grammigi tagasisidet, kuhu abi ja toetus välja viis.“ Seetõttu tekkis meestel soov oma aitamisasjad paremini läbi mõelda.

Kuivõrd restoran Leib oli juba varasemalt Toidupangale üle jäävat toitu annetatud ning valdkondki on ju tuttav, jõuti otsapidi Toidupanka. „Võtsin Toidupanga juhi Pietiga Boerefijniga ühendust ja tegin talle ettepaneku korraldada suur heategevuslik õhtusöök. Ma ei saa öelda, et Piet just juubeldanud oleks: meie ettepaneku oli talle niivõrd ootamatu,“ naerab Kristjan. Ometigi õhtusöögi korraldamine käsile võeti ning juba esimesel korral saatis seda suurejooneline edu: õhtu õnnestus hästi ning seatud eesmärk – koguda Toidupanga heaks 40 000 eurot – püstitati.

„Teinekord on meedias kõlanud arvamusi, justkui aitaks Toidupank neid, kes saaksid ka ise hakkama ning Toidupank genereerib abitust. Võibolla see mõnel juhul nii on, aga enamasti siiski mitte. Niikaua kuni Eestis on näljas olevaid lapsi, on asi ikka väga halb,“ muutub Kristjan emotsionaalseks. Kõige hullem on Kristjani meelest see, et vajaminev toit on riigis olemas, kuid Toidupangal puudub võimekus korraldada vajalikku logistikat. „Hinnanguliselt kuluks paar miljonit eurot aastas, et Eestis poleks nälga! Muidugi on küsimus, mis kvaliteediga oleks alati toit, aga kõigil Eesti lastel oleks kõht täis!“ lisab Kristjan. Võrdluseks, 2018. aastal jäi Toidupanga eelarve 400 000 euro piirimaile ning selliste vahenditega ei jõua kokku koguda ja laiali jagada niipalju toitu kui tahaks ja oleks vaja.

Kuigi Kristjani roll õhtusöögi korraldamisel on ülioluline, kinnitab ta, et tegemist ei ole tema sooloprojektiga: „Üksi selliseid asju ikka ei tee! Meil on väga tugev meeskond. Meiega on kaasas Eesti tipptegijad alates turundusinimestest kuni sündmuskorraldajateni!“ Pigem on korraldusmeeskond kasvanud kui lumepall: mõne inimese kutsus meeskonda Kristjan, kes omakorda kutsusid kaasa järgmisi ja järgmisi inimesi. Näiteks tundis Kristjan Aivar Kuuske, Eesti üht tuntumat sündmuskorraldajat. Aivari parem käsi kutsus kaasa turundusguru Mari-Liis Ahvena jne. Järgmises ringis kaasati juba restoranid, varustajad. „Selles sündmuses on palju inimeste head tahet: me kõik annetame toitu, oskusi ja aega vabatahtlikena, keegi ei teeni selles projektis enda jaoks raha. Lapsed söönuks on niipalju püha eesmärk, et kõnetab meid kõiki,“ lisab Kristjan.

Kristjani meelest on oluline, et Toidupank jaksaks teha oma igapäevatööd, mis on niigi suures osas vabatahtlik töö. „Muidugi me kaasame neid oma koosolekutesse ja kommunikatsioonitegevustesse. Nende kõige suurem otsene panus on broneeringute haldamine, mis on omaette väga suur töö. Ürituse korraldamise ja laabumise eest vastutab õhtusöögi korraldajate ring,“ selgitab Kristjan.

Kuidas edasi?

Heategevusliku õhtusöögi läbiviimine on kahtlematult aidanud Toidupanka tutvustada laiemale avalikkusele. Näiteks on kasvanud Toidupanga annetuste hulk ning jõulude ajal jõuab Toidupangani varasemast enam abi- ja toetusepakkumisi.

Oluline on ka tegijate ärategemise rõõm: head on hea teha! „Kõigil korraldajatel, teenindajatel ja kokkadel on sellel päeval, selles ruumis, selles ajahetkes silmis tänutunne ning rahulolu sellest, et oleme saanud teha suuri asju,“ kinnitab Kristjan.

Olulist mõju annab ka õhtusöögiga kokku kogutud raha. Kuigi Toidupanga eestvedajatel oleks hea meel, kui raha läheks igapäevaste kulude katteks, on õhtusöögi korraldajad seda meelt, et reaalsem on raha koguda selgepiirilisemaks eesmärgiks. Kristjan selgitab: „Me kogume raha Toidupanga infrastruktuuri arendamiseks, et neil oleks võimalik teenindada suuremat hulka inimesi. Möödunud aastal võtsime eesmärgiks koguda raha Ida-Eesti toidupankadele, sel aastal on sihiks Lõuna-Eesti.“

Korraldajad on seadnud sihiks viia läbi õhtusööke vähemalt seni, kuni Eestile on ring peale tehtud ning toetatud on nii Ida-Eesti, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti ja saarte, Kesk-Eesti ja Tallinna Toidupanku. Ehk siis vähemalt kolme üritust on veel oodata. „Seejärel vaatame, kus me selle aja peale asume,“ arvab Kristjan. Ilmselt pole loota, et viie aasta pärast pole Eestis inimesi, kes Toidupanka vajaks. Seega võib vaid loota, et sündmus areneb pidevalt edasi ning laieneb korraldusmeeskonna ring.

Aga eks näis, sest nagu Kristjan sõnab, ei ole Leib ja Umami midagi muud, kui vaid kaks noort meest, kes ajavad oma asja. „Minu jaoks on veel kõige olulisem leida tasakaal  töiste tegemiste ja pereelu vahel. Saan panustada palju jaksan.“ Ja tõsi see on: üksinda maailma ei päästa, aga kui meid on palju, on asjal juba jumet.

Ka sina oled oodatud osalema heategevuslikul õhtusöögil ja aitama sellega Toidupanga tegemisi. Tänavu toimub Lapsed söönuks 26. septembril Kose vallas asuvas Siidrifarmis. Täpsemat infot leiad Toidupanga kodulehelt.

Kirja pannud Anu Viltrop

Tagasi nimekirja