Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Juhendmaterjal abivajajate kaardistamiseks

Abivajajate kaardistamine

Abivajajad hankes: 65-aastased ja vanemad inimesed ning 18-64 aastased erivajadusega inimesed.

Kaardistamise käigus palume koordinaatoril hankes osalevate omavalitsuste kaupa koguda info abivajajate kohta:

  • Hoolekandeasutustes
  • Kodudes sotsiaaltöötaja kaudu
  • Kodudes kogukonna ja/või lähedaste kaudu. Sellisel juhul peab lähedane või kogukonna esindaja olema see osapool, keda abisaaja juba tunneb ja usaldab. Samuti peab lähedane/kogukonna esindaja olema teadlik, et nemad jäävad abivajaja ja vabatahtliku suhte juures kontaktisikuks, nö sotsiaalpartneriks.
  • Kodudes pereõdede kaudu

Andmete kogumist on võimalik teha kahes etapis: kaardistada enda jaoks maakonnas olevad võimalikud partnerid, kelle kaudu abivajajateni jõuda ja küsida üldised andmed (nagu allpool toodud ning II etapis, kui juba vabatahtlik leitud, seada sisse klienditoimik ning lisada toimikusse nõutud andmed (isikukood, info tööhõive kohta, aadress, telefon jne) ning detailsed ülesanded, mida vabatahtlik täitma hakkab.  

Kui kaardistamine toimub kahes etapis, on oluline, et hoolekandeasutus, sotsiaaltöötaja, pereõde, koduõde, kogukonna esindaja või lähedane on abivajajaga eelnevalt rääkinud ja abivajaja on andnud nõusoleku osaleda meie mudeli testimisel.

Mõned märksõnad:

  • Abivajajaga suheldes ning vabatahtliku pakutavaid võimalusi tutvustades on oluline selgitada, et vabatahtlik ei ole ametnik, sotsiaaltöötaja ega hoolekandeasutuse töötaja.
  • Vabatahtlik on inimene, kes igapäevaselt võib tegutseda hoopis teises valdkonnas kui sotsiaalhoolekanne. Vabatahtlik on otsustanud vabal valikul, omal soovil ning ilma palka/tasu saamata panustada oma aega kellegi teise (toetust vajava inimese heaks).
  • Abivajaja peab arvestama, et vabatahtlik käib tööl või koolis, tal on oma elu ja hobid. Seega on vabatahtlike ajaressursid ning panustamisvõimalused väga erinevad. Vabatahtliku toetust sooviv inimene ei saa eeldada, et üks ja seesama vabatahtlik tema juures igapäevaselt erinevaid asjatoimetusi jõuab teha. Mõningatel juhtudel – kui abivajaja on nõus – võib välja pakkuda, et tema juures käib mitu erinevat vabatahtlikku.
  • Abivajajale tuleks selgitada, et kuigi vabatahtlikud võivad olla noored või hoopis teise eluala inimesed, on meie koordinaator iga inimesega tutvunud, vestelnud ning tausta kontrollinud. Samuti läbib vabatahtlik enne tegevuste alustamist kahepäevase koolituse.
  • Samuti tuleks abivajajat julgustada, et vabatahtliku kaasamine, ei mõjuta inimese osalemist teistel sotsiaalhoolekandeteenustel. Vabatahtliku tegevus on lisanduv tegevus, lisanduv võimalus.

Kui koordinaatoril on juba toimiv süsteem sotsiaaltöötajatega ja saate kohe ka nõusolekud ja detailse info, siis on võimalik kaardistamine teha kohe ühes etapis. Sel juhul on oluline kindlasti tutvuda eelnevalt klienditoimiku ja meie abivajajate andmebaasiga, kuhu kõik abisaajad, kellele vabatahtlik leitakse tuleb kanda. 

I etapis on vaja kindlasti küsida:

  • Abivajaja nimi, hoolekandeasutustes ka abivajajate arv
  • Vanus, kui võimalik ka natuke tausta abivajajast – millised huvid, millega tegelenud, nii on lihtsam leida sobivamat vabatahtlikku.
  • Asukoht, kus vabatahtlik tegutsema hakkab
    • Millist abi vajatakse?
    • seltsilise teenus (nt arutelud, infovahetus, lugemine, käeline tegevus, aju stimuleerivad harjutused, füüsilised harjutused);
    • saatjateenus koduväliste sotsiaalsete tegevustega tegelemiseks ja kultuuritarbimiseks;
    • tugiteenus seltsilise teenus kombineeritud lihtsamate kodutööde tegemisel, mida abisaaja üksi ei teeks, aga koos toetajaga oleks (kasvõi osaliselt) võimeline tegema (nt poeskäigul kotikandmine või teejuht, kui on nt tegemist mäluhäiretega inimesega);
    • abi vaimset ja emotsionaalset rahuldust pakkuvate tööde tegemisel, nagu näiteks kliendi lugude talletamine ning üksteiselt õppimine;
    • Muu teenus – kirjelda. (vaatame ootuse muu teenuse osas üle ja anname teada, kas saame seda pakkuda)
    • Ootused vabatahtliku ajamahule. Kui sagedasti abi oodatakse: mitu korda nädalas, kord nädalas, paar korda kuus.

Oluline on rõhutada, et ükski loetletud tegevustest ei näe abisaajat täiesti passiivses rollis ehk meie vabatahtlikud ei paku nn turvateenust. Vabatahtliku pakutavate tegevuste eesmärk on abisaajat vastavalt tema võimetele aktiveerida, isegi juhul, kui tegemist on voodihaigega. (VT. mudeli kirjeldus lk. 8)

II osa abivajajate andmete kaardistamisest

Kliendipäevikust tuleneva ja andmebaasis vajalike andmete lisamine. Vabatahtlikele tulenevate ootuste ja ülesannete täpsustamine. 

Küsimused mis aitavad täpsustada vabatahtlikule vajalikku infot:

Millistes igapäevategevustes vajan  kõrvalabi? Antud küsimustik ei tähenda, et vabatahtlik kõikide nende tegevuste juures toetust pakkuda saab, kuid aitab vabatahtlikul paremini end abivajaja toetamiseks paremini ette valmistuda.

Söömine Hügeenitoimingud
Söögi valmistamine Ametiasutustega suhtlemine
Poes käimine Vaba aja veetmine väljaspool kodu
Liikumine Vaba aja veetmine kodus
Ühistranspordi kasutamine Suhtlemine inimestega
Dokumentide täitmine Võimlemine (spordi tegemine)
Lugemine Käelise tegevuse tegemine (täpsusta, milline tegevus)
Riietumine Arvuti kasutamisel
Ravimite võtmisel

Vabal ajal tegelen (sh hobid, huvid):