Otsi kodulehelt
Sulge otsing

Toidupank: sealt, kus on üle, sinna, kus on puudus

Logo_toidupank uus (2)Eestis elab üle 200 000 inimese[1], kes elavad peost suhu ega suuda erinevatel põhjustel oma perele tagada piisavalt täisväärtuslikku toitu. Mõned tuhanded neist saavad toimetulekutoetust, enamus aga kombineerib kuidagi. Samal ajal jääb igal nädalal kauplustes, ladudes jm üle head toidukaupa, mida ei jõuta ära müüa. Kogused on suured. Toidupanga eesmärk on need kaks probleemi ühe hoobiga lahendada: ühest küljest aidatakse kitsikuses elavaid inimesi, teisalt päästetakse hea toidukaup äraviskamisest – sealt, kus on üle, sinna, kus on puudus.

Tehes koostööd nii kaubandusettevõtete, teiste heategevusorganisatsioonide, vabatahtlikke kaasavate ühenduste, avaliku sektori ning kõikvõimalike muude firmadega, on viie aastaga üles ehitatud funktsioneeriv toidupankade võrgustik. Enamus toidupanku teeb tihedat koostööd kohaliku sotsiaalosakonnaga, saades neilt puuduses elavate perede nimekirjad. Samuti aitavad sotsiaalosakonnad inimesi teavitada, millal ja kust nad toiduabi kätte saavad.

Kõik see töö saab tehtud suuresti tänu vabatahtlike abile. Püsivad vabatahtlikke ehk inimesi, kes igal nädalal erinevates toidupankades abis käivad, on hinnanguliselt saja ringis. Tallinna Toidupangas on neid umbes 30, sh mõned n.ö professionaalsed vabatahtlikud, kes aitavad kaasa mõelda keerulisematel teemadel. Toidukogumispäevadel on aga ühel nädalavahetusel abis sadu häid inimesi. See on väga eriline kink ja oleme tänulikud igaühele, kes on meil abis käinud või meie kogumiskärusse midagi poetanud.

Töö Toidupanga laos.
Töö Toidupanga laos.

Tehtud on juba omajagu, aga käia on siiski veel pikk tee. Toidupankade võrgustik on jõudnud kõikidesse maakondadesse, välja arvatud Raplamaa ja Hiiumaa. Toidupangad on asutatud juba varem tegutsenud MTÜde juurde, kus on nähtud vajadust taolise ettevõtmise järele oma kogukonnas. Selline strateegia on võimaldanud kogu võrgustiku kiirelt, suhteliselt madalate kuludega ja efektiivselt üles ehitada.

Toidupangad kutsuvad üles kõiki firmasid ja toitu käitlevaid ettevõtteid, kus ähvardab hea toidukauba äraviskamine mistahes põhjusel, pöörduma kohaliku toidupanga poole. Nõnda on soodsam ja vastutustundlikum. Kontaktid leiab www.toidupank.ee

 Kel soovi toidupankade tööd toetada, saab seda teha helistades

900 9005 – 2 EUR

900 9010 – 8 EUR

Samuti on Toidupank üks heategevusorganisatsioonidest annetuskeskkonnas www.armastanaidata.ee  Juba 5 või 10 euro suurune püsiannetus igas kuus on suur abi, sest vaid tänu sellele saavadki Toidupanga autod ringi vurada.

Toidupank Eestis

2010. aastal, siis kui majanduskriis oli paljudel jalad alt löönud ja toiduabi oli eriti vaja, ei jäänud juba 1990. aastatel Eestisse kolinud ja siin Eesti-Hollandi Heategevusfondi juhina töötanud Piet Boerefijnil ning paaril tema mõttekaaslasel muud üle, kui Toidupank luua. Swedbanki toel sai mõte teoks. Eurole ülemineku ajal Teeme ära! meeskonna abil toimunud Mündikampaania käigus kogutud raha eest osteti esimesed kaubikud ja töö sai alata. Esimeste partnerite leidmine polnud lihtne, kuid nüüdseks on Prisma ja Rimi eeskuju järginud peaaegu kõik suuremad kaupluseketid, samuti püütakse koostööd arendada mistahes muude toidukaupa käitlevate ettevõtetega.

Mõned faktid

  • Praegu tegutseb Eestis 14 toidupanka.
    Lisaks Tallinna ja Tartu toidupankadele on toidupangad veel Pärnus, Rakveres, Viljandis, Haapsalus, Narvas, Jõhvis, Põlvas, Valgas, Jõgeval, Kuressaares, Võrus ja Järvamaal (Türil ja Paides).
  • Igal nädalal aitab Toidupank ligi 1600–1700 peret/leibkonda. Abivajajate nimekirjad varieeruvad nädalast nädalasse.
  • 2014. aastal toimetati abivajajateni üle Eesti kokku üle miljoni kilo toidukaupa.
  • Iga kuu vajaks Eestis toiduabi üle 200 000 inimese. Statistikaameti andmetel elas 2013. aastal absoluutses vaesuses 8% elanikkonnast ehk 104 700 inimest ja suhtelises vaesuses 22,1% elanikkonnast ehk 288 600
  • Eestis on suhteliselt suur ebavõrdsus võrreldes Euroopa Liidu keskmisega: rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erineb peaaegu seitse korda.
  • Eramajapidamistes visatakse inimese kohta aastas keskmiselt kuni 60 kilo toidujääke prügikasti (st köögijäätmed ehk toidujäätmed). Selle hulgas on keskmiselt 18–25% raisatud toidukaupa ehk avamata pakendid, terved aed- ning puuviljad jmt.

Esimene toidupank loodi USAs juba 1967. aastal, Euroopas umbes kümme aastat hiljem. Tänaseks on Eesti Toidupank viie aastane ja FEBA ehk Euroopa Toidupankade Föderatsiooni (Fédération Européenne des Banques Alimentaires) täisliige. Järgides samu põhimõtteid ning võideldes puuduse, sotsiaalse tõrjutuse ja toidu raiskamise vastu ühiskonnas, ollakse osa rahvusvahelisest võrgustikust. Ühendusse kuuluvad kokku 21 riigi toidupangad, mis vahetavad omavahel pidevalt infot, teadmisi, kogemusi ja parimaid praktikaid. Samuti kuulub Toidupank EAPN Eesti liikmete hulka, mis on Vaesuse Vastu Võitlemise Euroopa võrgustiku esindus ning koondab väga erinevaid organisatsioone (vt www.eapn.ee).

 

[1] Absoluutne ja suhteline vaesus kokku
Nele Hendrikson
Toidupanga kommunikatsioonijuht

Tagasi nimekirja